← Eesti

1-08-7393\1

Kriminaalasi nr 1-08-7393 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24.juulil 2008a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-7393 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi sekretär Margit

§ 76

lg.2, maakohus m ä ä r a s : Vabastada Mikk Hamburg temale kriminaalasjas 1/2-3108/01 mõistetud kandmisest tingimisi enne tähtaega.

§ 76lg.4 alusel määrata Tallinna Linnakohtu 24.04.2002.a.

otsusega karistuse 8( kaheksa) aastat vangistust katseaeg 1 (üks) aasta. Kohustada Mikk Hamburg*i katseajal järgima

§ 75

lg.1 sätestatud kontrollnõudeid: 1.elada kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2.ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele 3.alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta 4.saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks 5.saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 1

(4)

§ 75

lg.2 p.2,4 alusel määrata Mikk Hamburg*ile kohustused: 1.mitte tarvitada alkoholi ega narkootilisi aineid 2.asuda tööle 14 päeva nädala jooksul vabanemisest. katseajaks järgmised Määrata Mikk Hamburg kriminaalhoolduse teostamiseks Pärnu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. Määrus Mikk Hamburg*i suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Pärnu Maakohtu kriminaalhooldusosakonnale.

§ 78

lg.2 alusel hakata Mikk Hamburg*i katseaega arvestama alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Vabastada süüdimõistetu Mikk Hamburg karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Mikk Hamburg mõisteti süüdi Tallinna Linnakohtu 24.04.2002a otsusega KrK § 100 järgi ja karistati KrK § 40 lg 3 alusel 8 aastase vangistusega. Kohtuotsus jõustus 03.06.2002a Tallinna Ringkonnakohtu otsusega. Vangistuse algust arvestada 15.06.2001a, karistuse lõpp 15.06.2009a. Tartu Vangla on esitanud kohtule Mikk Hamburg kohta koostatud materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Eelnevalt Harju Maakohtu 14.03.2007a määrusega nr 1-07-2917 ja 08.11.2007a määrusega nr 1-07-13134 jäetud Mikk Hamburg tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vangistusest vabastamata. Tartu Vangla seisukoht Mikk Hamburg tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamiseks on toetav. Kriminaalhooldaja oma ettekandes nõustub Mikk Hamburgi vabastamisega tingimisi enne tähtaega. Kohtuistungil 24.07.2008a süüdimõistetu Mikk Hamburg andis seletuse, et tal on kokkulepe tööandjaga ja ta saab asuda tööle kahe nädala jooksul vabanemisest. Ka palgas on kokku lepitud. Abikaasa on lapsega kodus, abielluti Hamburgi vangistuse ajal. Vabanemise järel soovib pühenduda perele ja tööle. On käinud lühiajalisel väljasõidul 7 korda. M.Hamburgi hinnangul on vangistus talle kasuks tulnud sellepoolest, et ta on mõistnud vajadust mitte teiste usaldust kuritarvitada. Prokurör toetab ennetähtaegset vabanemist koos lisakohustuste panemisega katseajaks. Kaitsja toetab ennetähtaegse vabastamise taotlust. Isik on lubatud vangla poolt 7 korda väljasõidule, mis näitab, et vangla on pidanud võimalikuks teda usaldada. Hamburg on osalenud AA grupi töös ja sotsiaalprogrammis koos abikaasaga. On tugev sotsiaalne võrgustik. Kuna on olnud pikka aega tavakeskkonnast eemal, on kriminaalhooldus talle resotsialiseerumiseks isegi vajalik. 2

(4)Kohtu seisukohad Mikk Hamburg on toime pannud ja süüdi tunnistatud esimese astme kuriteos.

§ 76

lg.2 p.2 kohaselt võib esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on Mikk Hamburg temale mõistetud karistusajast kandnud ära vähemalt 2/3. Seega on täidetud seadusekohaselt nõutav vältimatu eeltingimus vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kui seadus sätestab, et esimese astme kuriteo sooritanu peaks olema ennetähtaegseks vabanemiseks võimaluse saamiseks karistusest ära kandnud vähemalt 2/3, siis tuleks eeldada, et sellise karistusosa ärakandmisel on ka ühiskonna õiglustunne rahuldatud. Sellele eeldusele vaatamata peab kohus vajalikuks hinnata kantud karistuse vastavust konkreetse kuriteo toimepanemise asjaoludega: Ringkonnakohus ei pidanud vajalikuks tegu ümber kvalifitseerida tahtlikult tapmiselt tapmisele äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, tegemist oli tapmisega ühise joomingu käigus tekkinud tülis. M.Hamburgile on mõistetud karistuseks vangistus 8 aastat, s.o. KrK § 100 sanktsiooni keskmine määr. Hinnates Mikk Hamburg käitumist karistuse kandmise ajal, leiab kohus, et see on olnud vastavuses tema vanuse ja taustaga- ta on õppinud, omandanud arvutialased algteadmised ja lõpetanud keskkooli. Tegeleb spordiga, on osalenud Viha juhtimise kursustel ja AA koosolekutel, paarisuhte hoidmise ja taastamise pereprojektis. Asjaolu, et teraapias osales Hamburg koos abikaasaga tõendab, et abikaasalt on Mikk Hamburgile tugev toetus. Alates 02.05.2008a töötab. On viibinud korduvalt lühiajalisel väljasõidul, järelikult on vangla administratsioon pidanud võimalikuks teda usaldada. Omab keskharidust ja ehitustisler- parkettija eriala. Nii kriminaalhooldaja kui ka vangla hindamisrühm on pidanud Mikk Hamburgi eesmärke vabanemiseks realistlikuks. Sama ilmneb ka Mikk Hamburg küsitlemisel kohtuistungil. Kohus peab siin tähtsaimaks, et Mikk Hamburg on tema jaoks sobilik eesmärk ja tahe, kuid selle konkretiseerimiseks ja reaalseks teokstegemiseks vajab ta motiivi või tuge- need on võimalik anda katseajaks pandavate kohustuste ja kriminaalhoolduse kaudu. Mikk Hamburgil on olemas kindel elukohta. Seega on Mikk Hamburgil olemas vabanemisel kõik eeldused õiguskuulekaks eluks- elukoht, toetav abikaasa ja pere, tööoskused. Mikk Hamburg ennetähtaegse vabastamise negatiivsed asjaolud on subjektiivset laadi- liigne alkoholitarvitamine. Selle asjaoluga toimetulemine sõltub Mikk Hamburg enda loomusest, psüühilisest suutlikkusest. Et sellise raskusega toimetulemine oleks tulemuslikum, vajab isik tuge ja abi kriminaalhooldaja ja katseajaks pandavate kohustuste näol. Kogu karistuse ärakandmise järel ei saaks Mikk Hamburg selliseid kohustusi panna ja tuge anda kriminaalhoolduse näol. Seetõttu leiab kohus, et süüdimõistetu Mikk Hamburg vabastamine enne tähtaega võib anda positiivseid tagajärgi tema käitumisele. Mikk Hamburgile tuleb panna täiendavad kohustused, mille võtmiseks on ta nõusoleku andnud. Kõige selle alusel on kohus seisukohal, et Mikk Hamburgi saab tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastada. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3, §-st 76. Kohtunik Ülle Raag 3

(4)4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.