1-08-4521\5

Kriminaalasi nr . 1-08- 4521 MÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungisekretär Margit Veike Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli Kriminaalasja number 1-08-4521 Kriminaalasi Argo Kõivik suhtes asenduskaristuse kohaldamine Süüdimõistetu: Argo Kõivik (isikukood 38312222748, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxak ond ); Viibib vahi all, Jõgeva Arestimajas. Prokurör : Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Anneli Hinto Kaitsja : ei ole soovitud. Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg
2. a Jõgeva
3. juuli
4. a RESOLUTSIOON: Asendada Argo Kõivik*ule Jõgeva Maakohtu otsusega kriminaalasjas 1-314/04 21.12.2004 mõistetud rahalise karistuse tasumata osa- 10130.58 krooni- vangistusega 67 päeva. Asenduskaristuse kandmise aega arvestatakse alates 03.juulist
5. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul arvates määruse kätteandmisest. Määruskaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevit . 1 Tartu) Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu. Asjaolud ja menetluse käik Argo Kõivik on süüdi tunnistatud Jõgeva Maakohtu otsusega 21.12.2004.a. kriminaalasjas 1-314/04 KarS § 266 lg.2 p.1,3 järgi ja KarS § 263 p.1,4 järgi. ja karistuseks mõistetud 1 KarS § 64 lg.1 kohaldamisega rahaline karistus 240 päevamäära, s.o. 12000 krooni riigi tuludesse. A.Kõivikule on määratud kohustus KarS § 66 lg.1 alusel tasuda rahaline karistus ositi, igakuuliselt 1000 krooni. Kohtule on esitatud kohtutäituri avaldus asenduskaristuse määramiseks Argo Kõivik*ule, kes on rahalist karistust tasunud 1869.42 krooni ja nõude jääk on 10130.58 krooni. Täitemenetluse seadustiku § 201 lg.1 alusel palub kohtutäitur otsustada rahatrahvi asendamise. Võlgniku suhtes on algatatud täitemenetlus, tehtud täitetoimingud ja 14.09.2007 on võlgnikule selgitatud rahalise karistuse asendamist. 01.04.2008 saabus kohtule kohturäituri avaldus karistuse asendamise otsustamiseks. Koopia sellest avaldusest on saadetud ka Argo Kõivikule. Kohus võttis avalduse menetlusse ja väljastas Argo Kõivikule kutse kohtuistungile, tehes talle ettepaneku teatada kohtule 30.aprilliks, kas ta soovib kaitsja kutsumist. Kohtukutse on võlgniku elukohas tema ema poolt vastu võetud 09.04.2008.a. Kohtuistungile 02.juunil Argo Kõivik ei ilmunud ega teatanud oma mitteilmumise põhjusi. Kohtuistungil taotles prokurör Argo Kõivik*u tagaotsitavaks kuulutamist ja vahistamist kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Kohus määrusega 03.juunist 2008 kuulutas Argo Kõiviku kohtuotsuse täitmise tagamiseks tagaotsitavaks ja määras võtta ta kohtuotsuse täitmise tagamiseks vahi alla.
6. juulil 2008 peeti Argo Kõivik politsei poolt kinni. 10.07.2008 saabus kohtule Argo Kõiviku määruskaebus. Määruskaebuses avaldab Argo Kõivik rahulolematust sellega, et teda on loetud kohtust kõrvalehoidjaks- ta ei ole kohtukutset kätte saanud. Lisaks sellele ei ole Argo Kõivik rahul sellega, et rahaline karistus 202 päevamäära asendatakse vangistusega 67 päeva, tema arvates on see seadusega vastuolus. Kohtuistung A.Kõivik andis kohtuistungil seletuse, et ta suudaks kogu trahvi järgmise aasta veebruarikuuks ära maksta. Kuni novembrikuuni maksab ta muud trahvi-
7. juuni kohtuistungil pikendati talle trahvi tasumise tähtaega väärteoasjas, mida on tal maksta 25000 krooni. Novembriks peab see makstud olema ja siis hakakb ta maksma seda trahvi. Seda kriminaalasja trahvi ei ole ta üldse maksnud. Otsuse tegemise ajal oli tal töökoht olemas Luua Puukoolis, aga siis sai see töö läbi. Siis ta läks ehitustööle, läks välismaale tööle, Soome. Tegi üldehitustöi ühe eraisiku juures, mustalt, mitteametlikult. Isiku nime ei tea. Oli kolm kuud Soomes tööl, töötasu maksti seal 8 eurot tund. Siis tuli Eestisse, ka ehitustöödele. Tegi katuseid. Enamasti on töötanud koos teistega, brigaadiga. Ise panevad brigaadi kokku. Töötasus on lepitud kokku nii, et maha makstakse peopeale, kõik töötamised on olnud mustalt. Lepitakse kokku ruutmeetri hind, on 70 krooni ruutmeeter. Näiteks töötas OÜ Lester all. Panid katuseid näiteks Jõgeva linnas, xxxxxxxxx näiteks. Seal oli tööd 4 nädalat, katuse pind 800 ruutmeetrit. Tööl on nad 3-4-kesi. Siis panid Pargi 52 kortermaja katust. Seal oli pind palju väiksem. Kogu aeg on ta tööl käinud. Saadud raha on kulunud enda peale, näiteks reisimisele, ka alkoholile. On reisinud kogu Euroopa läbi- Läti, Leedu, Poola, Kreeka, Hispaania ja mujal. Trahvi tasumise peale ta tol ajal ei mõelnud.xxxxxxxxx ta tegelikult ei ela, seal on sissekirjutus ja ema elukoht. Elab seal, kus tööd on. Kõik kutsed on ta muidu ema juurest kätte saanud, aga seda kutset ei ole saanud. Selle 10-tuhandelise trahvi maksaks ta ära võibolla paari korraga, aga võibolla ka ühekorraga. Praegu tal seda raha ei ole, et 2 tasumata trahv ära maksta. Kohtuistungil oli prokurör seisukohal, et rahatrahv tuleb asendada vangistusega 67 päeva. Kõivikule on kohtuotsusega antud võimalus tasuda trahv ositi, kuid seda võimalust ei ole ta kasutanud. Järelikult ei ole rahaline karistus olnud piisavalt mõjus ja see tuleb asendada vangistusega. Kõivikul on olnud piisavalt vahendeid trahvi tasumiseks, kuid ta eelistused on olnud teised. Rahatrahvi tasumata osa on 10 130.58 krooni ja see tuleb asendada vangistusega, mille kandmist arvestada alates 03.juulist. Rahatrahvi vabatahtliku tasumise tähtaeg on 1 kuu ja puuduvad põhjendused, miks peaks seda tähtaega pikendama neljale aastale. Kohtu seisukohad Kohus rahalise karistuse asendamisel võtab aluseks KrMS § 417 lg.3, mis sätestab: kui kohtutäitur on maakohtule saatnud avalduse, milles märgitakse, et süüdimõistetu ei ole tasunud rahalist karistust varalist karistust määratud tähtpäevaks või kui osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole käesoleva seadustiku §-s 424 sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, otsustab täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendamise karistusseadustiku §-des 70 ja 71 sätestatud korras või pöörab sissenõude võlgniku varale. KrMS § 417 lg.4 sätestab: rahalise karistuse osalise tasumise korral arvestatakse tasutud osa asenduskaristuse pikkuse määramisel võrdeliselt tasutud summa suurusega. Asenduskaristuse mõistmise lahendab täitmiskohtunik käesoleva seadustiku § 432 lõigetes 1 ja 3 sätestatud korras. Käesoleval juhul on süüdimõistetule määratud kohtuotsusega rahalise karistuse ositi tasumise kord KarS § 66 lg.1 kohaselt: alates jaanuarist 2005 tasuda vähemalt 1000 krooni kuus. Süüdimõistetu on asunud karistust täitma- kolme aasta jooksul on tasutud 1896.42 krooni rahalise karistuse katteks. Tema rahalise karistuse tasumise tähtaega ei ole pikendatud. Kohtutäitur on teatanud kohtule Argo Kõivikul vara puudumisest, millele sissenõuet pöörata. Sama kinnitas Argi KÕivik ka ise kohtuistungil. Kogu kohtuotsuse järgse perioodi on Argo Kõivik siiski töötanud, saades arvestatavat töötasu, mis oleks võimaldanud mistahes trahvi tasumise. Näiteks xxxxxxxxxxxxxxlamu katusetöödel on ta koos kaaslastega saanud töötasu kokku 56000 krooni (võttes aluseks A.Kõiviku andmed, et 800m2 ja hind 70 kr/m2). Kui töötati neljakesi, siis igaühe osa 14000 krooni. Kui Soomes töötamise ajal oli töötasu 8 eurot tund, siis oli päevatasu ca 1000 krooni. Sealjuures on Argo Kõivik kõik oma sissetulekud saanud mitteametlikult, s.o. tulusid deklareerimata, makse riigile maksmata ja oma sissetulekuid legaalselt näitamata. Selline käitumine on teadlik kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumine. Ka tunnistab A.Kõivik ise, et trahvide tasumise peale ta ei mõelnudki. Ülalpeetavaid tal ei ole, laenusid ei ole. Sellises olukorras puudub Argo Kõivikul ka vara, millele sissenõuet pöörata Täitemenetluse seadustiku § 131 alusel või TMS § 198 lg.1 kohaselt. Täitemenetluse seadustiku § 205 sätestatud rahalise karistuse täitmise tähtajad on möödunud. Kriminaalasjas tehtud kohtuotsusega mõistetud rahalise karistuse tasumise asendamise küsimusi reguleerib Täitemenetluse seadustiku § 206 (mitte § 201 nagu on märgitud kohtutäituri avalduses). § 206 lg.2 sätestab: Kui rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasummat 3 määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahalise karistuse tasumise tähtaegu ei järgita ja rahalise karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole pikendatud, pöörab kohtutäitur sissenõude võlgniku varale või vara puudumise korral teeb täitmiskohtunikule avalduse rahalise karistuse või varalise karistuse asendamise otsustamiseks karistusseadustiku §-des 70 ja 71 sätestatud korras. Kohtutäituri avalduses märgitakse rahalise karistuse ja varalise karistuse tasutud osa suurus. Kohtutäitur teatab avalduse esitamisest võlgnikule. § 206 lg 3: Kui võlgnik on enne asenduskaristuse kohaldamist rahalise karistuse ja varalise karistuse summa täies ulatuses tasunud, lõpetab kohtutäitur menetluse rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes, teatades maakohtule viivitamata kirjalikult rahalise karistuse ja varalise karistuse tasumisest. § 206 lg.4: Kui kohus on teinud määruse asenduskaristuse mõistmise kohta, lõpetab kohtutäitur asenduskaristuse mõistmise määruse alusel täitemenetluse rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes. Käesoleval juhul on kõik rahalise karistuse tasumise tähtajad möödunud. Ehkki Argo Kõivik avaldas soovi anda talle trahvi tasumiseks aega kuni veebruarini 2009, ei pea kohus seda võimalikuks. KarS § 56 lg.1 sätestab: karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seega juba karistuse valikul tuleb arvestada õiguskorra kaitsmise huvisid. Õiguskorra kaitsmise huvi on ka huvi karistuse täitmise vastu – et karistus täidetaks, et rakendatavaid õiguskaitseabinõusid ei naeruvääristataks nende pidamisega eimillekski. Käesoleval juhtumil on süüdimõistetu temale määratud rahalist karistust pidanud tühiseks, mille tasumisega ei ole vaja tegeleda, ehkki vahendeid on tal selleks olnud piisavalt. Kuriteo eest karistuse määramise ja karistuse täitmise vaheline ajavahemik ei saa venida nii pikaks, et määratud karistuse mõju hajub. Praegusel juhul soovib A.Kõivik, et tema rahalise karistuse täitmise periood kujuneks nelja aasta pikkuseks ( alates jaanuarist 2005 kuni veebruarini 2009) seaduses sätestatud üldise 1-kuulise tähtaja asemel. Seejuures ei ole ka tähtaja pikendamise puhul mingit garantiid, et trahv tasutud saab, kuna vara või ametlikult laekuvat töötasu, millele sissenõuet pöörata Kõivikul ikkagi ei ole. Sundtäitmise, sealhulgas trahvi asendamise sisu ja mõte seisneb mõistetud karistuse vääramatuse tagamises. Karistuse vääramatus kujutab endast muuhulgas otsustavust karistuse täideviimisel. Argo Kõivikul on rahalisest karistusest tasumata 10130.58 krooni. See võrdub 202 päevamääraga. KarS § 70 lg.2 järgi rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust. Argo Kõiviku rahalise karistuse tasumata osa 10130.58 krooni tuleb asendada vangistusega 67 päeva. Asendusvangistuse kandmise aega arvestada A.Kõiviku kinnipidamisest, s.o. alates 03.juulist 2008.a. Kohtunik Ü. Raag 4 5