järgi ja karistuseks on mõistetud 4 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Jõgeva Maakohtu 31.10.2005.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuud vangistust võrra, lõplikuks karistuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 9 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 10.12.2007.a ja lõpeb 10.09.2008.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 10.06.2008.a. 26.05.2008.a edastas Tartu Vangla 1
järgi 6 kuud vangistust,
lg 2 alusel 30 päeva vangistust,
Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta Janek Õimu tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör samuti ei toeta Janek Õimu ennetähtaegset vabastamist, kuna kinnipeetaval puudub toetav sotsiaalne võrgustik ja tal puudub reaalne nägemus elu korraldamiseks vabaduses. Kaitsja leidis, et Janek Õimu võiks vaatamata kriminaalhooldaja negatiivsele hinnangule vangistusest enne tähtaega vabastada, kuna kinnipeetav on lubanud võtta endale kriminaalhooldusega kaasnevaid kohustusi ja täiendavalt võiks talle määrata kohustuse läbida alkoholismivastane ravi. Janek Õim ise arvas samuti, et teda võiks enne tähtaega vangistusest vabastada. Kinnipidamise ajal on ta tegelenud enda alkoholiprobleemiga ja saanud ka ravimeid. Ta on otsustanud alkoholist loobuda ja nõus ka vabaduse ravile minema. Enda võimalikuks elukohaks nimetas ta elukoha, kus elas ka enne vangistust. Tööle arvas ennast saama Vändrasse kellegi FIE juurde metsatöödele. Kinnipeetav avaldas veel, et ta tuleks vabastada, kuna vabaduses oleks tal parem kui vanglas. Kohus leiab, et Janek Õimu ei saa vangistusest enne tähtaega vabastada.
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Janek Õim on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle 6 kuu. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Janek Õim kannab karistust, mille ta on toime pannud katseajal. Tema suhtes kriminaalhoolduse teostamine ei olnud tulemuslik – ta ei pidanud kinni kokkulepetest, ei täitnud korrektselt talle pandud kohustusi. Janek Õimu ükskõikset suhtumist iseloomustab ka asjaolu, et ta ei ilmunud eelneva kriminaalhoolduse ajal kokkulepitud aegadel ei kriminaalhooldaja ega psühhiaatri juurde. Samuti ei ilmunud ta määratud ajal vangistust kandma, mistõttu tuli tema suhtes kohaldada sundtoomist. Peale selle puudub Janek Õimul toetav tugivõrgustik vabaduses, ta ei oska nimetada reaalset töökohta, kuhu ta võiks kohe peale vabanemist tööle asuda. Ei saa olla tõsiseltvõetav tööandja, kelle kohta kinnipeetav teab vaid, et on „keegi FIE Vändra lähedal“. Kõige eeltoodu põhjal leiab kohus, et Janek Õim ei ole sobiv isik kriminaalhooldusele ja seega puudub võimalus tema ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.