Obsah (4)

§ 75§ 169§ 65§ 76

Kriminaalasi nr 1-08-7596 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29.07.2008.a Asja number 1-08-7596 Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Prokurö

§ 75-s sätestatud kontrollnõudeid 1.

elada kohtu poolt määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

1. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks;
4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks ja täitma kohustusi:
5. asuda tööle 3 nädala jooksul alates vabanemisest;
6. mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume;
7. mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta;
8. pöörduda psühhiaatri poole ja ravi määramise korral alluda ravile;
9. osaleda toimetulekuoskusi tõstvas sotsiaalprogrammis,
10. tasuda alates maist 2008.a igas kuus 600 krooni Tartu Maakohtu 19.11.2007.a otsusega väljamõistetud kuriteoga tekitatud kahju katteks. Kunnar Hunt tuleb käitumiskontrolli teostamiseks määrata Tartu Maakohtu kriminaalhooldaja järelevalve alla. Edasikaebekord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Kunnar Hunt on süüdi mõistetud Järva Maakohtu 24.10.2005.a otsusega ning teda karistati

§ 169

järgi vangistusega 2 kuud.

§ 65

lg 2 alusel suurendati karistust Järva Maakohtu 22.11.2004.a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa s.o 10 kuud vangistust võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta vangistust. Karistusaja algus on 12.12.2007.a ja lõpp 11.12.2008.a. Poolte seisukohad Prokurör toetas ennetähtaegset vabastamist. Kunnar Hunt ja tema kaitsja taotlesid ennetähtaegset vabastamist. Kunnar Hunt seletas, et vabanemise järel asub algul elama ema juurde, tööle läheb oma onu firmasse. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad, uurinud kirjalikke tõendeid ja tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga leiab, et Kunnar Hunt tuleb vabastada ennetähtaegselt.

§ 76

lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Kunnar Hunt on süüdi mõistetud teise astme kuritegude toimepanemises ja ta on karistusest ära kandnud üle poole. Kriminaalhooldaja on toetanud Kunnar Hunta ennetähtaegset vabastamist, olles seisukohal, et Kunnar Hundi riskid uue kuriteo toimepanemiseks on minimaalsed, kuna tal on olemas toetav sotsiaalvõrgustik, kindel elu- ning töökoht. 2 Kunnar Hunt kannab vangistust esmakordselt ning on kandnud küllaltki lühiajaliselt s.o 7 kuud. Tema puhul on eriti tõenäoline, et vangistus on avaldanud soovitud eripreventiivset toimet. Isik ei ole veel jõudnud vangistusega ära harjuda ning vangistus mõjub talle intensiivselt. Kunnar Hunti on kriminaalkorras karistatud kahel korral. Tema käitumine vanglas on olnud keskpärane, ta ei ole küll distsiplinaarrikkumisi toime pannud, kuid ei ole ka õppinud ega töötanud. Vabanemisel on Kunnar Huntal olemas ema-isa ja elukaaslase toetus. Kunnar Hunta kandmata vangistus on ligi 5 kuud, mis ei või aga olla

§ 76

lg 4 järgi katseaja pikkuseks, seega tuleb

§ 76lg 4 kohaselt määrata Kunnar Hundi katseajaks 1 aasta.

Kunnar Hunta ühiskonda taassulandumist tuleb reguleerida katseajaks lisakohustuste määramisega. Kunnar Hunta võimalike riskide maandamiseks tuleb talle käitumiskontrolli ajaks määrata kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning samuti kohustus mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Arvestades asjaolu, et Kunnar Hunt on õppinud erivajadustega laste koolis, tuleb Kunnar Hunta kohustada pöörduma psühhiaatri poole, milleks ta andis nõusoleku ning vajadusel alluma psühhiaatri poolt määratud ravile. Käitumisriskide vähendamiseks on vajalik kiire tööle asumine ning toimetulekuoskusi tõstvas sotsiaalprogrammis osalemine, samuti regulaarne tekitatud kahju hüvitamine. Kohus asja lahendamisel juhindub

§-dest 76 lg 1, 3, 4 ja KrMS §-dest 426 ja 432 lg 3. Haide Rimmel kohtunik 3