Kriminaalasi nr 1-08-8187 KOHTUMÄÄRUS Koopia Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01. augustil 2008.a. Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-8187 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi sekr
§ 76
lg.2, maakohus m ä ä r a s : Vabastada Ülo Päärent temale Tartu Linnakohtu 01.11.1996.a. otsusega mõistetud karistuse 13( kolmteist) aastat 10 (kümme) kuud 10päeva vangistust kandmisest tingimisi enne tähtaega.
§ 76lg.4 alusel määrata 10.09.2010.a.
katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o. kuni Kohustada Ülo Päärent*i katseajal järgima
§ 75
lg.1 sätestatud kontrollnõudeid: 1.elada kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2.ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele 3.alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta 4.saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 1
(5)viieteistkümneks päevaks 5.saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba vahetamiseks. elu-, töö- või õppimiskoha
§ 75
lg.2 p.2,4 alusel määrata Ülo Päärent*ile kohustused: 1.mitte tarvitada alkoholi ega narkootilisi aineid 2.mitte viibida kohtades, kus tarvitatakse alkohoolseid jooke 3.mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega nõusolekuta. katseajaks järgmised ilma kriminaalhooldaja Määrata Ülo Päärent kriminaalhoolduse teostamiseks kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. Määrus Ülo Päärent*i suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks kriminaalhooldusosakonna Kuresaare talitusele.
§ 78
lg.2 alusel hakata Ülo Päärent*i katseaega arvestama alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Vabastada süüdimõistetu Ülo Päärent karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Ülo Päärent mõisteti süüdi Tartu Linnakohtu 01.11.1996.a otsusega KrK § 107 lg.2 p.1 järgi ja karistati liitkaristusega koos Tartu Linnakohtu poolt 03.09.1996.a. KrK § 101 p.7 eest mõistetud karistusega alusel 15- aastase vangistusega. Pärast eelvangistuse arvestamist jäi ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 13 aastat 10 kuud 10 päeva vangistust alates 01.11.
- Kohtuotsus jõustus 20.12.1996.a. Tartu Ringkonnakohtu otsusega. Vangistuse algust arvestada 01.11.1996.a, karistuse lõpp 10.09.2010.a. Tartu Vangla on esitanud kohtule Ülo Päärent kohta koostatud materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Eelnevalt Harju Maakohtu 30.mai 2007.a määrusega nr 1-07-6553 on Ü.Päärent jäetud tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata ja on määratud, et Ü.Päärenti vabastamise küsimust võib uuesti arutada mitte varem kui 1 aasta möödumisel selle määruse jõustumisest. Määrus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu määrusega 28.06.
- Tartu Vangla seisukoht Ülo Päärenti tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamiseks on pigem toetav. Kriminaalhooldaja oma ettekandes nõustub Ülo Päärenti vabastamisega tingimisi enne tähtaega. Muu hulgas kriminaalhooldaja suhtles xxxxxxxxxxxxxxxxkelle juurde Päärent elama asuks. Kohtuistungil 01.08.2008a süüdimõistetu Ülo Päärent andis seletuse, et tal on kokkulepe oma endise kaasvangi emaga, kes elab Saaremaal, peab talu ja on nõus teda sinna võtma. Ta saaks 5000 krooni kuus palka, saaks toidu ja eluaseme. Sealt oleks hea alustada. See vanglakaaslane ise elab Norras ja käib harva. On ka vend ja õde, kuid nendega suhtlemine on vähene. See inimene, kelle juurde ta elama- tööle asub, teab, mille eest on Päärent karistatud. 2
(5)Tema jaoks ei ole see probleem. Ü.Päärenti sõnul on ta pikalt järele mõelnud oma tegude üle, kahetseb nende sooritamist ja on valmis vabanema, et elada õiguskuulekalt. Ohuks ja riskiks vabaduses võiks olla alkohol, aga ta on läbinud AA rühma ja viha juhtimise koolituse. On 9 aastat vanglas töötanud, karistusi ei ole. On käinud lühiajalisel väljasõidul 3 korda, ka seal talus, kuhu elama läheb. Rahalised kohustused on kõik tasutud, on raha vabanemisfondis ja endal ka. Vabanemise puhul oleks hea, kui saaks kriminaalhooldaja poole pöörduda, tähtaegse vabanemise puhul seda võimalust ei ole. Vangla esindaja kinnitusel on temal lühiajalise kogemuse põhjal Päärentist üldmulje positiivne, intsidente pole olnud. Prokurör ei toeta ennetähtaegset vabanemist. Prokuröri hinnangul on Päärenti puhul küll rida positiivseid asjaolusid, kuid domineerima jääb see negatiivne taust, mis kajastub karistatuse õiendis. Ta on pannud toime kaks ränka I astme kuritegu, kuriteod on muutunud raskemaks ja vabastamine praegu oleks ennatlik. Kaitsja leiab, et on võimalik Päärenti ennetähtaegne vabastamine. On küll pandud toime väga rasked kuriteod, kuid ka 13 aastat on kantud, mis on pikaajaline. Aasta tagasi, kui esmakordselt taotlust läbi vaadati, ei toetanud ennetähtaegset vabastamist ei kriminaalhooldaja, prokurör ega kohus. On möödunud aasta ja 3 kuud ja nii vangla kui kriminaalhooldaja on pidanud Päärenti vabastamist võimalikuks. Mida kauem Päärent vangistuses viibib, seda väiksemaks jäävad võimalused paremini normaalsesse ellu tagasi pöörduda. Keskkond, mis talle oleks- kriminaalhooldaja järelevalve, kindel töö, toit - aitab normaalse elu juurde tagasi tulla. Kogu vangistuse ajal pole teda karistatud. On töötanud, saanud ergutusi. Kohtu seisukohad Ülo Päärent on toime pannud ja süüdi tunnistatud mitmes esimese astme kuriteos.
§ 76
lg.2 p.2 kohaselt võib esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on Ülo Päärent temale mõistetud karistusajast kandnud ära vähemalt 2/3, seisuga 01.08.2008 11 aastat 9 kuud karistust ja 1 aasta 1 kuu 20 päeva eelvangistuses. Seega on täidetud seadusekohaselt nõutav vältimatu eeltingimus vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
§ 76
lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kui seadus sätestab, et esimese astme kuriteo sooritanu peaks olema ennetähtaegseks vabanemiseks võimaluse saamiseks karistusest ära kandnud vähemalt 2/3, siis tuleks eeldada, et sellise karistusosa ärakandmisel on ka ühiskonna õiglustunne rahuldatud. Kohus, kuulanud ära Ü.Päärenti, prokuröri, kaitsja ja võtnud arvesse toimikus sisalduvat, on seisukohal, et Ülo Päärenti võib vabastada tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt. On õige, et Ü.Päärent on toime pannud väga rasked isikuvastased kuriteod ja need jäävad tema tausta iseloomustama kestvalt. Neile väga rasketele kuritegudele on antudki hinnang, mis kajastub väga pikas karistusajas- maksimaalses, mis võimalik mõista oli- 15 aastat vangistust. Ja Päärent ongi seetõttu viibinud vangistuses üle 12 aasta praeguseks. Kohtul tuleb hinnata, kas rohkem kui 12 aastat vangistuses viibinud Päärenti ühiskonnaohtlikkus on vähenenud sedavõrd, 3
(5)et ta võib vabastada, või on tema ohtlikkuse vähendamiseks ja kujundamiseks vajalik teda veel vangistuses hoida. Selleks hindab kohus Ü.Päärenti isikut ja käitumist karistuse kandmise ajal, s.o. neid tegureid, mis on seotud Päärenti isikuga ja mida ta ise saab mõjutada. Toimiku materjalist, aga ka Ü.Päärenti seletusest nähtub, et ta on teinud kõik endast sõltuva positiivse, et tema käitumist võiks hinnata väga heaks. Ta ei ole vangistuses olemise kestel kordagi karistatud; ajal, mil kinnipidamiskohas kehtis ergutuste ja kiituste süsteem, on teda korduvalt ergutatud ja kiidetud eeskujuliku käitumise eest. Ta on töötanud vanglas kokana 9 aastat. Alates aastast 2005 on ta hakanud tegema ettevalmistusi ennetähtaegseks vabanemiseks. Vangistuses viibimise perioodi jooksul on tasunud kõik võlanõuded, kogunud raha vabanemisfondi ja on lisaks sellele samuti kogutus, s.t. ei ole teenitud raha ära kulutanud. Kohus leiab, et Vangla iseloomustuses märgitud jooned- kohaneda grupis hästi, olla isikute suhtes valiv, suhelda vaoshoitult ja konflikte vältida, tulevad kasuks ka vabaduses. On õige, et on olemas risk alkoholi tarvitama sattununa, ehkki Päärent vajadust alkoholi järele ise ei nimeta. Sellise riski maandamine vabaduses on võimalik keeluga alkoholi tarvitada. On olemas ka teatud agressiivsuse risk, seda on Päärent püüdnud vähendada vihajuhtimise treeningul osalemisega. Tegurid, mis asuvad väljaspool Päärentit- võimalikud elutingimused vabaduses - on vabastamist toetavad. Ü.Päärenti on nõustunud enda juurde elama ja tööle võtma kaaskinnipeetava ema xxxxxxxxxaremaal. Selles talus on võimalik Päärentil saada eluase, töö, mõningane tasu töö eest. Kohus peab oluliseks, et kui vangla iseloomustuses on märgitud, et Päärentile sobib rohkem üksitöötamine, siis selline talus töötamine, nagu tal on ees ootamas, vastab hästi sellisele sobivustingimusele. Ka esineb seal vähem muid riskitegureid- negatiivne tutvusringkond, suur seltskond, lõbustusasutused. Töö ja eluaseme andja suhtub alkoholitarvitamisse negatiivselt. Tingimisi enne tähtaega vabastamine võimaldab Ü.Päärentile vabanemisel pakkuda tuge tavaellu sulandumiseks kriminaalhoolduse näol. Kohus peab oluliseks, et rohkem kui 12 aastat tavaelust eemal viibinud isik saaks vabanemisel nõustamist ja tuge. Pikaajaline vangistus on süüdimõistetule määratud riigi poolt ja nimel ja riigil on võimalik ette näha neid probleeme, mis 12 aastat vangistuses viibinul kohanemisel tekivad. Seetõttu oleks vastutustundetu kujundada riiklik karistuspoliitika selliseks, et pikaajalise karistuse kandmise järel leiab vabanenu ennast uuest olustikust, uutest majandustingimustest, uute ühiskondlike (näiteks töösuhete) suhete keskelt ilma kohanemiseks ja toimetulekuks vajaliku nõustamiseta ja abita. Kriminaalhoolduse näol on selline abi tagatav, samas tagab kriminaalhooldus ka nõudliku järelevalve vabanenu käitumise üle. Ülo Päärenti vabastamise kasuks otsustades peab kohus tähtsaks neid tingimusi, millesse ta läheb: elukoht, ka töökoht, kuhu Päärent elama asub, ei ole seotud tema päritoluga, s.t. et igal ajal ei pruugi see koht tema jaoks vaba olla. Praegu see koht on vaba, teda oodatakse, eeskätt just tööjõuvajaduse tõttu. Sellepärast on Ü.Päärenti vabastamiseks praegu just õige hetk. Päärentit on ootamas talutöö ja- elu, s.t. suhteliselt piiratud suhtlusring, mis omakorda võib soodustada tema kohanemist eluga vabaduses. On õige, et kõigele vaatamata jäävad eksisteerima võimalikud ohud, mis võivad tekkida vabanenud Päärenti mõtlemisest, võimalikest negatiivsetest tagasilöökidest. Samas on Ü.Päärent kinnitanud valmisolekut olla õiguskuulekas, täita kõiki kriminaalhoolduse nõudeid, teistele inimestele mitte kannatusi põhjustada. Kõik need on eeldused, mis võimaldavad teha otsustuse Päärenti ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohus on seisukohal, et nii pikalt kestnud vangistuse järel ei ole võimalik väita, et ühiskonna õiglustunne saab riivatud. Kõige selle alusel on kohus seisukohal, et Ülo Päärenti saab tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastada. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3, §-st 76, §-st 75. 4
(5)Kohtunik Ülle Raag / allkiri/ Koopia õige. Kohtunik: 5
(5)