, § 751 ,§ 76 maakohus m ä ä r a s : Mitte vabastada Elmar Pertelson*i temale Viru Maakohtu 17. juuli 2007.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-07-8978 mõistetud karistuse 1 (üks) aasta vangistust kandmisest tingimisi enne tähtaega. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Elmar Pertelson mõisteti süüdi Viru Maakohtu 17.07.2007a otsusega kriminaalasjas nr 1-078978
Karistust suurendati Viru maakohtu 09.04.2007a kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 6 kuud vangistust võrra, liitkaristuseks mõisteti vangistus 1 aasta.
69 alusel asendati mõistetud vangistus 720 1
lg.1 p.1 ja 2 alusel määratav 6 kuud karistusajast on Elmar Pertelsonil kantud 12.06.2008a . On varem kriminaalkorras karistatud. Tartu Vangla iseloomustusest Elmar Pertelsoni kohta nähtub, et vanglas viibides kinnipeetav ei õpi ega tööta, sissetulek puudub. Vabaduses töötas mitteametlikult. Vabanedes soovib ametlikult tööle minna, töökohast on antud garantiikiri, kindlustamaks Elmar Pertelsoni vabanemisel talle töökoht Koonu VM OÜ-s. Vabanedes kavatseb asuda elama tuttava käest üüritud elamispinnale, kus elas ka enne vangistust, kindlat kokkulepet selleks ei ole. On omandanud varasemalt põhihariduse ja läbinud keevitusalase kiirkursuse. Perekonnast elavat üle 10a lahus. Alkoholisõltuvust ei tunnista. Motivatsioon oma elustiili muuta ja tegeleda alkoholiprobleemiga on minimaalne. Kriminaalhooldaja ettekandes ei toeta Elmar Pertelsoni ennetähtaegset vabastamist. Puudub teda vabaduses toetav sotsiaalvõrgustik ja töökoht, seega ka sissetulek. Vabanemisel puudub ka elukoht. Kinnipeetaval on tõsised probleemid alkoholi tarbimisega. Kohtuistungil süüdimõistetu Elmar Pertelson andis seletuse, et vabanemisel asub elama oma endisesse elukohta. ÜKT määrati talle mitte omal tahtel, ei saanud sinna käia, käis oma tööl. Kohus pööras karistuse täitmisele. Elmar Pertelson ei soovi, et teda ennetähtaegselt peaks vabastatama. Avalduse tegi vangla ja tema ise ei soovinud. Prokurör ei toeta ennetähtaegset vabastamist. Kedagi ei saa vangistusest vabastada vastu tema enda tahtmist. Lisaks sellele puudub vabaduses toetav võrgustik ja kindel töökoht. On eelnevalt kohtu usaldust kuritarvitanud ja üldkasuliku töö tegemata jätmisel pööratud karistus täitmisele. Kohtu seisukohad
lg.1 p.1 ja 2 kohaselt võib teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/3, kuid mitte vähem, kui 6 kuud, mõistetud karistusajast. Seega on täidetud seadusekohaselt nõutav vältimatu eeltingimus vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Elmar Pertelsonil on karistusest 6 kuud kantud 12.06.2008a.
lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks on isiku enda tahe. Tingimuslikult ennetähtaegselt vabastatav isik peab olema valmis täitma kriminaalhoolduse kontrollnõudeid ja võimalikke kohustusi võtma. Selle poolest erineb katseajal olemine ennetähtaegse vabastamise korral ja katseajal olemine
Käesoleval juhtumil see vältimatu eeldus puudub ja puudub Pertelsoni tahe. Selle alusel on kohus seisukohal, et Elmar Pertelson ei saa tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastada. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3,
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.