järgi on talle karistuseks mõistetud 4 kuud vangistust,
lg 2 p 1 järgi on karistuseks mõistetud 2 kuud vangistust.
lg 1 alusel on kergem karistus loetud kantuks raskema karistusega ja liitkaristuseks on mõistetud 4 kuud vangistust.
lg 2 alusel on liitkaristust suurendatud Põlva Maakohtu 21.06.2002.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 1 aasta ja 25 päeva võrra – ning liitkaristuseks on mõistetud 1 aasta 3 kuud 25 päeva vangistust. Karistusaeg algab 13.08.2007.a ja lõppeb 08.12.2008.a. Poolte seisukohad Prokurör ei toetanud ennetähtaegset vabastamist. Toomas Soosaar avaldas, et ei soovi ennetähtaegselt vabaneda, tahab karistuse lõpuni kanda, vabanedes puuduksid tal nii elu- kui ka töökoht. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad, uurinud kirjalikke tõendeid ja tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga leiab, et Toomas Soosaart ei ole võimalik vabastada ennetähtaegselt.
lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Toomas Soosaar on süüdi mõistetud teise astme kuritegude toimepanemises ja ta on karistusest ära kandnud üle poole. Toomas Soosaart on kriminaalkorras karistatud 11-l korral, vangistust on ta kandnud korduvalt, tema suhtes on ka varem katseaega kohaldatud ning karistused on täitmisele pööratud. Kriminaalhooldaja ei ole toetanud Toomas Soosaare ennetähtaegset vabastamist, Toomas Soosaare riskideks kriminaalhooldaja hinnangul on alkoholi kuritarvitamine, mõjutatavus, kriminaalkorras karistatud sõbrad. Jätkuv kuritegude toimepanemine ning katseaja mitteläbimine annavad kohtule aluse asuda seisukohale, et Toomas Soosaar ei ole teinud varasematest karistustest järeldusi, ei ole valmis tema ennetähtaegseks vabastamiseks ning vabaduses viibides ei suuda käituda õiguskuulekalt. Toomas Soosaar ise ei soovinud ennetähtaegselt vabaneda, seega puudub tal katseaja läbimiseks vajalik motivatsioon. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu ta ennetähtaegsele vabastamisele. Kohus asja lahendamisel juhindub
§-dest 76 lg 1, 3, 4 ja KrMS §-dest 426 ja 432 lg 3. Haide Rimmel kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.