← Eesti

1-08-7121\2

Kriminaalasi nr 1-08-7121 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02. juuli 2008. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-7121 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekre

§ 121

järgi ja karistuseks on mõistetud 4 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel on suurendatud mõistetud karistust Tartu Maakohtu 09.12.2005.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta vangistust võrra, liitkaristuseks mõistetud 1 aasta 4 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 09.10.2007.a ja lõpeb 09.02.2009.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 09.06.2008.a. 26.05.2008.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema 1

(3)tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 02.07.2008.a seisuga on Ants Uueda kandmata karistusaeg 7 kuud 8 päeva vangistust. Ants Uueda on varem kriminaalkorras karistatud 1 korral: 1) 09.12.2005.a Tartu Maakohtu poolt KrK § 121 järgi 1 aasta vangistust 18-kuulise katseajaga. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta Ants Uueda tingimisi enne tähtaega vabastamist. Ettekande kohaselt on uue kuriteo risk kõrge, kinnipeetavat ei ole vabaduses ootamas seadusekuulekust toetavat sotsiaalset võrgustikku, samuti ei ole tal kindlat elu- ega töökohta. Prokurör ei toetanud samuti Ants Uueda ennetähtaegset vabastamist, kuna selleks puuduvad eeldused. Ants Uuedale puudub elu- ja töökoht. Ka ei ole ta teadvustanud endale probleeme, mille tõttu ta vangistuses viibib. Ta on olnud varem kriminaalhooldusel, kuid ei ole täitnud nõudeid ja on ka katseajal pannud toime uue kuriteo, mille eest praegu karistust kannab. Ants Uueda ise arvas, et teda võiks vabastada tingimisi. Vangla pidurdab tema arengut. Vabaduses olles tahaks ta asuda tööle, vajalikud oskused on tal olemas. Varasema kriminaalhooldusega enda arvates tal probleeme ei olnud, ta lihtsalt ei saanud algusest peale kriminaalhooldajaga läbi. Käesoleval korral oleks pidanud kriminaalhooldaja Ants Uueda arvates tegema rohkem tööd ja selgitama välja ka positiivseid asjaolusid tema kohta. Kohus leiab, et Ants Uuedat ei ole võimalik vabastada tingimisi enne tähtaega.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Ants Uueda on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ants Uueda kannab karistust kuriteo eest, mille ta pani toime katseajal. Kuid enne veel, kui teda viimane kord karistati, oli ta rikkunud kontrollnõudeid ja talle anti võimalus määrates täiendavaid kohusi. Ants Uueda aga ei kasutanud antud võimalust, vaid pani toime uue kuriteo. Ants Uueda selgitused kohtuistungil on ennastõigustavad. Ebaõnnestumistes süüdistab ta eelkõige ametnikke – nende saamatust, endal ei näe mingit vastutust. Kohus nõustub kriminaalhooldaja ja prokuröri arvamusega, et Ants Uueda senine käitumine on näidanud, et ta ei soovi teha koostööd kriminaalhooldajatega, suhtub vastutustundetult talle pandud kohustuste täitmisse ja paneb toime uusi kuritegusid ning pole seega sobiv kriminaalhooldusele. Kriminaalhooldus on süüdimõistetule antud täiendav võimalus, mille vältel ta peab täitma teatud kohustusi, mis seavad talle piiranguid võrreldes teiste kodanikega ja võivad põhjustada ka teatavat ebamugavust. Süüdimõistetul on võimalus valida, kas ta nõustub taoliste piirangutega ja täidab neid, või mitte ja kannab vangistust. Peale selle nähtub asja materjalidest, et Ants Uuedal puudub elukoht, kuhu ennetähtaegse vabanemise järel elama asuda. Aadressile, mida kinnipeetav ise nimetas enda elukohana, ei ole võimalik tal elama asuda, kuna seal elab süüdimõistetu ema, kelle suhtes on Ants Uuedal kohaldatud lähenemiskeeld. Ära kuulanud Ants Uueda selgitused istungil, peab kohus vajalikuks märkida, et kinnipeetav peaks enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine. Ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. 2

(3)Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.