Obsah (7)

§ 208§ 242§ 246§ 51§ 89§ 87§ 871

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Tõlk Kriminaalasi Prokurör Süüdistatav Kaitsja Tartu Maakohus 10. aprillil 2

§-dest 262, 263 ja 268 lg 2, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Artur Mkrttšjan KrK § 142 lg 3 p 1 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) aastat vangistust. Artur Mkrttšjani karistuse kandmise algusajaks lugeda tema vanglasse saabumise aeg. Jätta Artur Mkrttšjanile kohaldatud tõkend, vahistamine, muutmata. Välja mõista Artur Mkrttšjanilt 500 (viissada) krooni K.Z. kasuks. Välja mõista Artur Mkrttšjanilt riigituludesse menetluskuludena sundraha 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, määratud kaitsjale makstud tasu 5664 (viis tuhat kuussada kuuskümmend neli) krooni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, märkides selgitusse Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874 ja kriminaalasja numbri. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse või -protesti Tartu Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul Tartu Maakohtu kaudu. Vahi all viibiv kohtualune võib esitada apellatsioonkaebuse 10 päeva jooksul, alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisele järgnevast päevast. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistus Artur Mkrttšjani süüdistatakse selles, et tema

1. juulil
2. a kella 17 paiku Tartus nõudis S ja K.Z. ilt viimastele kuuluva vara 100 000 krooni üleandmist endale, milleks kasutas X 38 maja õuel olles S. ja K.Z. kallal elule ja tervisele mitteohtlikku vägivalda – lõi S. Z käega näkku ja K.Z. ile käega näkku. Pärast seda kui K.Z. püüdis minna Artur Mkrttšjani eest oma majja peitu, jõudnud kannatanule järele, lõi uksega vastu tema paremat jalga. K.Z. il õnnestus majja minna, kuid Artur Mkrttšjan, jätkates raha nõudmist ning nähes aknast majas K.Z. it, haaras maast kepi, millega lõi puruks kannatanute maja köögiakna ja välisukse akna, seejärel võttis maast telliskivi, millega läbi köögiakna viskas K.Z. it. Kuna K.Z. ei jõudnud lukustada maja ust, siis Artur Mkrttšjan sisenes majja ja püüdis lüüa K.Z. ile kepiga pähe, kuid K.Z. il õnnestus panna parem käsi löögi kaitseks ette. Seejärel Artur Mkrttšjan haaras kannatanu särgist ja rebis selle katki. Seejärel püüdis kasutada elule ja tervisele ohtlikku vägivalda, võtnud põrandalt klaasitüki, tahtis sellega kannatanut lüüa, kuid löök läks mööda, kuna K.Z. põikas löögi eest kõrvale. Ähvardanud S. ja K.Z. it tapmise ja maja hävitamisega 100 000 krooni mittemaksmise korral kella 22-ks 05.07.
3. a Artur Mkrttšjan lahkus. K.Z. ile olid tekitatud järgmised kehavigastused: parema labakäe II kämblaluu murd, parema labajala I varba põhilüli killunenud liigesesisene murd, nahamarrastused näol, seljal ja vasakul alajäsemel, mis kuuluvad raskete kehavigastuste liiki, kuna põhjustavad terviserikke kestusega üle 21 päeva. Seega Artur Mkrttšjan, nõudes võõra vara üleandmist, mis oli seotud ähvardusega tappa ja hävitada vara ning mis oli seotud vara hävitamisega ning elule ja tervisele ohtliku vägivallaga, pani toime KrK § 142 lg 3 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohus arutas Artur Mkrttšjani kriminaalasja

§ 208

lg 2 sätestatud korras, kuna kohtualune ei viibi Eesti Vabariigis ja hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale. Artur Mkrttšjanile kohaldati 28.09.1998.a tõkend allkiri elukohast mittelahkumise kohta, mille kohaselt ta pidi elama Tartus X 22-1 (I kd tl 58-59). Artur Mkrttšjan lahkus nimetatud elukohast ja ei teatanud oma uut elukohta. Artur Mkrttšjan on kuulutatud tagaotsitavaks Tartu Linnakohtu

1. mai 1999.a määrusega (I kd tl 84). Tema kohta on Lõuna Politseiprefektuuris algatatud tagaotsimistoimik nr 9929145 (I kd tl 88). Kohtu korduvatele järelepärimistele on Lõuna Politseiprefektuur teatanud, et Artur Mkrttšjani asukoht on teadmata. 13.12.
2. a teatas Lõuna Politseiprefektuur, et Artur Mkrttšjan viibib tema endise abikaasa sõnul Moskvas, kuid tema aadress on teadmata. Asjaolu, et Artur Mkrttšjan on Eestist lahkunud ja võib elada Moskvas, kinnitasid ka kohtus üle kuulatud tunnistajad S. I Tõendid ja kohtu järeldused Kohus avaldas

§ 242lg 1 p 3 alusel Artur Mkrttšjani kohtueelsel uurimisel 15.10.1998.

a süüdistatavana antud ütlused (I kd tl 56-57). Artur Mkrttšjan ei ole end talle esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud ja on öelnud, et ta andis J.Z. 5200 USD võlgu

1. a märtsis.
2. a juunis käis ta J.Z. X 38 elamust otsimas, kuid seal olid ainult tema vanemad, kes ei teadnud kus poeg on.
3. juulil 1998.a oli ta oma venna sünnipäeval Uue ja Pärna tänava nurgal baaris ega lahkunud sealt. J.Z. vanemaid ei ole tema peksnud ega ähvardanud. Nad valetavad tema peale, et temast vabaneda selleks, et poeg ei peaks võlga tagasi maksma. Neid võisid peksa teised võlgnikud, kuna J.Z. on ka teistele võlgu. Kannatanu S. Z ütlustega loeb kohus tõendatuks, et Arturi nimeline noormees käis
4. a kahel korral nende elukohas Tartus X tn 38 küsimas nende poega J.Z. , öeldes, et J on talle võlgu. Kuna juba siis ei suhelnud S. ja K.Z. oma pojaga, ütles S.Z. Arturi nimelisele mehele, et otsigu ta ise J üles. Teisel korral tuli ta
5. juulil
6. a kella 17 paiku. S.Z. oli maja juures õues. Arturi nimeline mees küsis algul J ja siis raha. Nad abikaasaga ei nõustunud maksma, tekkis riid. Artur Mkrttšjan lõi teda käega näkku, mille tõttu ta kukkus. Ta tõusis püsti, hakkas karjuma ja palus hoovis oleval naabrimehel H kutsuda politsei. Siis hakkas Artur Mkrttšjan K.Z. peale karjuma ja teda peksma. Artur Mkrttšjani lõi teda puukepiga, mis oli üle meetri pikk. Ta lõi akna ja ukse klaasid puruks. K.Z. tahtis majja minna, Artur Mkrttšjan lõi tal jala ukse vahele ja jooksis mehele majja järgi. Mis majas toimus, seda S.Z. ei näinud. Kannatanu S. Z ütlustega on tõendatud, et Artur Mkrttšjan nõudis 100 000 krooni, milline summa meenus talle pärast tema kohtueelsel uurimisel antud ütluste avaldamist (I kd tl 30-31). S.Z. kinnitas, et sel perioodil käis ka teisi isikuid J.Z. võlgade pärast otsimas, kuid Artur oli ainuke mitteeestlane. Samuti tunnistas S. Z, et Artur Mkrttšjan ähvardas neid raha mittesaamise korral tapmise ja elamise hävitamisega. Tapmise ähvardust ta ise vahetult ei kuulnud, vaid teab seda abikaasa kaudu. K.Z. on näojoonte ja soengu järgi talle esitatud fotodel ära tundnud Artur Mkrttšjani kui isiku, kes
7. juulil 1998.a tungis talle kallale ja nõudis raha (I kd tl 19). Kannatanu K.Z. kohtus antud ütlustest nähtub, et Artur Mkrttšjan tuli nende poole ja nõudis 50 000 krooni, lubas teha paberi ja hiljem ära maksta. Kui nad abikaasaga keeldusid raha andmast, läks Artur Mkrttšjan ägedaks. Ütles, et kui raha ei anna, võib ka ära tappa. Ta haaras kepi ja lõi sellega, K.Z. sai käe ette panna, löök läks vastu kätt ja käeluu läks puru. Artur Mkrttšjani lõi ka abikaasat, kes kukkus pikali maha. K.Z. jooksis majja, Artur Mkrttšjan jooksis talle järele ja lõi jala ukse vahele. Kannatanu pääses kööki, siis lõi Artur Mkrttšjan kiviga ja kepiga katki aknad. K.Z. jooksis teisele korrusele, Artur Mkrttšjan jooksis talle klaasitükk käes järgi, klaasitükiga vigastas ta selga, millest on armid. Abikaasa jooksis samal ajal tänavale ja karjus appi. K.Z. ütlused on teatud osas vastuolus kohtueelsel uurimisel antud ütlustega. Kohtus antud ütluste kohaselt nõudis Artur Mkrttšjan 50 000 krooni, kohtueelsel uurimisel 100 000 krooni. Samuti rääkis kannatanu erinevalt varasematest ütlustest, et ei olnud Artur Mkrttšjani varem näinud ning raha pidid nad talle tooma 3 päeva pärast nõudmist. Kohtueelsel uurimisel antud ütluste (I kd, tl 17-18) avaldamise järel vastuolude tõttu ütlustes, selgitas kannatanu, et algul nõudis Artur Mkrttšjan 100 000 krooni ja kui seda ei saa, siis 50 000 krooni. Raha pidi tooma kella kümneks, kuid hiljem ütles, et kolme päeva pärast. Samuti möönis ta, et võis olla Artur Mkrttšjani varem näinud. Ta teab, et Artur Mkrttšjan käis nende juures, kuid rääkis teise pojaga. Tema imestas, et armeenlane on Arturi nimeline. Samas jäi kannatanu selle juurde, et raha nõudmine ei olnud seotud poja võlaga. Kohus on seisukohal, et kuigi K.Z. ütlustes on teatud vastuolud ning ühte neist, s.o poja seotust võlaga, ei olnud võimalik ka kõrvaldada, ei ole tema ütlused ebausaldusväärsed. Kuigi tegemist on kümne aasta taguse sündmusega, mäletas kannatanu vaatamata oma kõrgele eale üsna täpselt ründaja käitumist, nii tema kui abikaasa suhtes kasutatud vägivalda, vara lõhkumist jm asjaolusid. Ka nõutud rahasumma meenus talle pärast ütluste avaldamist. Arvandmed on raskesti meeles peetavad, mida on võimalik avaldada ka

§ 246lg 1 p 5 alusel.

Samuti on kannatanul vastavalt

§-le 245 õigus kasutada märkmeid, kui tema ütlused käivad arvuliste andmete kohta või on seotud nimede või muude raskesti meeles peetavate andmetega. Kannatanu eksis ütluste andmisel just sellistes raskesti meeles peetavates andmetes, mis arvestades sündmuse ajalist kaugust on loomulik. Eksperdi arvamusega on tõendatud, et K.Z. il esinesid järgmised kehavigastused: parema labakäe II kämblaluu murd, parema labajala I varba põhilüli killunenud liigesesisene murd, nahamarrastused näol, seljal ja vasakul alajäsemel, mis kuuluvad raskete kehavigastuste liiki, kuna põhjustavad terviserikke kestusega üle 21 päeva. Vigastused on saadud tömbi vägivalla toimel, võimalik, et 05.07.1998.a kannatanu poolt kirjeldatud viisi – löökidest kõvade tömpide esemetega (näiteks kepi, uksega) (I kd tl 28-29). Lisaks kannatanute ütlustele akende lõhkumise kohta tõendab sama asjaolu 05.07.1998.a koostatud sündmuskoha vaatluse protokoll koos fotodega (I kd tl 13-16): Tartus H 38 majal on lõhutud köögiaken ja ukse aken, maas on klaasikillud, köögipõrandal on valget värvi telliskivi. Tunnistaja S.R. ütluste kohaselt tundis ta perekond , kuna nad elasid ühel tänaval. Ta mäletab, et palju aastaid tagasi käidi nende juures võlga nõudmas ja ta kuulis mingit lärmi. Pärast kohtueelsel uurimisel antud ütluste avaldamist (I kd 42) kinnitas tunnistaja, et ju nii ole nagu ta rääkis, kuid täpsemalt talle sündmus ei meenunud. Tunnistaja H.S., kes oli Z naaber Tartus X tn 36, andis kohtus ütlusi selle kohta, et ükskord S.Z. hõikas teda ja palus kutsuda politsei, kuna pätt kakleb. Tema helistas politseisse. Vahepeal kuulis ta akende sisselöömise helisid, 2-3 lööki oli. Kui ta läks lähemale vaatama, mis toimub, nägi ta kuidas üks mees jooksis Z õuest välja raudtee poole. Käes oli tal ümmargune kepp. K.Z. tuli välja ja näitas verist kätt ja ütles, et pätt tuli kallale. Tunnistaja ei mäleta enam seda, kas naaber rääkis talle raha nõudmisest või mitte. See ei meenunud talle ka pärast kohtueelsel uurimisel antud ütluste avaldamist (I kd, tl 41). J.Z. andis kohtus ütlusi selle kohta, et temal ei olnud Artur Mkrttšjaniga mingeid võlasuhteid. Ta tundis Artur Mkrttšjani läbi tema venna L.M.. Artur Mkrttšjan võis teada tema vanemate elukohta. Korra ema oli maininud, et Artur Mkrttšjan oli seal käinud teda küsimas. Vaadates toimikus olevat venekeelset võlakirja koopiat (I kd tl 12), mille kohaselt J.T. on Artur Mkrttšjanilt 20.03.

1. a laenanud 5200 USD intressiga 3% päevas tagasimakse tähtajaga
2. mai 1998, ütles tunnistaja, et isikuandmed on tema omad, kuid allkirja ei ole tema sinna kirjutanud. Kas L või Artur Mkrttšjanil oli temaga väga sarnane käekiri. Kohus kuulas veel tunnistajatena üle O.S., I.S. ja S.V., kes võiksid kinnitada Artur Mkrttšjani alibit. I.S. ja O.S. ütluste kohaselt oli neil Tartus Uue ja Pärna tänava nurgal õllebaar, mis oli antud armeenlastele rendile. I.S. töötas seal. I.S. mäletas, et teda on üle kuulatud seoses Artur Mkrttšjani baaris viibimisega, kuid mis päev see konkreetselt oli, tunnistajale ei meenunud. Ta teab, et oli suvi ja ilm oli soe. Kas Artur Mkrttšjan oli kogu aeg baaris või käis ka vahepeal ära, seda ei oska ta öelda. Pärast kohtueelsel uurimisel antud ütluste (I kd tl 40, 46) avaldamist möönis tunnistaja, et võib-olla oli L.M. sünnipäev. Kuid ta ei saanud kogu aeg vaadata, kes baaris oli, kuna ta oli vahepeal oma ruumis, tegi süüa, käis edasi-tagasi. On võimalik, et inimesed käisid baarist väljas 10-15 minutit. Tema ise oli klientidest eemal vähem kui poolt tundi. Konkreetselt Artur Mkrttšjani väljaskäimiste kohta ei oska ta midagi öelda. Tunnistaja O.S. andis kohtus ütlusi veel selle kohta, et ta ei ole L.M. sünnipäeval olnud ega sinna ka juhuslikult sattunud, kuna nad ei olnud nii lähedased tuttavad. Pärast kohtueelsel uurimisel antud ütluste avaldamist (I kd tl 43) möönis tunnistaja, et kui on nii kirjas, et ta istus baaris kuni kella 23-ni, siis võis nii olla. Samas tunnistas ta, et ühe koha peal ei ole nii kaua võimalik istuda, ta liikus ilmselt baaris ringi, aitas Irinal midagi teha. Kas Artur Mkrttšjan oli kuni 23-ni baaris, seda ei oska ta praegu öelda. Tunnistaja S.V. ütluste kohaselt ei ütle Artur Mkrttšjani nimi talle midagi. Vaadates toimikus olevaid fotosid, osutas tunnistaja Artur Mkrttšjanile ja ütles, et on seda meest näinud varem Ankru baari juures, kus armeenlased teevad šašlõkki ja putkas, mis oli Uue ja Pärna tänava nurgal. Ka pärast kohtueelsel uurimisel anud ütluste (I kd tl 44) avaldamist ei meenunud tunnistajale, et ta oleks viibinud Uue ja Pärna tänava nurgal asuvas baaris L.M. sünnipäeval. L.M. elukoha kohta puuduvad igasugused andmed, mistõttu kohus avaldas tema kohtueelsel uurimisel antud ütlused (I kd tl 39)

§ 246lg 1 p 3 alusel.

Nendest nähtub, et 6.07.

1. a oli tal sünnipäev. Nad läksid koos venna Artur Mkrttšjaniga hommikul kell 10 Pärna ja Uue tänava nurgal asuvasse baari, kus tähistasid sünnipäeva. Kuni keskööni oli Artur Mkrttšjan kogu aeg koos temaga ja ära ei käinud. Vahepeal käisid nad väljas värskes õhus, kuid mitte kauem kui 10 minutit. Kuriteo toimepanemise ajal kehtinud KrK § 142 redaktsiooni kohaselt oli väljapressimine võõra vara või varalise õiguse või muu varalise kasu üleandmise nõudmine ähvardusega kasutada isiku kallal vägivalda, piirata isiku vabadust, avaldada häbistavaid andmeid ähvardatava või teise isiku kohta, hävitada või rikkuda vara. Koosseisulisteks raskendavateks asjaoludeks oli muuhulgas ähvardus tappa, vägivalla kasutamine, vara hävitamine või rikkumine. Artur Mkrttšjanile on süüks arvatud väljapressimine mis oli seotud ähvardusega tappa ja hävitada vara, vara hävitamisega ning elule ja tervisele ohtliku vägivalla kasutamisega. Asjaolu, et Artur Mkrttšjan oli see isik, kes nõudis kannatanutelt 100 000 krooni maksmist, tõendavad S. ja K.Z. ütlused. Viimane on Artur Mkrttšjani ära tundnud. S. Z ütlused tõendavad, et tegemist oli Arturi nimelise isikuga ja tema oli ainus muust rahvusest isik, kes käis poeg J taga otsimas ja kellega ta rääkis isiklikult ning sama isik nõudis neilt raha, peksis ja lõhkus vara ka 05.07.
2. a. S. Z ütlused kattuvad selles osas kohtualuse ütlustega, et Artur Mkrttšjan oli varem nende juures käinud poega otsimas. Arvestades mõlema kannatanu ütlusi kogumis kohtualuse ütlustega, on välistatud, et nad eksisid neid rünnanud isikus ja selleks oleks saanud olla keegi teine kui Artur Mkrttšjan. Kannatanutel puudus Artur Mkrttšjaniga igasugune võlavahekord. Selle kohta on andnud ühesuguseid ütlusi nii mõlemad kannatanud kui ka Artur Mkrttšjan ise. Seega nõudis Artur Mkrttšjan kannatanutelt võõra vara 100 000 krooni üleandmist, milleks puudus tal seaduslik õigus. Kas J.Z. ja Artur Mkrttšjani vahel olid võlasuhted, ei oma käesoleval juhul Artur Mkrttšjani käitumise hindamisel õiguslikku tähendust. Artur Mkrttšjan kasutas mõlema kannatanu suhtes füüsilist vägivalda. Ta lõi S. Z ühe korra näkku, mille tagajärjel viimane kukkus, samuti lõi ta K.Z. it puukepiga vastu kätt ja tema jala ukse vahele. Kannatanu verist kätt nägi sündmuskohal vahetult ka tunnistaja S. K.Z. il on tuvastatud kehavigastused, mis vastavad tema poolt kirjeldatud löömisele – parema labakäe II kämblaluu murd ja parema labajala I varba põhilüli killunenud liigesesisene murd. Eksperdi hinnangul on tegemist olnud raske kehavigastusega, mis andis aluse kvalifitseerida Artur Mkrttšjani poolt toime pandud kuritegu KrK § 142 lg 3 p 1 järgi, kuna tegemist oli tervisele ohtliku vägivalla kasutamisega. Kohus on seisukohal, et tegemist on väljapressimisega, millega kaasnes vara rikkumine. Mõlema kannatanu ütlustega ning sündmuskoha vaatluse protokolliga on tõendatud, et X 38 majal olid ära lõhutud aknad. Tunnistaja H.S. kuulis 5.07.
3. a pärast seda kui S.Z. palus politsei kutsuda, akna klaaside lõhkumise heli ning nägi ühte meest sealt ära jooksmas. Kannatanu K.Z. ütlustega loeb kohus tõendatuks, et Artur Mkrttšjan ähvardas teda tapmisega. Kannatanu K.Z. ütluste õigsus on kontrollitav läbi teise kannatanu S. Z ütluste, kellele abikaasa rääkis tapmise ähvardusest. S. Z ütlused tõendavad, et Artur Mkrttšjani ähvardas neid elamu hävitamisega. Olukorras kus süüdlane lõhub vara ja tekitab kannatanule kehavigastusi, on sellised ähvardused tõsiseltvõetavad. Erinevalt kuriteo toimepanemise ajal kehtinud KrK § 142 redaktsioonist ei ole käesoleval ajal vägivalla kasutamisega ähvardamine väljapressimise (KarS § 214) objektiivse koosseseisu tunnuseks. Kuriteo toimepanemise ajal kehtinud KrK § 6 lg 2 sätestas, et seadusel, mis kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust, on tagasiulatuv jõud. Analoogiline säte on kehtivas karistusseadustikus - § 5 lg
4. Seega tuleb Artur Mkrttšjan eelpool toodud tõendite alusel süüdi tunnistada väljapressimises, mis oli seotud vägivalla kasutamisega, ähvardusega hävitada kannatanu vara ja vara rikkumisega, so KrK § 142 lg 3 p 1 järgi. Käesoleval ajal on selline tegu karistatav KarS § 214 lg 2 p 6 järgi. Kohus on seisukohal, et kohtus üle kuulatud tunnistajad O.S. , I.S. ja S.V. ei kinnita kohtualuse alibit selles, et ta viibis 5.07.
5. a Pärna ja Uue tänava nurgal olevas baaris ega väljunud sealt, mistõttu ei saanud talle süüks arvatud väljapressimist toime panna. Tunnistaja V ei mäleta nimetatud kuupäeva sündmustest midagi, seda ka peale varasemate ütluste avaldamist. Tunnistajad O.S. ja I.S. küll möönsid, et võis olla L.M. sünnipäeva tähistamine, kuid I.S. oma tööülesannete tõttu ja O.S. tema abistamise tõttu ei saanud kogu aeg jälgida külastajaid. L.M. ülekuulamise protokollist nähtub, et ta on sündinud
6. juulil. Seega võis nimetatud kuupäeval Pärna ja Uue tänava baaris toimuda tema sünnipäeva tähistamine. Baaris, kuhu mahtus O.S. ütluste kohaselt kuni 20 inimest, liikus rahvas edasi- tagasi. Sellises situatsioonis on täiesti võimalik, et keegi külalistest käis lühemat aega ära. Sündmused H 38 maja juures ei kestnud pikka aega. Tunnistaja S ütluste kohaselt möödus umbes 15 minutit sellest ajast kui S.Z. teda appi kutsus, aknaid lõhuti ja võõras mees nende õuest ära jooksis. L.M. ütluste usaldusväärsuse hindamisel võtab kohus arvesse veel seda, et ta on kohtualuse vend, kellel lähedaste sugulussidemete tõttu on õigus keelduda ütluste andmisest tema vastu (

§ 51lg 3).

Kuna L.M. ütlused on vastuolus kannatanute ütlustega, mida kohus on vahetult kontrollinud ja hinnanud usaldusväärseteks, ei ole õiged tema ütlused selle kohta, et Artur Mkrttšjan ei käinud vahepeal baarist ära. Artur Mkrttšjan ei saanud viibida samaaegselt kahes kohas. Kannatanute S. ja K.Z. ütlustega on tõendatud, et Artur Mkrttšjan oli

1. juulil
2. a kella 17 paiku lühikest aega nende õuel ja pani toime süüdistuses kirjeldatud teo. Kohus on seisukohal, et Artur Mkrttšjan pani väljapressimise toime otsese tahtlusega. Artur Mkrttšjan teadis, et tal puudub seaduslik alus nõuda raha J.Z. vanematelt. Vaatamata sellele ta nõudis raha, kasutas selle saamise eesmärgil vägivalda, rikkus nende vara ja ähvardas. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Kohus leiab, et Artur Mkrttšjan on toime pannud KrK § 142 lg 3 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ning teda tuleb selle eest karistada. Kohtu seisukoht karistuse osas KrK § 142 lg 3 nägi karistusena ette 5-10 aastat vabadusekaotust. KarS § 214 lg 2 sanktsioon on 412 aastat vangistust. Seega on Artur Mkrttšjani võimalik karistada 4-10 aastase vangistusega. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdlase isikut, kuriteo raskusastet ja laadi, vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (KrK § 36). Artur Mkrttšjani käitumises KrK §-des 37 ja 38 karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine. Teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud (I kd tl 52). Tartu Politseiprefektuur 03.08.
3. a õiendi kohaselt on Artur Mkrttšjani karistatud haldusõigusrikkumiste seadustiku § 143 (politseiametniku seadusliku korralduse eiramine) järgi 450 krooni suuruse rahatrahviga. Trahvi tasumise kohta andmed puuduvad (I kd tl 51). Kohus leiab, et Artur Mkrttšjani tuleb karistada vangistusega sanktsiooni alammääras, kuna ta on varem kriminaalkorras karistamata isik ning 4-aastane vangistus on piisav, et mõjutada teda edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest. Artur Mkrttšjan on olnud pikka aega tagaotsitav. Ta on rikkunud talle kohaldatud tõkendit. Need asjaolud näitavad, et tegemist on isikuga, keda ei saa sedavõrd usaldada, et tema suhtes oleks võimalik kohaldada karistust tingimisi. Lisaks eeltoodud isikut iseloomustavatele andmetele võtab kohus arvesse ka kuriteo asjaolusid. Artur Mkrttšjan pani toime esimese astme kuriteo nii kriminaalkoodeksi kui kehtiva karistusseadustiku sätete kohaselt. Ta tekitas kannatanule kehavigastused luumurdude näol. Seega on kuriteo toimepanemise asjaolud sellised, mille toimepanija suhtes ei ole võimalik kohaldada KrK § 47 sätteid. Tsiviilhagi ja menetluskulud K.Z. on esitanud tsiviilhagi 500 krooni, mis koosneb särgi, ukse -ja aknaklaaside maksumusest. Kohus leiab, et tsiviilhagi kuulub rahuldamisele ENSV tsiviilkoodeksi § 448 alusel, mille kohaselt kuulub varale või isikule tekitatud kahju täies ulatuses hüvitamisele kahju tekitanud isiku poolt. Eelpool käsitletud tõenditega luges kohus tuvastatuks, et Artur Mkrttšjan on süüdi kannatanu vara rikkumises. Süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel nõuab kohus süüdimõistetult sisse kohtukulud (

§ 89lg 1).

Käesolevas asjas on menetluskuludeks

§ 87

p 31 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis

§ 871

lg 1 p 1 järgi on 2,5 palga alammäära, st 10 875 krooni ja määratud kaitsjale makstud tasu 5664 krooni. Ingeri Tamm S. Leini Ilme-Tiiu Tinni Kohtunik Rahvakohtunik Rahvakohtunik