, § 751 ,§ 76 maakohus m ä ä r a s : Mitte vabastada Andreas Armulik*ku temale Tartu Maakohtu 27. septembri 2006.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-05-188 mõistetud karistuse 6 (kuus) aastat 5 (viis) kuud 27 päeva vangistust kandmisest tingimisi enne tähtaega. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Andreas Armulik mõisteti süüdi Tartu Maakohtu 27.09.2006 otsusega kriminaalasjas nr 1-05188
lg 2 p 4, 7; § 199 lg 2 p 4, 7, 8; § 201 lg 2 p 1 järgi, karistuseks mõisteti liitkaristusena vangistus 6 aastat 6 kuud. Karistusest on maha arvatud eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva, lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 5 kuud ja 27 päeva vangistust. 1
lg 2 p 4, 7, 8 järgi õigeks ja mõisteti süüdi
Lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 6 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse algust arvestada al 29.01.2005a, karistuse lõpp 26.07.2011a. Andreas Armulik on toime pannud ja süüdi mõistetud I a kuriteos,
lg.2 p.1 alusel määratav 1/2 karistusajast on Andreas Armulikul kantud 26.04.2008a. On varem korduvalt kriminaalkorras karistatud. Tartu Vangla iseloomustusest Andreas Armulik kohta nähtub, et on korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. Vanglas omandas tisleri elukutse 4 aastat töötades, omab põhiharidust. Riskiteguriks on kinnipeetava agressiivsus ja kuritegelik elustiil. Korduv karistatus ja pikk vanglakogemus on juba iseenesest riskiallikas. Ei anna endale aru, mis asjaolud on viinud korduva seaduserikkumiseni ega ole teinud reaalseid pingutusi oma käitumise ja hoiakute muutmiseks. Vabaduses ametlikult töötanud ei ole, ülalpeetavateks on kaks alaealist last. Probleeme seoses alkoholiga eitab, kuriteod on toime pandud kainena, enamasti grupiviisiliselt ja vägivallaga. Omab vabaduses sotsiaalsett võrgustikku. Ei oma selget ettekujutust, mida peab tegema eesmärkide saavutamiseks. Vangla ametnik ei ole tähendanud riske vähendavaid tegureid. Positiivne on Cliotec OÜ garantiikiri, millega nõustutakse Andreas Armulikku ehitajana tööle võtma. Kriminaalhooldaja ettekandes ei toeta Andreas Armuliku ennetähtaegset vabastamist. Andreas Armulik, korduvalt kuritegusid toime pannud isikuna ei teadvusta vajalikul määral oma probleeme, ega ole asunud nendega tegelema. Elektrooniline valve eeldab kindlate reeglite täitmist. Uue kuriteo riskifaktorid on alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, riskeeriv eluviis, konfliktsituatsioonide lahendamise oskuste puudumine, kutseoskuse puudumine, suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega. Kohtuistungil süüdimõistetu Andreas Armulik andis seletuse, et vabanemisel asub elama oma endisesse elukohta peretuttava korterisse. Kuriteo toimepanemise põhjusteks loeb Andreas Armulik alkoholi ja sõprade mõju. Tal ei olnud eesmärke, mille poole püüelda ega järelevalvet. Alkoholi tarvitamist probleemiks ei pea. Töökoht saaks olema Tartus, vanglas on tööoskused omandatud. Ei ole kunagi olnud tingimuslikku karistust ega kriminaalhooldust. Kõik 8 karistust on olnud reaalsed vangistused. Vanglas on olnud distsiplinaarkaristusi. Nüüd vabanemisel on ta muutunud, vanemaks saanud ja mõistust rohkem. On valmis osalema sotsiaalprogrammis, võtma endale lisakohustusi, elab õiguskuulekalt. Ei ole toime pannud jõhkraid kuritegusid, asjad ei olnud nii nagu kohtuotsuses kirjas on. Vabanemisel läheks Clioteci tööle, tööleminemiseni peavad ema ja sõber üleval. Prokurör ei toeta ennetähtaegset vabastamist, leides, et see oleks ennatlik. Ennetähtaegse vabastamise eelduseks on eeskujulik käitumine kinnipidamiskohas. Kui vangistuses ei suuda täita reegleid, siis vabaduses ammugi mitte. Ka kriminaalhooldaja peab vabastamist ennatlikuks ja prokuröril on sellele raske vastu vaielda. Fakt, et on karistatud 8 korda reaalse vangistusega, näitab kuritegude raskust ja suurt retsidiivsust. On väheusutav, et katseaeg mõjutaks uusi kuritegusid mitte toime panema. Kaitsja ei nõustu, et arvestatakse kõiki distsiplinaarkaristusi vanglas, kehtivaid karistusi on vaid üks. Kaitsja toetab ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. On olemas elukoht, sinna võimalik paigaldada seade, on ka töökoht, selle kohta tõend. Ehkki küllalt pikk karistusaeg on kandmata, annab seadus õiguse taotleda vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldusnõuete täitmine ehk olekski see, mis paneks seaduskuulekalt käituma ja 2
lg.2 p.1 kohaselt võib esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada elektroonilise valve kohaldamisega, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on Andreas Armulik temale mõistetud karistusajast kandnud ära vähemalt ½ (3 aastat 5 kuud 25 päeva (seisuga 24.juuli). Seega on täidetud seadusekohaselt nõutav vältimatu eeltingimus vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve all.
lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Elektroonilise järelevalve rakendamiseks on tingimused Andreas Armulik elukohas olemas. Kohus ei pea Andreas Armuliku vabastamist praegu võimalikuks. Kohus küsimuse lahendamisel lähtub karistamise eesmärkidest
A.Armulik on varasemalt 7 korral kandnud karistust erineva pikkusega reaalse vangistuse näol- vangistusega 4 aastat, 2 aastat 6 kuud, 2 aastat. Need ärakantud karistused ei ole suutnud mõjutada isikut hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Seetõttu on loogikavastane väita, et nüüd ära kantud 3 aastat 5 kuud 25 päeva seda suudab. Andreas Armulik on toime pannud I astme kuriteo- röövimise – kolmes episoodis, kusjuures esimene episood pandud toime 15.päeval pärast vabanemist vanglast eelmise karistuse kandmiselt (vabanes 2-aastase vangistuse kandmiselt 14.04.2004 ja röövimine toimus 29.04.2004). Sellele järgnesid kuriteod iga kuu. Seejärel kui ta oli kahtlustatavana kinni peetud ja siis vabastatud, lahkus A.Armulik Eesti Vabariigist, tema asukoht ei olnud teada ja tuli rakendada loovutamisvahistamist. Selline olukord näitab, et ei saa tõsiselt võtta A.Armuliku lubadust olla allutatud käitumiskontrollile, ta ei käitu usaldusväärselt ja on kord juba lahkunud riigist vastutusest kõrvalehoidmise eesmärgil. On küll õige, et vangistuses määratud distsiplinaarkaristustest on osa kustunud, kuid fakt, et range järelevalve all ja kontrollitud keskkonnas viibimise ajal (vangistuses) ei ole ta suutnud hoiduda rikkumiste toimepanemisest, viitab, et vähemalt sama tõenäoline on uute rikkumiste toimepanemine tema poolt vabaduses kui Armulik vabastada ennetähtaegselt. Võib küll õige olla, et leidub tööandjaid, kes nõustuvad Andreas Armulikku tööle võtma, kuid seni ei ole Armulik vabaduses viibides ametlikult ja püsivalt töötanud. See fakt paneb kahtlema Armuliku kinnituses, et ta nüüd vabanedes tööle asub. Karistuse eesmärgid ei ole Andreas Armuliku puhul saavutatud ja puuduvad eeldused, millele tuginedes uskuda, et need eesmärgid saavutatakse kriminaalhoolduse abil. Kõige selle alusel on kohus seisukohal, et Andreas Armulikku ei saa tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastada. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3,
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.