järgi ja karistatud 1 aasta vangistusega.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 03.01.2007.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 9 kuud 22 päeva vangistust võrra, lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat 9 kuud 22 päeva vangistust. 1
novembriks 2008.a,
juuniks 2008.a. Erko Kurakin esitas 03.04.2008.a taotluse ennetähtaegseks vabastamiseks ning andis oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. 26.05.2008.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise ja elektroonilise valve kohaldamise otsustamiseks. 11.06.2008.a seisuga on Erko Kurakini kandmata karistusaeg 1 aasta 10 kuud ja 6 päeva vangistust. Erko Kurakin on varem kriminaalkorras karistatud 2 korral: 1) 16.04.2004.a Tartu Maakohtu poolt
p 4 järgi 5 kuud vangistust 18-kuulise katseajaga; 2) 03.01.2007.a Tartu Maakohtu poolt
lg 2 p 3 ja § 263 p 1, 3, 4 järgi 1 aasta 10 kuud vangistust, mis
alusel asendati üldkasuliku tööga 1328 tunni ulatuses, tegemise tähtajaga 2 aastat. Kriminaalhooldaja toetab Erko Kurakini vangistusest ennetähtaegset vabastamist koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Prokurör ei toetanud ennetähtaegset vabastamist, kuna Erko Kurakin on isik, kelle suhtes oli enne vangistust ära kasutatud kõik muud võimalused karistust vabaduses kanda, kuid sellele vaatamata ta jätkas ja pani uued kuriteod toime katseajal. Ka ei nähtu, et ta oleks vangistuse ajal tegelenud enda alkoholiprobleemiga, mis on tinguinud tema poolt toimepandud kuriteod. Ka ei ole ta osalenud üheski programmis ega koolitusel. Hetkel ei pea prokrör tema vabastamist seetõttu otstarbekaks. Erko Kurakin selgitas ise kohtus, et ta viibib vangistuses esimest korda. Varem oli tal karistamatuse tunne, kuid nüüd on ta aru saanud sellest, et igale teole järgneb karistus ja ta ei soovi enam kuritegusid toime panna. Ta on vangistuse ajal avaldanud soovi osaleda alkoholivastase grupi töös, kuid kohti ei olnud. Vabanedes oleks tal võimalus koheselt tööle asuda ja elama asuks ta ema juures.
lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast ning isik nõustub
Erko Kurakin on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle ühe kolmandiku ning ta on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Süüdimõistetu puhul on tegemist isikuga, kes kannab vanglakaristust kuritegude eest, millised ta on toime pannud kohtu poolt määratud katseajal. Varasem kriminaalhoolduse teostamine ei takistanud süüdimõistetul uute kuritegude toimepanemist. See tekitab kahtluse tema suhtes uuesti kriminaalhoolduse seadmise eesmärgiga tagada tema seadusekuulekas käitumine vabadusest. Talle oli kahel korral antud võimalus, vabastades ta tingimuslikult vangistuse kandmisest. Kummalgi korral ta antud võimalust ei kasutanud ja viimase kohtuotsusega on ta tunnistatud süüdi koguni 6-l korral mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes ja seda vähem kui viie kuu jooksul. Kuigi Erko Kurakin kahetseb toimunut ja lubab rohkem rikkumisi toime mitte panna, kuna on vangistuse näol õppetunni saanud, leiab kohus, et tema vabastamine enne tähtaega oleks käesoleval ajal ennatlik. Arvestades süüdimõistetu poolt
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.