HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Väärteoasja number 4-08-1721 Otsuse tegemise kuupäev 18. juunil 2008.a. Kohtunik Violetta Kõvask Menetlusalune Valeri ANTONIJEVSKI xxx, töökoht AS E ) (isikukood 35304170293, elukoht: Liiklusseaduse § 74-19 lg 1 Väärteo kvalifikatsioon Valeri Antonijevski Kaebaja Vaidlustatav lahend Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse komissar Kairi Palits 06.02.2008.a. otsus väärteoasjas nr 2314,08,001093 Istungil osalenud isikud Kaebaja Valeri Antonijevski Kohtuvälise menetleja esindaja Andrus Reidi Tõlk Anneli Helmann Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool advokaadist esindaja vahendusel esitada 30 päeva jooksul kassatsiooni Riigikohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kirjalikult teatada 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest RESOLUTSIOON Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 lg 1 jätta Valeri Antonijevski poolt esitatud kaebuse rahuldamata ja Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse komissar Kairi Palits 06.02.2008.a. otsuse väärteoasjas nr 2314,08,001093 muutmata . ASJAOLUD ja MENETLUSE KÄIK Vastavalt väärteoprotokollile AB 975609 Valeri Antonijevski 12.01.2008.a. kella 10:10 ajal Harju maakonnas, Tallinnas, Peterburi tee maja nr 111 juures, liikudes Mustakivi tee suunas juhtis mootorsõidukit xxx registrimärgiga xxx alkoholijoobes, millega rikkus Liikluseeskirja § 76 p 1 nõudeid. Menetlusaluse isiku poolt toimepandu oli kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 74-19 lg 1 järgi. 06.02.2008.a. Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse komissar Kairi Palits otsusega väärteoasjas nr 2314,08,001093 oli Valeri Antonijevski’le Liiklusseaduse § 74-19 lg 1 alusel karistuseks määratud rahatrahv 180 trahviühiku ulatuses, s.o. 10800,-krooni ja Liiklusseaduse § 74-19 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 8 kuuks. 26.02.2008.a. Valeri Antonijevski esitas Harju Maakohtule kaebuse ülalmärgitud otsuse peale, paludes tühistada otsuse mõistetud lisakaristuse osas. Põhjendas oma kaebust sellega, et kohtuväline menetleja põhjendas lisakaristuse kohaldamist õiguskorra kaitsmise huvidega, kuid see on vastuolus, kaebaja arvates, karistuse kohaldamise alustega. Oma kaebuses palub vaadata üle kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus lisakaristuse osas, kuna kohaldatud lisakaristus tema arvates on ebaproportsionaalselt suur võrreldes lisakaristuse eesmärgiks oleva preventiivse eesmärgi saavutamise võimalikkusega. 18.06.2008.a. toimunud kohtuistungil kaebaja jäi oma kaebuse juurde, ei eitanud, et oli juhtinud autot alkoholijoobe seisundis, kuid põhjendas seda hädaseisundiga . Tal oli laps haige, teda oli vaja viia Kiirabihaiglasse operatsioonile ja abikaasa oli tol päeval öövalves Haiglas, abikaasa teadis paremini, milliste ravimite vastu on nende laps allergiline ja seoses sellega pidid nad kõik koos sõitma Kiirabihaiglasse. Kohtuvälise menetleja vaidles kaebusele vastu, leidis, et otsus väärteoasjas on seaduslik ning põhjendatud, tühistamisele ei kuulu. Kohtunik, tutvunud väärteoasja materjalidega, kuulanud arvamusi, leiab, et esitatud kaebus rahuldamisele ei kuulu. Kaebaja ei eitanud, et 12.01.2008.a. juhtis mootorsõidukit joobeseisundis. Seda kirjutas kaebaja omakäeliselt ka menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollile (t.l. 2): „Õhtul kella 23.00 paiku jõin alkoholi, viina 150 g, hommikul tundsin end hästi … “.. Need kaebaja ütlused on kooskõlas ka väärteoasja materjalidega ja nimelt Alkoholijoobe tuvastamise protokolliga (t.l. 3), millele kirjutas kaebaja omakäeliselt „nõustun“ (joove tuvastamise tulemusega), joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest loobus. Kaebaja poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti. Kohtuistungil esitatud lisamaterjalidest nähtuvalt on kaebaja laps – SA 23 aastane, tõepoolest patsiendikaardist nähtuvalt oli ta toimetatud 12.01.2008.a. kella 00:58 paiku SA PER Mustamäe korpuse erakorralise meditsiini üksusse kiirabiga diagnoosiga alalõualuu murd, talle oli tehtud röntgen ja peale esmaabi andmist oli ta lubatud koju ja pidi ilmuma kirurgi juurde 12.01.2008.a. kell 09:00 . 12.01.2008.a. kell 11:20 ülalmärgitud traumapunktis SA oli olnud uuesti arstlikul läbivaatusel, konsulteeritud telefoni teel dr.Kahaga, soovitatud kuni 14.01.2008.a. manustada ravimeid ning tulla tagasi haiglasse 14.01.2008.a. kell 08:00 ja oli välja kirjutatud retsept. Patsiendikaartidelt ei nähtu, et SAoleks 12.01.2008.a. teostatud operatsioon, nagu seda väitis kaebaja kohtuistungil. Seega kaebaja väited hädaolukorrast on paljasõnalised ning kohut eksitavad. Karistus kujutab endast õiguserikkumise ja selle toime pannud isiku riikliku hukkamõistu, mis avaldub isiku õiguste ja vabaduste kitsendamises. Karistuse raskuse määravad süü ulatus ning eri- ja üldpreventiivsed vajadused. Karistus peab vastama toimepandud teo ebaõiglusele, mõjutama isikut edaspidi rikkumistest hoiduma ning kaitsma õiguskorda. Joobnuna mootorsõidukit juhtinud isiku juhtimisõiguse peatamise eesmärgiks on muu hulgas kaitsta teiste isikute elu, tervist ja omandit. Seega on nimetatud liikumisvabaduse piirang kehtestatud teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks . Antud juhul tegemist on tahtliku ja jämeda liikluseeskirja nõuete rikkumisega, mille puhul on karmi põhikaristuse ja samuti lisakaristuse kohaldamine täielikult põhjendatud. Eeltoodu alusel kohtunik leiab, et asjas kogutud tõenditega on tuvastatud, et kaebaja on toime pannud väärteo, tema süü on tõendatud, tema poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti, kaebajale määratud karistus on põhjendatud, karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvesse võtnud väärteo raskust, karistust raskendavate asjaolude puudumist, karistuse kergendava asjaoluna on arvesse võetud süü tunnistamine. Määratud karistus vastab toimepandud õiguserikkumise raskusele. Lisakaristuse määramisel lähtus kohtuväline menetleja asjaolust, et isik pani toime enamohtliku väärteo, millega tahtlikult seadis ohtu nii enda kui ka teiste liiklejate vara, elu ja tervise. Kui isik ei ole liikluses tähelepanelik, istub rooli alkoholijoobes, ta on liikluses ohtlik, temalt juhtimisõiguse äravõtmine on põhjendatud. Kaebaja Valeri Antonijevski olles juhtinud mootorsõidukit alkoholijoobes 06.12.2007.a. oli karistatud selle teo eest 02.01.2008.a. rahatrahviga summas 12000,-krooni, mingeid järeldusi enda jaoks ei teinud ning juba 12.01.2008.a. taas juhtis mootorsõidukit joobeseisundis. Kohtu arvates seekord tema suhtes lisakaristuse kohaldamine oli igati põhjendatud. Pole tuvastatud ka väärteomenetluse seadustiku sätete rikkumist, mis oleksid kaasa toonud otsuse tühistamist täies ulatuses. Violetta Kõvask Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.