lg.2, maakohus m ä ä r a s : Mitte vabastada Artjom Buinovski*t temale Harju Maakohtu 02. märtsi 2006.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-06- 779 mõistetud karistuse 2 (kaks) aastat vangistust kandmisest tingimisi enne tähtaega. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Artjom Buinovski mõisteti süüdi Harju Maakohtu 02.märtsi 2006a otsusega nr 1-06-779
lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka, karistusaja alguseks lugeda 02.11.2005a. Vabanes ennetähtaegselt Harju Maakohtu 02.05.2007a määrusega nr 107-5096 Murru Vanglast 15.05.2007a, katseajaga 1 aasta. Katseajal rikkus talle pandud lisakohustusi, mistõttu on karistuse kandmata osa 5 kuud 17 päeva vangistust on 11.detsembri 2007a Viru Maakohtu määrusega nr 1-07-13838 täitmisel pööratud. Määrus jõustus 07.01.2008a. Viru Maakohtu 12.03.2008a määrusega nr 1-07-13838 on Artjom Buinovski kinni peetud 19.03.2008a., Tartu Vanglas viibib al 01.04.2008a. Karistuse lõpp 05.09.2008a Artjom Buinovski on esitanud avalduse tema vabastamiseks tingimise enne tähtaega, s.o.
lg.1 p.2 tingimustel.
Vangla iseloomustusest nähtub, et Artjom Buinovski narkosõltuvus ja kerge ellusuhtumine võib soodustada uue kuriteo toimepanemist. Osaleb narkoprogrammis Convictus. Vabanemisel asub elama oma ema juurde, kus elas ka varem. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei nõustu Artjom Buinovski vabastamisega tingimisi enne tähtaega. On korduvalt olnud kriminaalhooldusel, mis on ebaõnnestunud. Vabanemisel puudub tal töökoht, seega legaalne sissetulek. Artjom Buinovski sugulased ei suuda mõjutada tema käitumist. Enne vangistust olid probleemid narkootikumide tarvitamisega. Artjom Buinovski ei ole kindel, kas suudab lõpetada narkootikumide tarbimise ja ei mõelnud katseajal oma tegude tagajärgedele. Kohtuistungil 22.07.2008a süüdimõistetu Artjom Buinovski andis seletuse, et ehkki tal 5.septembril lõpeb kogu karistusaeg, sooviks ta ennetähtaegset vabanemist. Karistus pöörati uuesti täitmisele, kuna ta tarvitas jälle narkootikume. Kui karistus täitmisele pöörati, ei läinud ta ise karistust kandma, kuna tüdruk oli rase ja ta tahtis tüdrukule toeks olla. Programmides ei ole tartu Vanglas osalenud, ta ei teadnudki nendest ja Murru vanglas osales. Tööle ei ole vanglas saanud, kuna tal on lühike karistusaeg kanda. On nõus uuesti minema kriminaalhooldusele ja järelevalve alla. Üks varasem karistus pöörati ka katseajal täitmisele seoses uute kuritegude sooritamisega. Vabanemisel tahaks emale toeks olla. Seekordne vangistus on raskem kanda kui eelmised, on tekkinud mõtted elust üldse ja tuleviku kohta. Vabanemisel ei soovi pöörduda enam vana suhtlusringkonna juurde. Jääks suhtlema oma tütarlapsega ja teisi polegi vaja. Prokurör on seisukohal, et kuna materjal on kohtule esitatud enne 1.juunit, on alus asja arutamiseks olemas. Kuid puuduvad sisulised alused. Ta on ühe korra juba vabastatud karistuse kandmiselt, kuid rikkus talle pandud kohustusi. Ei ilmunud ka karistust kandmaseega on ta ebausaldusväärne. Omaste toetus temale ei ole juba varem suutnud ära hoida uute kuritegude toimepanemist. Buinovski ei teadvusta endale narkootikumiprobleemi tõsidust, selle probleemi lahendamiseks eesmärke püstitanud endale ei ole. Kantud karistus ei ole täitnud eesmärki ja tuleb jätta vabastamata. Kohtu seisukohad Artjom Buinovski on toime pannud ja süüdi tunnistatud teise astme kuritegude toimepanemises:
lg.1 p.2 kohaselt võib teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. 2
lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Esmalt kontrollib kohus, kas on seaduslik alus tema ennetähtaegse vabastamise küsimuse sisuliseks lahendamiseks. A.Buinovskile Harju Maakohtu 02.03.2006 a. otsusega mõistetud karistuse kandmata osa- vangistus 5 kuud 17 päeva - pöörati täitmisele Viru Maakohtu määrusega 11.12.2007, kuna katseajal rikkus A.Buinovski temale pandud kohustusi ega teinud koostööd kriminaalhooldajaga. A.Buinovski vahistati määruse täitmiseks 19.03.2008. Käesolevaks ajaks on ta karistust kandnud 4 kuud 4 päeva. Vangistusseaduse § 76 lg.31 sätestab alates 1.juunist 2008: Kui kohus on karistusseadustiku § 76 lõike 5 alusel pööranud süüdimõistetu kandmata jäänud karistuse osa täitmisele, edastab vangla käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule pärast karistusseadustiku § 76 lõike 1 punktis 2 või lõike 2 punktis 2 sätestatud karistusaja ärakandmist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel täitmisele pööratud karistuse osa kandmisele asumisest süüdimõistetu poolt. Kohus võib oma määrusega sätestada kandmata jäänud karistuse osa täitmisele pööramisel materjalide uuesti esitamiseks kuuest kuust pikema tähtaja. Käesolevaks ajaks on möödunud 4 kuud 4 päeva karistuse täitmisele pööramisest ja ei ole möödunud Vangistusseaduse § 76 lg.31 tähtaeg. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et Tartu Vangla esildis A.Buinovski küsimuse arutamiseks saabus kohtusse 23.mail, s.o. enne 1.juunil kehtima hakanud seadusemuudatust, ei oma selles küsimuses äramuutvat tähendust ja kohus ei saa teha otsustust Artjom Buinovski enne tähtaega vabastamise või mittevabastamise kohta enne kui on ära kantud 6 kuud vangistust. Põhjendus: tingimisi ennetähtaegset vabastamist reguleerib
lg.1, mille sõnastus on:
lg.1: teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud… Vangistusseaduse § 76 lg.3 sätestab: kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel
lg.1 p.2 või lg 2 p.2 alusel edastab vangla käesoleva paragrahvi lg1 nimetatud materjalid uuesti kohtule kuue kuu möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui kohus ei ole sätestanud oma määruses materjalide uuesti esitamiseks pikemat tähtaega. Karistusseadustiku ja Vangistusseadustiku selliste sõnastuste süstemaatilisel tõlgendamisel tuleb asuda seisukohale, et üldjuhul saadetakse materjal kohtusse ainult üks kord ja vaid juhul kui kinnipeetavat ei vabastata, saadetakse materjale kuue kuu möödumisel nii kaua kuni isik vabastatakse või tema karistusaeg lõpeb. Seega kuni 1.juunini 2008 sätestas seadus ühe intervalli (perioodi), mille möödumisel asja uuesti arutada saab- see intervall oli 6 kuud. Kohtu hinnangul 1.juunil 2008 kehtima hakanud seadusemuudatusega ( lg.31 sisseviimisega Vangistusseaduse §-i 76) on seadusandja seda seisukohta kinnitanud, kehtestades otsesõnu, et 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.