Obsah (4)

§ 75§ 751§ 76§ 64

1-08-7139 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. august 2008 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-7139 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Ago Kuts

§ 75

lg 1 kohaselt kohustada Ermo Kriisi katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. 6.

§ 75

lg 2 p 2, 3, 4, 7, 8, 9 kohaselt määrata Ermo Kriisile järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; 2) asuda tööle hiljemalt kahe nädala jooksul pärast vangistusest vabanemist või registreerima ennast töötuna tööturuametis, jätkama õpinguid Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumis kuni selle lõpetamiseni; 3) mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega; 4) mitte omama, kandma ja kasutama relva; 5) osalema kriminaalhooldusametniku poolt soovitatud sotsiaalprogrammides; 6) alluma elektroonilisele valvele. 7. Määrata Ermo Kriisi elukohaksxxxxxxxxxxxxxxxxx. 8.

§ 751

lg 3, 4 kohaselt määrata Ermo Kriisi elektroonilise valve tähtajaks 6 (kuus) kuud alates päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. 9.

§ 76

lg 5 kohaselt, kui Ermo Kriis katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele. 10. Ermo Kriisi ja tema kaitsja määruskaebused rahuldada. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud Ermo Kriis tunnistati Jõgeva Maakohtu 07.07.2003 otsusega kriminaalasjas nr 1-147/02 süüdi (muudetud Tartu Ringkonnakohtu 22.09.2003 otsusega) KrK § 207 lg 1, 2; § 139 lg 2 p 2; -2- § 197 lg 2 p 2; § 101 p 1 ja § 101 p 1, 5 - § 15 lg 2 järgi ja karistuseks mõisteti

§ 64lg 1 alusel 13 aastat vangistust.

Kinnipeetava karistusaeg algas 29.11.2001 ja lõpeb 29.11.

1. Võimalus koos elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 29.05.
2. E. Kriis esitas 31.03.2008 taotluse ennetähtaegseks vabastamiseks ning andis oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. E. Kriis on varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohtu määrusega jäeti E. Kriis tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määruse motiivide kohaselt oleks käesoleval ajal E. Kriisi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Määruses nõustutakse vangla iseloomustuses ja kriminaalhooldaja ettekandes positiivsena väljatooduga selle kohta, et E. Kriis on karistuse kandmise ajal osalenud erinevates programmides, töötanud, läbinud erinevaid koolitusi, saanud pidevat psühholoogilist nõustamist ja on ilmselt motiveeritud vabanedes seaduskuulekalt käituma. Määruses ollakse seisukohal, et loodetavasti on E. Kriis teinud ümberhinnangud oma varasema elukäigu osas, kuid ei jäeta tähelepanuta asjaolu, et süüdimõistetu on karistatud raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest. Mõistetud 13 aasta pikkusest vangistusest on ta ära kandnud vaid veidi enam kui pool karistusaega. Määruses arvestatakse kuriteo toimepanemise asjaolusid ja leitakse, et esimese astme kuriteo eest kantud karistuse aeg on ebapiisav, võrreldes toimepandud kuriteo raskusega. Määruses leitakse, et käesoleva ajahetke seisuga E. Kriisi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Määruskaebustes esitatud taotluste sisu Süüdimõistetu E. Kriis ja tema kaitsja taotlevad maakohtu määruse tühistamist ja E. Kriisi tingimisi enne tähtaega vabastamist. Määruskaebustes leitakse, et maakohus jättis põhjendamatult arvestamata Tartu Vangla iseloomustusega, kriminaalhooldusametniku ja prokuröri arvamustega. Süüdimõistetu E. Kriisi määruskaebuse põhjenduste kohaselt on ta kinnipidamise ajal töötanud, võtnud osa sotsiaalsest tööst, huviringidest, osalenud aktiivselt õppetöös jätkates haridusteed ja olles käesolevaks hetkeks XI klassis. Samuti on E. Kriis õppinud iseseisvalt programmeerimist ning on arendanud oma toimetulekuoskusi. Määruskaebuses leitakse, et kohtu põhjendused ja arvamus E. Kriisi ennetähtaegse vabastamisest keeldumise kohta pole objektiivsed. Kaebuse kohaselt ei ole E. Kriisil vangistuse ajal olnud ühtegi distsiplinaarkaristust, on regulaarselt käinud psühholoogi vastuvõtul, mille tulemusel on tema varasem impulsiivne käitumine asendunud ennastkehtestavaga. Samuti plaanib E. Kriis lõpetada 2009 aastal keskkooli ja astuda ülikooli. Rahalised nõuded on tasutud ning täidetud on ka vangla poolt individuaalse täitmiskava nõuded. Määruskaebuse kohaselt on E. Kriisil vabanedes olemas toetav sotsiaalne võrgustik. Asub elama oma vanemate juurde, tugiisikuks on sõber xxxxxxxxxxxxxxning tänu lähedaste toetusele ei teki E. Kriisil ka majanduslikke raskusi. E. Kriisi sõnade kohaselt registreerib ta ennast kohe peale vabanemist tööturuametis ja alustab aktiivselt tööotsinguid, et kohtu määratud tähtajaks töökoht leida. Kaebuses leitakse, et kohus ei ole arvestanud piisavalt -3- vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusega selle kohta, et arvestades E. Kriisi vanust, halvendaks iga järgnev aasta kinnipidamisasutuses tema tulevast resotsialiseerimist. E. Kriis kahetseb sooritatud kuritegu ja soovib edaspidi oma elu jätkata seaduskuulekalt. Kaitsja määruskaebuses toodud põhjendused kattuvad E. Kriisi määruskaebuses toodud põhjenduste ja seisukohtadega. Lisaks leitakse kaitsja esitatud määruskaebuses, et kohtul tulnuks pöörata rohkem tähelepanu E. Kriisi puudutavatele positiivsetele asjaoludele ja kaaluda kõiki poolt- ja vastuargumente. Määruskaebuse kohaselt on E. Kriisi puhul positiivsed asjaolud kaalukamad. Samuti leitakse määruskaebuses, et kuivõrd tuleb kohaldamisele väga pikk katseaeg, millest osa on elektroonilise järelevalve all ja lisakohustused, siis see oleks ühiskonnale garantiiks, et pisimagi rikkumise korral tuleb E. Kriisil minna tagasi karistust kandma. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

§ 76

lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuste põhjendused väärivad tähelepanu. Ringkonnakohtu arvates tuleb rasketes isikuvastastes kuritegudes süüdimõistetute karistusest vabastamisse suhtuda äärmise ettevaatlikkusega, kuna vabastamisotsustuse langetamisel on kuriteo toimepanemise asjaolud sellistel puhkudel reeglina negatiivse mõjuga. See tähendab, et teised

§-s 76 lg 3 kirjeldatud asjaolude positiivne mõju peab olema oluliselt domineeriv. Ringkonnakohus leiab, et E. Kriisi karistusest vabastamine on, eeltoodut silmaspidades, võimalik. E. Kriisi puhul on oluline arvestada tema käitumist karistuse kandmise ajal, tema elutingimusi ja tagajärgi, mida karistusest vabastamine kaasa toob. Süüdimõistetu on vangistuses käitunud alates vangistuse algusest 29.11.2001 laitmatult ta on olnud distsiplineeritud ja järginud kehtestatud režiimi. Ta on vangistuses kohusetundlikult võtnud osa õppetööst ja on lõpetamas täiskasvanute gümnaasiumi. Regulaarselt on ta saanud psühholoogilist nõustamist, mille kaudu on ta õppinud olukordi analüüsima ja langetama mõistlikke otsuseid. Vabaduses on kindlustatud talle kindel elukoht ning vanemate igakülgne toetus. E. Kriis on püstitanud realistlikud eesmärgid edasiseks eluks vabaduses (asuda tööle, jätkata õpinguid gümnaasiumis ja hiljem ülikoolis). Kriminaalhooldusametniku põhistatud arvamuse kohaselt on E. Kriisi puhul võimalik teostada efektiivset kriminaalhooldust ja sel teel saavutada vabaduses tema resotsialiseerumine ja edaspidine õiguskuulekas käitumine. Ringkonnakohus nõustub nii kriminaalhooldusametniku kui prokurör arvamusega, et E. Kriisi pikaajalisest vangistusest vabadusse adapteeruda on efektiivseim tee kriminaalhoolduse kaudu, kohaldades esimese poole aasta jooksul elektroonilist järelevalvet. Ringkonnakohus peab kirjeldatud asjaolude olemasolul võimalikuks E. Kriisi tingimisi enne tähtaega vabastada. Maakohus on õigesti viidanud kuritegude toimepanemise asjaoludele, -4- kuid jätnud piisavalt arvestamata teised

§-s 76 lg 3 kirjeldatud positiivsed asjaolud, mis on kaalukamad kui määruses viidatu. E. Kriisile tuleb anda võimalus kriminaalhoolduse kaudu kohaneda eluga vabaduses ja näidata, et positiivsed muutused tema käitumises on pöördumatud. Ringkonnakohus leiab, et lisaks

§-s 75 lg 1 loetletud kontrollnõuetele tuleb

§ 75

lg 2 p 2, 3, 4, 7, 8, 9 kohaselt määrata Ermo Kriisile järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, asuda tööle hiljemalt kahe nädala jooksul pärast vangistusest vabanemist või registreerima ennast töötuna tööturuametis, jätkama õpinguid Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumis kuni selle lõpetamiseni, mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega, mitte omama, kandma ja kasutama relva, osalema kriminaalhooldusametniku poolt soovitatud sotsiaalprogrammides, alluma elektroonilisele valvele.

§ 76lg 4 kohaselt määratakse katseaeg kuni 29.11.2014.

Aarne Sarjas Tiit Lõhmus -5- Ago Kutsar