← Eesti

1-08-7391\1

Kriminaalasi nr 1-08-7391 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24.juulil 2008a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-7391 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi sekretär Margit

§ 76

lg.2, maakohus m ä ä r a s : Mitte vabastada Arvi Meister*it temale Viljandi Maakohtu 30. jaanuari 2003.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-350-02 mõistetud karistuse 6 (kuus) aastat 1 (kuu) kuu 12 päeva vangistust kandmisest tingimisi enne tähtaega. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Arvi Meister mõisteti süüdi Viljandi Maakohtu 17.aprilli 2001a otsusega nr 1-266-01 KrK § 141 lg 2 p 1, 2; § 202 järgi ja karistati liitkaristusega KrK § 40 lg 1 alusel, määrates karistuseks 6 aastat 1 kuu vabadusekaotust, millest on maha arvestatud KrK § 45 alusel eelvangistuses viibitud aega 3 päeva. Lõplikuks karistuseks jäi 6 aastat 27 päeva vabadusekaotust 3aastase katseajaga. 29.10.2002a Viljandi Maakohtu määrusega nr 5-75-02 on karistus täitmisele pööratud, mis jõustus Tartu Ringkonnakohtu 21.10.2002a määrusega nr 2-1-362/2002a. Kinni peetud al. 16.01.2003a. 1

(4)Arvi Meister mõisteti süüdi Viljandi Maakohtu 30.01.2003a otsusega nr 1-350-02 KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi ja karistati vangistusega 30 päeva. Eelnevalt mõistetud karistuse liitmisega mõisteti liitkaristus vangistus 6 aastat 1 kuu ja 12 päeva. Karistuse algus 30.01.2003a. Kohtuotsus jõustus 25.03.2003a Tartu Ringkonnakohtu otsusega. Karistuse lõpp 12.03.2009a. Harju Maakohtu 18.05.2007a määrusega on kinnipeetava vabastamisest ennetähtaegselt keeldutud. Tartu Vangla on esitanud kohtule Arvi Meister kohta koostatud materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Tallinna Vangla iseloomustusest Arvi Meister kohta nähtub, et vangistuses viibides on teda korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. On valmis vanglas töötama ja osalema AA tegevuses. Vabanemisel asub elama kasuema juurde. Suhted lähedastega enamjaolt katkenud. Haridus 9 klassi, soovib karistuse kandmise ajal omandada puusepa eriala. Majanduslik olukord oli vabaduses hea. Oli alkoholisõltlane. On eale ja sotsiaalsele taustale vastavad oskused. Emotsionaalselt ebastabiilne. Arvestades alkoholisõltuvusest tingitud riski ning täiendavate sekkumiste vajalikkust, ei toeta vangla tema ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei nõustu Arvi Meisteri vabastamisega tingimisi enne tähtaega, kuna uue kuriteo toimepanemise risk on suur. Kohtuistungil 24.07.2008a süüdimõistetu Arvi Meister andis seletuse, et ta vabanedes hakkab töökohta otsima, pöördub selleks sõber Toomase poole. Tal on võimalus asuda elama ka kasuema mehe majja- Pähna tallu, kus on ka sissekirjutus. Kasuema on lapsest saati. Arvi Meisteri sõnul on tal palju õdesid- vendi, kuid nendega ei suhtle, kõiki ei teagi. Vanemad enam ei ela. Kuriteod on sooritatud joobes. A.Meister arvab, et vabanemise järel saavad tema suhtluskaaslasteks olema töökaaslased, elama hakkab palgast, vabanemisfondist saab ka raha. Vanglas on distsiplinaarkaristusi, kriminaalasi on narkootikumide tarvitamise kohta, selles on sõlmitud kokkulepe, mis on veel kohtus kinnitamata. Kahtlustatavana on ka üle kuulatud, kelmus. Tingimisi mõistetud karistus pöörati täitmisele, kuna ei käinud registreerimas, ja tuli ka uus otsus juurde ja ta ei saanud kriminaalhooldajaga läbi. Prokurör on seisukohal, et Arvi Meister*it ei saa vabastada tingimisi enne tähtaega. Ta ei allu vangla sisekorraeeskirjadele, omab viis kehtivat distsiplinaarkaristust, viimane maikuus 2008. Ta on vanglas pannud toime uue kuriteo, mille eest kokkuleppemenetluses karistus kokku lepitud. Avaldatud elukoht on kasuema elukoht, kes ei ole nõus Arvi Meisterit oma elamispinnale võtma. Ei ole garanteeritud töökohta ja puudub tugev lähivõrgustik. On suur risk, et ta hakkab vabaduses uuesti alkoholi tarvitama ja sealt on uued kuriteod kerged tulema. Lisaks sellele on Põhja Politseiprefektuuris menetleda suure grupi kelmus, milles kahtlustus esitatud ka Arvi Meisterile. Kaitsja toetab Arvi Meister vabastamist ennetähtaegselt tingimisi. Kriminaalhooldaja ei ole Meisteriga vestelnud, mistõttu ei ole Meister saanud oma teist võimalikku elukohta avaldada. Ilmselt oleks Meisteril võimalik vabaduses ka töökoht leida. Kohtu seisukohad Arvi Meister on toime pannud ja süüdi tunnistatud esimese astme kuriteos- KrK § 141 lg.2 p.1,2 järgi ehk röövimises, lisaks kuritegudes muu kvalifikatsiooni järgi.

§ 76

lg.2 p.2 kohaselt võib esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks Arvi Meisterile 2

(4)mõistetud karistusajast 2/3 täitus 28.02.2007a. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes 29.05.2008a. Seega on täidetud seadusekohaselt nõutav vältimatu eeltingimus vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kui seadus sätestab, et esimese astme kuriteo sooritanu peaks olema ennetähtaegseks vabanemiseks võimaluse saamiseks karistusest ära kandnud vähemalt 1/2, siis tuleks eeldada, et sellise karistusosa ärakandmisel on ka ühiskonna õiglustunne rahuldatud. Arvi Meister on käesolevaks ajaks ära kandnud 5 aastat 5 kuud 25 päeva vangistust. A.Meisterile mõisteti 17.04.2001 karistus tingimuslikult: asjaolu, et I astme kuriteo eest karistati isikut tingimuslikult, osutab suurele usaldusele Meisteri vastu. Arvi Meister rikkus kõiki katseajaks määratud kontrollnõudeid, mistõttu määrusega 29.10.2002 pöörati tema karistus täitmisele ja määrati tähtaeg karistuse kandmisele ilmumiseks. Arvi Meister rikkus järjekordselt kohtu määratut ja karistuse kandmisele ei ilmunud, tema suhtes rakendati sundtoomist määrusega 12.12.2002. Selline olukord osutab, et karistuse määramise järel Arvi Meister ei andnud endale aru määratud karistuse tähendusest. 30.01.2003 tegi kohus otsuse, millega tunnistas A.Meisteri süüdi kuritegudes, mille ta pani toime eelmise kohtuotsusega määratud katseajal. Seega rikkus A.Meister ka seda hoiatust- et kui ta paneb katseajal toime uue kuriteo, pööratakse karistus täitmisele. Seega on Arvi Meister juba enne karistuse kandmisele asumist rikkunud kõiki nõudeid ja tingimusi, mis määratakse tingimisi karistust kandvale süüdimõistetule. Kohus, kuulanud ära Arvi Meisteri enda, konstateerib, et ka kinnipidamiskohas ei ole A.Meister ennetähtaegseks vabastamiseks vajalikul määral analüüsinud oma kuritegude toimepanemise põhjusi ja karistuse kandmisele asumise asjaolusid. Nii näeb A.Meister karistuse täitmisele pööramise põhjusena, et kriminaalhooldaja tegi liiga kiiresti ettepaneku karistus täitmisele pöörata, alkoholitarvitamist ta takistuseks ei pea. Vabaduses toimetulek on oletuslik- puudub realiseeritav tegevuskava vabaduses töö otsimiseks. Järelikult ei ole karistusaeg möödunud eesmärgipäraselt- seda ei ole kasutatud eneseanalüüsiks, oma käitumise kriitiliseks hindamiseks. Vangistuselt oodatav mõju on jäänud saabumata. Rohkem kui 5 aastat viibitud aeg kontrollitud keskkonnas ei ole suutnud hoida A.Meisterit eemal uutest rikkumistest – tal on rida kehtivaid korrarikkumisi, karistusi. Lisaks sellele on kinnipidamiskohas toime pandud uus kuritegu, mille eest karistus kokku lepitud. Seega ei ole vangistus Arvi Meisteri puhul saavutanud oma eesmärki ja ennetähtaegseks vabanemiseks puuduvad sisulised alused. Lisaks positiivsete mõjude puudumisele puuduvad ka teadaolevalt materiaalsed tingimused isiku ennetähtaegseks vabastamiseks - tal puudub garanteeritud elukoht, legaalse sissetuleku saamise võimalus.

§ 76

-st tuleneb kohtu pädevus vabastada süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega juhul kui kohus on veendunud, et tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine aitab kaasa isiku paremale resotsialiseerumisele ja ärakantud karistusaeg on täitnud mõistetud karistuse eesmärgi. Arvi Meister*i tingimisi enne tähtaega vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3, §-st 76. Kohtunik Ülle Raag 3

(4)4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.