-19 lg 1; § 74-22 lg 2 Aarne Paesalu Vaidlustatav lahend Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkomissar Oleg Lodeikin 29.01.2008.a. otsus väärteoasjas nr 2373,08,000006 Istungil osalenud isikud Kaebaja Aarne Paesalu Kaitsja Maano Saareväli Kohtuvälise menetleja esindaja Helen Kommusaar Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool advokaadist esindaja vahendusel esitada 30 päeva jooksul kassatsiooni Riigikohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kirjalikult teatada 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest RESOLUTSIOON Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 lg 2 rahuldada Aarne Paesalu poolt esitatud kaebuse osaliselt, tühistada osaliselt Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkomissar Oleg Lodeikin 29.01.2008.a. otsuse väärteoasjas nr 2373,08,000006 ja teha uue otsuse:
-19 lg 1 alusel määrata Aarne Paesalu karistuseks rahatrahvi 200 trahviühiku ulatuses, so. 12000 krooni ja
-19 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 4 kuuks.
-22 lg 2 alusel Aarne Paesalu karistuseks rahatrahvi 50 trahviühiku ulatuses, so. 3000 krooni. Rahatrahv summas 15000 krooni tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 4100064939. ASJAOLUD ja MENETLUSE KÄIK Vastavalt väärteoprotokollile AB 1022172 Aarne Paesalu 01.01.2008.a. kella 21:35 ajal Harju maakonnas Harku vallas, Tallinn-Kloogaranna tee 14 km liikudes Vääna-Jõesuu suunas juhtis mootorsõidukit Xxxregistrimärgiga xxx alkoholijoobes ja kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiiruse ( 70 km/h ) mitte vähem kui 32 km/h võrra, sõites kiirusega 106+-4 km/h, millega rikkus Liikluseeskirja § 76 p 1 ja § 126 p 3 nõudeid. Menetlusaluse isiku poolt toimepandu oli kvalifitseeritud
29.01.2008.a. Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkomissar Oleg Lodeikin otsusega väärteoasjas nr 2373,08,000006 oli Aarne Paesalu’le
12000,-krooni ja
-19 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 7 kuuks.
3000 krooni. 15.02.2008.a. Aarne Paesalu esitas Harju Maakohtule kaebuse ülalmärgitud otsuse peale, paludes tühistada otsuse mõistetud lisakaristuse osas. Põhjendas oma kaebust sellega, et tal puuduvad kehtivad karistused, ta töötab AS P K tegevdirektorina, ametikoht eeldab pidevat mobiilsusvajadust. Kaebaja ametikohale esitatavate nõuete hulka kuulub ka kohustus omada mootorsõiduki juhtimise õigust. Oma kaebuses palub vaadata üle kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus lisakaristuse osas, kuna kohaldatud lisakaristus tema arvates on ebaproportsionaalselt suur võrreldes lisakaristuse eesmärgiks oleva preventiivse eesmärgi saavutamise võimalikkusega. 15.05.2008.a. toimunud kohtuistungil kaebaja jäi oma kaebuse juurde, ei eitanud, et ületas kiirust ja oli juhtinud autot alkoholijoobe seisundis. Kaebaja kaitsja toetas esitatud kaebust, palus tühistada otsuse lisakaristuse osas. Väärteoasja materjalidele palus lisada laste sünnitunnistused, kaebajaga sõlmitud töölepingu, tema iseloomustuse ja pangalaenu tagasimaksmise graafiku ja ametijuhendi, karistusregistri väljavõtte. Karistuse määramisel tuleb lähtuda, et kaebaja puhul on tegemist varem karistamata isikuga, mida kinnitab karistusregistri väljavõte. Toimiku materjalidest ei nähtu, et kaebaja võiks uuesti juhtida autot alkoholijoobes. Kohtuväline menetleja oma otsuses on põhjendamatult rõhutanud ühte kohustusliku elemendi kolmeastmelises deliktilises struktuuris. Seetõttu arvestades rahatrahvide suurust (15000 krooni) on määratud põhikaristus kaitsja arvates piisav, et saavutada karistuse eesmärke. Palus tühistada kohtuvälise menetleja otsuse lisakaristuse osas, muus osas jätta otsus jõusse. Kohtuvälise menetleja vaidles kaebusele vastu, leidis, et otsus väärteoasjas on seaduslik ning põhjendatud, tühistamisele ei kuulu. Oli nõus rahatrahvi ajatamisega ja lisakaristuse – juhtimisõiguse peatamise aja vähendamisega 2 kuu võrra. Kohtunik, tutvunud väärteoasja materjalidega, kuulanud arvamusi, leiab, et esitatud kaebus kuulub osaliselt rahuldamisele. Kaebaja ei eitanud, et 01.01.2008.a. juhtides mootorsõidukit joobeseisundis ületas lubatud sõidukiiruse. Seda kirjutas kaebaja omakäeliselt ka menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollile (t.l. 3): „tarbisin alkoholi…., kiirust ületasin… “.. Need kaebaja ütlused on kooskõlas ka väärteoasja materjalidega ja nimelt kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga (t.l.2), millest nähtub, et kiirust mõõdeti töökorras ja taadeldud seadmega Stalker II MDR AS 004018 . Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu. Alkoholijoobe tuvastamise protokollile (t.l. 5) kirjutas kaebaja omakäeliselt „nõustun“ (joove tuvastamise tulemusega), joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest loobus. Karistus kujutab endast õiguserikkumise ja selle toime pannud isiku riikliku hukkamõistu, mis avaldub isiku õiguste ja vabaduste kitsendamises. Karistuse raskuse määravad süü ulatus ning eri- ja üldpreventiivsed vajadused. Karistus peab vastama toimepandud teo ebaõiglusele, mõjutama isikut edaspidi rikkumistest hoiduma ning kaitsma õiguskorda. Joobnuna mootorsõidukit juhtinud isiku juhtimisõiguse peatamise eesmärgiks on muu hulgas kaitsta teiste isikute elu, tervist ja omandit. Seega on nimetatud liikumisvabaduse piirang kehtestatud teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks . Antud juhul tegemist on kahe tahtliku ja jämeda liikluseeskirja nõuete rikkumisega, mille puhul on karmi põhikaristuse ja samuti lisakaristuse kohaldamine täielikult põhjendatud. Eeltoodu alusel kohtunik leiab, et asjas kogutud tõenditega on tuvastatud, et kaebaja on toime pannud väärteo, tema süü on tõendatud, tema poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti, kaebajale määratud karistus on põhjendatud, karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvesse võtnud väärteo raskust, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Määratud karistus vastab toimepandud õiguserikkumise raskusele. Lisakaristuse määramisel lähtus kohtuväline menetleja asjaolust, et isik pani toime enamohtliku väärteo, millega tahtlikult seadis ohtu nii enda kui ka teiste liiklejate vara, elu ja tervise. Kui isik ei ole liikluses tähelepanelik, istub rooli alkoholijoobes, ei taju tema poolt juhitava mootorsõiduki kiirust ja on liikluses ohtlik, siis on temalt juhtimisõiguse äravõtmine põhjendatud. Pole tuvastatud ka väärteomenetluse seadustiku sätete rikkumist, mis oleksid kaasa toonud otsuse tühistamist täies ulatuses. Kuna aga kohtuistungil kaebaja poolt oli esitatud positiivne iseloomustus tööandjalt, kohus peab võimalikuks vähendada lisakaristuse pikkust, sellega oli nõus ka kohtuvälise menetleja esindaja kohtus. Põhikaristuse ajatamist kaebaja ei taotlenud. Violetta Kõvask Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.