Obsah (8)

§ 394§ 68§ 73§ 376§ 201§ 21§ 56§ 74

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Tõlk Kriminaalasi Prokurör Süüdistatav Tartu Maakohus 28. jaanuar 2008. a Ta

§ 394

lg 2 p 1,3 järgi Aro Siinmaa Danguole Popova elukoht: XXXXX XX, isikukood: 46303045728, varasem karistatus: kriminaal- ja väärteokorras karistamata tõkend: elukohast lahkumise keeld, kahtlustatavana kinni peetud 05.-06.01.2006 Kaitsja advokaat Kalju Kutsar RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 309 lg 3, 311, 312, 313, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Danguole Popova

§ 394

lg 2 p 1,3 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68

alusel lugeda mõistetud karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 05.06.01.2006, s.o 2 (kaks) päeva, Danguole Popova poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 2 (kaks) aastat 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Danguole Popovale kohaldatud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

§ 73

alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Danguole Popovale ei pane 3 (kolm) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Pärast kohtuotsuse jõustumist vabastada aresti alt Tartu Maakohtu 16.12.

1. a määruse alusel arestitud Danguole Popova Hansapangas olev konto XXXXXXXXXX. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Danguole Popovalt riigituludesse menetluskuludena sundraha 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, märkides selgitusse Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874 ja kriminaalasja numbri. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsiooni teate esitamise korral esitatakse apellatsioonkaebus Tartu Maakohtule kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis
2. veebruaril
3. a alates kella 14.00-st. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistusakti sisu Danguole Popovat süüdistatakse selles, et tema grupis koos Eduard Tsirkoviga ajavahemikul 04.03.2005–22.11.2005 omandas ja valdas Eduard Tsirkovi poolt toime pandud kuritegude tulemusena saadud vara, s.o raha summas 4 065 775 krooni, mis on suur ulatus ja mille Eduard Tsirkov kandis üle Danguole Popova Hansapangas olevale arvelduskontole nr XXXXXXXXXX. Eeltoodud raha sai Eduard Tsirkov

§ 376

lg-s 1 sätestatud kuritegude toimepanemise tulemusena, mille toimepanemises on Eduard Tsirkov Tartu Maakohtu 27.03.2007. a otsusega süüdi tunnistatud. Eduard Tsirkovilt saadud raha kandis Danguole Popova osaliselt edasi enda Lätis asuvale arveldusarvele nr LV96HABA05510021, võttis sularahas välja ning konverteeris selle arvel valuutat. Danguole Popova poolt Eduard Tsirkovilt saadud vara omandamise, valdamise, tehingute ja toimingute sooritamise tagajärg oli selle vara tegeliku omaniku ning ebaseadusliku päritolu varjamine. 2 Sellega pani Danguole Popova toime

§ 394

lg 2 p-de 1 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o rahapesu isikute grupis ja suures ulatuses. II Tõendid ja kohtu järeldused Süüdistatav Danguole Popova ennast süüdi ei tunnistanud. Danguole Popova andis kohtus ütlusi (III kd lk 86-89), mille kohaselt Eduard Tsirkov küsis temalt korduvalt raha võlgu ja võla tagastamiseks tegi Danguole Popovale rahaülekandeid. Kõigi Eduard Tsirkovi poolt süüdistatava pangakontole tehtud ülekannete puhul oli tegemist võlasumma tagasimaksetega. Danguole Popova sõnul ei andnud ta Eduard Tsirkovile võlgu 4 065 775 krooni, vaid viimati nimetatud summa kujutas endast käivet. Samas ei mäletanud Danguole Popova täpseid summasid, mis ta Eduard Tsirkovile igal korral laenas. Nimelt võttis Eduard Tsirkov Danguole Popovalt raha võlgu mitu korda kuus. Danguole Popova laenas Eduard Tsirkovile raha suuliste laenulepingute alusel ja alati sularahas. Danguole Popova esitas Eduard Tsirkovi vastu hagi viimaselt võla sissenõudmiseks pärast seda, kui talle oli esitatud kahtlustus rahapesu toimepanemises. Prokurör küsis süüdistatavalt kohtuistungil ülekuulamise käigus muuhulgas küsimuse OÜ Dalp raamatupidamise nõuetele vastavuse kohta, mispeale süüdistatav vastas, et firma raamatupidamine on toimunud nõuetekohaselt. OÜ Dalp kinkis talle abikaasa Andrei Popov, kes suri . Tartu Maakohtu 27.03.2007. a kohtuotsuse (II kd lk 169–194) kohaselt mõisteti Eduard Tsirkov muuhulgas süüdi

§ 376

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o maksumärgiga märgistamata tubakatoodete hoidmine, ladustamine ja edasitoimetamine suures koguses, ning

§ 394

lg 2 p-de 1 ja 3 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, s.o rahapesu isikute grupis ja suures ulatuses. Kohtus avaldatud AS Hansapank poolt väljastatud pangakonto väljavõttest on näha, et ajavahemikul 04.03.2005–14.11.2005 kandis Eduard Tsirkov arvelduskontolt nr 1106951463 Danguole Popova arvelduskontole nr XXXXXXXXXX raha kogusummas 4 065 775 krooni (I kd lk 80–135 ja 192–230). Tartu Maakohtu 29.11.

1. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-06-21645 (II kd lk 214–215) rahuldati Danguole Popova hagi Eduard Tsirkovi vastu täies ulatuses ning viimaselt mõisteti Danguole Popova kasuks välja 21 000 krooni. Kohtuotsusest tulenevalt esitas hageja hagiavalduse, mille kohaselt laenas Danguole Popova Eduard Tsirkovile 23.10.2005 ja 27.10.2005 kokku 100 000 krooni, kusjuures viimane pidi raha tagastama hiljemalt
2. a lõpuks. Eduard Tsirkov tagastas 24.10.2005 ja 14.11.2005 vastavalt 29 000 ning 50 000 krooni, mistõttu oli kostjal veel tasumata 21 000 krooni. Eduard Tsirkov võttis hagi täies ulatuses õigeks, tunnistades tema poolt kohustuse rikkumist ja hageja ees 21 000 krooni suuruse võla olemasolu. Kohtus avaldatud füüsilise isiku tuludeklaratsioonidest nähtub, et Danguole Popova deklareeris
3. aastal oma aastaseks sissetulekuks 13 750 krooni,
4. aastal 18 050 krooni,
5. aastal 17 279,40 krooni ning
6. aastal 31 140 krooni (I kd lk 257–268). Andrei Popov deklareeris
7. aastal oma aastaseks sissetulekuks 14 150 krooni,
8. aastal 20 870 krooni,
9. aastal 20 529 krooni, 2002 aastal 25 332 krooni ning
10. aastal 15 945 krooni (I kd lk 237–254). Ettevõtte AS Dalp
11. kuni
12. aasta majandusaasta aruannete (I kd lk 273–329) kohaselt ei ole ettevõttest dividende välja makstud ja suuremates summades laenu antud. AS Dalp juhataja ja aktsionär on Andrei Popov, Danguole Popova on nõukogu liige. 3 Kohus, kuulanud istungil ära prokuröri, süüdistatava ja tema kaitsja ning vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ning enda siseveendumuse kohaselt hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab järgmist.

§ 394

lg 2 p-d 1 ja 3 sätestab kuriteona rahapesu isikute grupi poolt ja suures ulatuses. Rahapesu mõiste on toodud vastavas seaduses. Süüdistuses nimetatud ajavahemikul kehtis

1. juulil
2. a jõustunud rahapesu tõkestamise seadus, milles oli ära toodud rahapesu definitsioon. Seaduse nimetust ja rahapesu mõiste määratlust muudeti
3. jaanuaril
4. aastal jõustunud rahapesu tõkestamise seaduse, finantsinspektsiooni seaduse, krediidiasutuste seaduse, politseiseaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seadusega. Danguole Popovale süüks arvatud kuriteo toimepanemise ajal kehtiva rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 2 kohaselt on rahapesu kuriteo tulemusena või sellises teos osalemise eest saadud vara omandamine, valdamine, kasutamine, muundamine, üleandmine või varaga tehingute või toimingute sooritamine, mille eesmärk või tagajärg on selle vara tegeliku omaniku ning ebaseadusliku päritolu varjamine. 28.01.
5. a jõustus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse uus redaktsioon, mille kohaselt on rahapesu kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara või selle asemel saadud vara: 1) tõelise olemuse, päritolu, asukoha, käsutamisviisi, ümberpaigutamise, omandiõiguse või varaga seotud muude õiguste varjamine või saladuses hoidmine või 2) muundamine, ülekandmine, omandamine, valdamine või kasutamine eesmärgiga varjata või hoida saladuses vara ebaseaduslikku päritolu või abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikut, et ta saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest. Võrreldes
6. aastast kehtinud ja hetkel kehtivat seadust, on näha, et
7. jaanuarist 2004 jõustunud seaduses toodud rahapesu mõiste määratlus on hõlmatud ka hetkel kehtivaga, s.t hetkel kehtiv seadus ei välista teo karistatavust ega muul viisil leevenda isiku olukorda. Seega lähtub kohus süüdistuses toodud ajavahemikul, s.o 04.03.2005–22.11.2005, kehtinud rahapesu definitsioonist. Rahapesu definitsioonist tulenevalt on

§ 394sätestatud rahapesu koosseisu kohaldamiseks vaja tuvastada eelkuritegu/teod.

Viimase olemasolu tõendab Tartu Maakohtu 27.03.2007. a tehtud kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-06-7361, mille kohaselt Eduard Tsirkov on kohtuotsusega tunnistatud süüdi

§ 376

lg-s 1 ning

§ 394lg 2 p-des 1 ja 3 ettenähtud kuritegudes.

Kohtuotsus jõustus 21.05.2007. a. Danguole Popova esitatud süüdistuse kohaselt omandas ja valdas ta ajavahemikul 04.03.2005– 22.11.2005 Eduard Tsirkovi poolt toime pandud kuritegude tulemusena saadud vara, s.o raha summas 4 065 775 krooni. Vara omandamise all tuleb mõista vara enda valdusesse mis tahes viisil saamist. Vara valdamine on vara üle faktilise võimu teostamine. Kohus loeb pangakonto väljavõtetega tõendatuks asjaolu, et ajavahemikul 04.03.2005–14.11.2005 kandis Eduard Tsirkov 43 korral enda arvelduskontolt Danguole Popova arvelduskontole raha kogusummas 4 065 775 krooni, millega Danguole Popova omandas ja valdas kuriteo tulemusena saadud raha. Eelnimetatud summade laekumist enda arvelduskontole ei vaidlustanud Danguole Popova kohtus antud ütluste käigus. Kohus ei nõustu kaitsja väitega, et enne

§ 394

kohaldamist peab süüdlase käitumises esinema

§ 201järgi kvalifitseeritav koosseis (III kd lk 85).

Rahapesu koosseisu üks element on omandamine, mitte aga omastamine. Viimase all mõistetakse valduses oleva vara enda või kolmanda isiku kasuks pööramist. 4 Süüdistuse kohaselt kandis Danguole Popova Eduard Tsirkovilt saadud raha osaliselt edasi enda Lätis asuvale arveldusarvele nr LV96HABA05510021, võttis sularahas välja ning konverteeris selle arvel valuutat. Kohus loeb pangakonto väljavõttega (I kd tlk 88-123) tõendatuks, et süüdistuses nimetatud perioodil kandis Danguole Popova väga mitmeid kordi suuri rahasummasid (ülekanded on olnud vahemikus 225 000–1 000 000 krooni) arveldusarvele nr LV96HABA05510021, millega Danguole Popova sooritas kuriteo tulemusena saadud rahaga tehinguid. Rahapesu koosseis eeldab tahtlust kõigi koosseisu asjaolude osas. Kui vara ebaseadusliku päritolu ja omaniku varjamine on kuriteo tulemusena saadud varaga tehtavate toimingute tagajärjeks, siis on vaja selle omistamiseks tuvastada vähemalt isiku kaudne tahtlus. Seega tuleb tuvastada, et Danguole Popova pidas võimalikuks koosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönis seda. Kohus nõustub prokuröriga selles, et Danguole Popova käitumises kaudse tahtluse tuvastamisel mängib peamist rolli küsimus sellest, kas Eduard Tsirkovi poolt Danguole Popova arvelduskontole kantud raha oli mõeldud võla tagasimaksmiseks Danguole Popovale. Kohus jagab kaitsja seisukohta, mille kohaselt Eduard Tsirkovi poolt enam kui kaheksa kuu jooksul süüdistatava arveldusarvele kantud 4 065 775 krooni ei tõenda seda, et Danguole Popova andis Eduard Tsirkovile laenu just eelnimetatud summas. Kuna tegemist on suhteliselt väikese ajaperioodiga (04.03.2005– 14.11.2005) ja enam kui 4 miljoni krooniga, siis pidi süüdistataval Eduard Tsirkovile laenuandmiseks olemas olema märkimisväärne rahasumma. Kohus loeb füüsilise isiku tuludeklaratsioonidega tõendatuks, et Danguole Popova kui ka tema surnud abikaasa seaduslikud tulud on alates

1. a olnud väga väikesed võrreldes rahasummaga, mis on süüdistatava pangakontole makstud. Kohus ei saa nõustuda prokuröri seisukohaga, et kuna Danguole Popova ei ole
2. ja
3. aastal tulu deklareerinud, seega pole Danguole Popoval tulu olnud. Tulude deklareerimata jätmine saab eelkõige tähendada, et isikul puudub seaduslik tulu, kuid sellega ei saa välistada võimalust, et isik on tulu jätnud teadlikult deklareerimata. Antud juhul ei ole kohtul aga põhjust arvata, et Danguole Popova on omanud eelnimetatud aastatel ebaseaduslikku tulu. Kohus leiab, et Eduard Tsirkovile laenatud summa ei saanud pärineda ka OÜ-lt Dalp, sest viimase majandusaasta aruanne seda ei kinnita, kusjuures süüdistatav on kohtus kinnitanud, et OÜ Dalp raamatupidamine on toimunud nõuetekohaselt. Danguole Popova väitel ei andnud ta Eduard Tsirkovile võlgu 4 065 775 krooni, vaid see summa kujutas endast käivet. Süüdistatava väitel laenas ta Eduard Tsirkovile raha mitu korda kuus. Kui eeldada, et süüdistatav laenas tõesti raha näiteks kaks korda kuus, siis tähendaks see, et märtsist 2005 kuni
4. oktoobrini 2005 pidi süüdistatava poolt Eduard Tsirkovile laenatav rahasumma olema keskmiselt enam kui 250 000 krooni (4 065 775/16). Danguole Popova laenas Eduard Tsirkovile raha viimast korda
5. oktoobril 2005, mida tõendab Tartu Maakohtu 29.11.
6. a kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-06-
7. Kohus leiab, et selliselt laenu andmine ei ole eluliselt usutav. Süüdistatav väidab seega, et ta andis Eduard Tsirkovile laenu ja kohe, kui see oli viimase poolt tasutud, andis ta uuesti ning see toimus selliselt 8 kuud. Mõistlik ja loogiliselt seletatav käitumine oleks sellises olukorras olnud raha laenamine pikemaks perioodiks kui mõni nädal. Süüdistatava ütluste usaldusvääruse seab kahtluse alla muuhulgas ka tema väide, et Eduard Tsirkov tagastas laenusumma alati arveldusarvele, sest Danguole Popovale ei sobinud ajaliselt kohtumine Eduard Tsirkoviga (III kd tlk 87). Samas on süüdistatav väitnud, et ta laenas raha alati suulise laenulepingu alusel ja sularahas, mis aga tähendab, et tal tuli raha üleandmiseks igal korral Eduard Tsirkoviga kokku saada. Samuti üüris Eduard Tsirkov oma firmale Danguole Popova sõnul OÜ-lt Dalp ruume, mis asusid tema enda valuutavahetuspunkti kõrval. Seega pidid nende omavahelised kontaktid olema tihedad. 5 Kohus on seisukohal, et Tartu Maakohtu 29.11.
8. a kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-06-21645 ei tõenda Danguole Popova ja Eduard Tsirkovi poolt sõlmitud suuliste laenulepingute olemasolu ja seda järgnevatel põhjustel. Esiteks on Danguole Popova esitanud Eduard Tsirkovi vastu hagi pärast seda kui Eduard Tsirkov oli juba vahistatud ja Danguole Popovale oli esitatud kahtlustus rahapesu toimepanemises. Teiseks võttis Eduard Tsirkov hagi kohe täies ulatuses õigeks. Kohus nõustub prokuröriga selles, et Danguole Popova soovis hagi esitamisega saada tõendit, mida saaks hiljem tema vastu algatatud kriminaalmenetluses kasutada. Danguole Popoval puudus vajadus hagi esitamiseks, sest nagu Tartu Maakohtu 29.11.
9. a kohtuotsusest on näha, jäeti Danguole Popova menetluskulud tema enda kanda, sest Eduard Tsirkov ei olnud oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks, võttes koheselt nõudest teada saades hagi õigeks. Süüdistatava ütluste kohaselt pidas ta Eduard Tsirkovile antud laenude kohta vihikut, kuhu viimane olevat kirjutanud ka allkirja selle kohta, et ta on laenu tagasi maksnud. Süüdistataval ei olnud kohtus vihikut kaasas, mistõttu ei osanud ta öelda täpseid summasid, mida ta Eduard Tsirkovile igal korral laenas (III kd tlk 86). Kuna antud juhul asus süüdistatav ennast aktiivselt kaitsma, väites vihiku olemasolu, peab ta esitama ka tõendi(d) oma väite kontrollimiseks. Süüdistatav oleks pidanud kohtule esitama eelnimetatud vihiku, mille põhjal oleks kohus saanud hinnata süüdistatava väiteid ja muuhulgas võrrelda selles sisalduvat informatsiooni koos teiste tõenditega. Seega jätab kohus süüdistatava poolt püstitatud kahtluse tema kasuks tõlgendamata. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et Eduard Tsirkovi ja Danguole Popova vahel puudus võlaõiguslik suhe, mistõttu ei olnud Eduard Tsirkovi poolt Danguole Popova arveldusarvele kantud rahasumma mõeldud laenu tagasimaksmiseks. Seega Danguole Popova, väites raha laenuks andmist, varjas raha tegelikku omanikku. Kuna Danguole Popova arvelduskontole kanti süüdistuses nimetatud perioodil kokku 4 065 775 krooni ning Danguole Popova väited raha laenamise kohta ei ole kohtus tõendamist leidnud, pidi ta vähemalt möönma raha kuritegelikku päritolu, üritades viimast varjata. Seega pani Danguole Popova rahapesu toime kaudse tahtlusega. Danguole Popovat süüdistatakse rahapesu toimepanemises isikute grupi poolt, mistõttu tuleb kohtul tuvastada rahapesu toimepanemine Eduard Tsirkovi ja Danguole Popova poolt ühiselt ja kooskõlastatult (

§ 21lg 2).

Kohus loeb kaastäideviimise objektiivse külje täidetuks sellega, et rahapesu koosseisu realiseerimiseks oli vajalik nii Eduard Tsirkovi kui ka Danguole Popova ühine tegutsemine, st nende tegutsemine moodustas terviku. Danguole Popova poolt rahapesutoimingute sooritamiseks oli vajalik rahapesu objektiks oleva vara, s.o 4 065 775 krooni ülekandmine. Kaastäideviimine eeldab ka teo toimepanemist kooskõlastatult. Eduard Tsirkovi ja Danguole Popova pidid endile ette kujutama, et rahapesu toimepanemiseks on vajalik nende mõlema panus, ilma milleta ei oleks jõutud soovitud tulemuseni. Arvestades eeltoodut, on kohus seisukohal, et Danguole Popova pani toime rahapesu isikute grupis. Danguole Popovat süüdistatakse rahapesu toimepanemises suures ulatuses. Karistusseadustiku rakendamise seaduse (

RS) § 8 p 2 järgi on suur ulatus kehtiva palga alammäär ühes kuus sajakordselt. Vabariigi Valitsuse

1. detsembri
2. a määruse nr 374 „Palga alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt oli
3. a kuupalga alammääraks 2 690 krooni. Seega oli suure ulatusega tegemist, kui rahasumma ületas 269 000 krooni, mistõttu pani Danguole Popova toime rahapesu suures ulatuses. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. 6 Kohus leiab, et Danguole Popova on toime pannud

-s § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi sätestatud kuriteo ning teda tuleb selle eest karistada. Kohtu seisukoht karistuse osas

§ 394

lg 2 p-de 1 ja 3 järgi karistatakse grupi poolt ja suures ulatuses toimepandud rahapesu eest kahe- kuni kümneaastase vangistusega.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Danguole Popova tegevuses

§-des 57 ja 58 karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine. Karistusregistri väljavõtte kohaselt ei ole süüdistatavat kriminaal- ega väärteokorras varem karistatud (II kd tlk 85). Prokurör taotles Danguole Popovale 2 aasta ja 6 kuu pikkust vangistust, arvates karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 päeva. Prokurör leidis, et mõistetavast vangistusest tuleks süüdistataval koheselt ära kanda 2 kuud vangistust ning ülejäänud vangistuse osa

§ 74

alusel täitmisele mitte pöörata 2-aastase katseaja jooksul, mille käigus allutada Danguole Popova

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Kohus, lähtudes Danguole Popova süü suurusest rahapesu toimepanemisel, kus tema ei olnud selle kuriteo initsiaatoriks, nõustub prokuröriga vangistuse määra osas ning mõistab Danguole Popovale

§ 394

lg 2 p-de 1 ja 3 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust.

§ 68

alusel loeb kohus mõistetud karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aja 05.-06.01.2006, s.o 2 päeva, mõistes Danguole Popova poolt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust. Kuigi Danguole Popova on toime pannud I astme kuriteo, on kohus seisukohal, et tema isikut ja süü suurust arvestades ei ole tähtajalise vangistuse reaalne ärakandmine otstarbekas. Süüdistatav on varem käitunud õiguskuulekalt. Teda ei ole karistatud ei kriminaal- ega väärteokorras. See annab kohtule aluse arvata, et Danguole Popova on võimeline tegema ka vabaduses viibides ilma käitumiskontrolli kohaldamata õigeid valikuid edaspidises elus, et mitte toime panna uusi kuritegusid. Seetõttu määrab kohus

§ 73

alusel, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Danguole Popovale ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Arestitud vara ja menetluskulud Prokurör taotles Danguole Popova Hansapangas oleva arvelduskonto nr XXXXXXXXXX aresti alt vabastamist, sest konfiskeerimised ja kuritegelikul teel omandatud tulu äravõtmine oli kokkuleppemenetluse läbirääkimiste objektiks Eduard Tsirkovi kriminaalasjas, kus viimane pidas mõistlikuks ja õiglaseks, et süüdistuses nimetatud summa ulatuses konfiskeeritakse Eduard Tsirkovi vara. Kohus on seisukohal, et prokuröri taotlus on põhjendatud. Danguole Popova ja Eduard Tsirkovi poolt ühiselt toime pandud rahapesu summaks on 4 065 775 krooni, millises ulatuses on võimalik konfiskeerida rahapesu objektiks olnud vara. See summa on kaetud Eduard Tsirkovi varaga. Käeoleval juhul ei ole kohaldatav ka

§-s 832 sätestatud laiendatud 7 konfiskeerimine, kuna Danguole Popova on rahapesu toime pannud enne nimetatud sätte jõustumist. Seega tuleb pärast kohtuotsuse jõustumist vabastada aresti alt Tartu Maakohtu 16.12.2005. a määruse alusel arestitud Danguole Popova Hansapangas olev arvelduskonto nr XXXXXXXXXX. Käesolevas asjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi on 2,5 palga alammäära, st 10 875 krooni. Süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud vastavalt KrMS § 180 lg-tele 1, 3 süüdimõistetu, mistõttu eelnimetatud summa tuleb Danguole Popovalt riigi kasuks välja mõista. Ingeri Tamm Kohtunik Sirje Leini Rahvakohtunik Erika Tiiman Rahvakohtunik 8