1-04-154\1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuaril 2006.a Paide kohtumajas Kriminaalasja number 1-04-154 Kohtukoosseis Kohtunik Heino-Vello Pihlak Kohtuistungi sekretär Silvi Mõistlik Kriminaalasi Aimar Pilve süüdistus KarS § 356 lg 1 järgi Prokurör Merike Lugna Süüdistatav Kaitsja Aimar Pilv, isikukood 37201186529, elukoht xxxxxxxxxxxxxx, töökoht OÜ Amestrumi juhatuse liige, varem kriminaalkorras karistatud 2 korral, kuid karistatus kustunud. Vandeadvokaat Andres Veski Resolutsioon Õigeks mõista Aimar Pilv süüdistuses KarS § 356 lg 1 järgi. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada koheselt. Jätta riigi kanda postikulu 406.80 krooni ja kriminaaltoimiku paljundamise kulu 122 krooni. Apellatsiooni saab kohtumenetluse pool esitada otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Tuvastatud asjaolud Süüdistatava kriminaalasjas on kindlaks tehtud kuriteo asjaolud ja on esitatud süüdistus ning ta on antud kohtu alla selles, et tema teostas mais ja juunis 2003.a Järva maakonnas Lehtse vallas Patika külas Rajamäe kinnistul kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu alusel seni kindlakstegemata harvestereid kasutades eraldisel nr 2 pindalaga 3,7 ha kuuseosalusega II boniteedi jänesekapsa-pohla kasvukohaga raieküpses männikus aegjärkse raie asemel lageraie, mille käigus ületati metseaseaduse § 30 lg 5 p 1 kohaselt lageraielangi lubatud laiust 1 100 m ja lubatud pindala 5 ha, kuna samal ajal on koos nimetatud raiega teostatud ka eraldistel nr 1 ja nr 3 kavandatud lageraie ning selle tulemusena on okaspuumetsa rajatud 230 m laiune lageraielank pindalaga 9,6 ha, millega ei ole kinni peetud minimaalsest liitumisajast 4 aastat vastavalt metsaseaduse § 13 lg 3, mille kohaselt männiga looduslikul uuenemisel või uuendamisel on minimaalne liitumisaeg 4 aastat ja raieaastaid ei loeta liitumisaja sisse, raiudes ebaseaduslikult 521 mändi ja 200 kuuske, kokku 409,3 tihumeetrit kasvavat metsa, tekitades keskkonnale kahju 225 497 krooni väärtuses. Puude ebaseadusliku raiega, kui sellega on tekitatud oluline kahju keskkonnale, on Aimar Pilv pannud toime kuriteo KarS § 356 lg 1 järgi. Tsiviilhagi on esitatud Eesti Vabariigi nimel Keskkonnainspektsiooni Järvamaa osakonna poolt summas 255 497 krooni, mitte 225 497 krooni nagu süüdistuses märgitud. Menetlus kohtus Süüdistatav ei tunnista end süüdi. Raietöid on teinud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu alusel 2 nädala jooksul tellitud harvesteriga. Realiseerinud on metsateatises märgitud koguses metsamaterjali oma osaühingu FRANCOLAND kaudu OÜle Johanna Võru. Eraldisel nr 2 pole ebaseaduslikku raiet. Süüdistatava ja tema kaitsja poolt ei ole vaidlustatud kogu menetluse aja jooksul kinnistul tehtud metsamaterjali raiet ja mahtu ning tekkinud kahju keskkonnale. Küll aga on leitud tõendite puudumine puude ebaseadusliku raie kohta. Tõendite loetelu, mis peaksid tõendama süüdistatava süüd: sündmuskoha vaatluse protokoll (tl 3-8), akt metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju suuruse kindlaksmääramiseks (tl 13-14), lisa metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju suuruse kindlaksmääramise akti juurde (tl 15-16), koopia metsateatisest nr 05666 (tl 26), metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt nr 350305058 (tl 42), metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt nr 350306005 (tl 45), metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt nr 350306025 (tl 90), metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt nr 350307018 (tl 94), metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt nr 350307035 (tl 98), metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akti nr 8 koopia (tl 102), metsamaterjali üleandmisevastuvõtmise akt nr 550306003 (tl 103), koopia kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingust 19.05.2003 (tl 117), metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt nr 1 (tl 164), sündmuskoha täiendava vaatluse protokoll (tl 183-197), koopia kontroll-aktist nr Pa-7-14/591 (tl 198), kannatanu esindaja ja tunnistajate U I, S M, A A, D L ja E M küsitlemisel saadud ütlused. Kohtu põhjendused Kohus, olles ära kuulanud prokuröri süüdistavad seisukohad ja kaitsja õigeksmõistva seisukoha nende kõnes ning süüdistatava, kannatanu esindaja ja tunnistajate ütlused, tutvunud kogutud kirjalike tõenditega kriminaaltoimikus, tegi järelduse, et süüdistuses märgitud asjaolud - aegjärkse raie asemel lageraie tegemine, mille käigus ületati raielangi lubatud laiust ja lubatud pindala, samuti, et ei peetud kinni minimaalsest liitumisajast kahel teisel eraldisel, mille tagajärjel raius ebaseaduslikult 521 mändi ja 200 kuuske, kokku 409,3 tm kasvavat metsa, tekitades keskkonnale kahju 255 497 krooni ulatuses, ei ole leidnud tõendamist. Võttes vaatluse alla tõendite loetelust metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akti nr 350305058 (tl 42), metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akti nr 350306005 (tl 45), 2 metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akti nr 350306025 (tl 90), metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akti nr 350307018 (tl 94), metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akti nr 350307035 (tl 98) ja metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akti nr 550306003 (tl 103), siis need dokumendid tõendavad OÜ Johanna Võru poolt perioodil 31.05-29.07.03 ja kuuel korral üle antud metsamaterjali kogust, mis ulatub 1600 tihumeetrini, jäädes alla metsateatisega lubatust raiemahust. Metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt nr 1 (tl 164) tõendab, et süüdistatav andis OÜle FRANKOLAND üle 1800 tm. Metsamaterjali üleandmisevastuvõtmise akti nr 8 koopia (tl 102) näitab, et 1850 tm annab üle OÜ FRANKOLAND OÜle Johanna Võru. Need dokumendid on tõendiks raietööde teostamise kohta. Raietöid tõendavad veel sündmuskoha vaatluse protokollid, metsateatis lubatud raiutava mahuga 1849 tm ja kasvava metsa võõrandamise leping. Need märgitud tõendid ei kinnita seda, et süüdistatav oleks teinud ebaseaduslikku puude raiet. Neid tõendeid ei saa kasutatad süü kindlaks tegemisel. Vaidlustamist on leidnud süüdistuse see osa, mis käsitleb eraldisel nr 2 tehtud aegjärkse raie asemel lageraie tegemist põhjusel, et aegjärkse raie nõudeid on ületatud. Loetletud tõenditest langevad ära veel tunnistaja S M ütlused, sest tema ei tea metsatöödest midagi; tunnistaja D L ütlused, sest enne kinnistu omandamist
2. detsembril 2003 ei kontrollinud ta põhjalikult kinnistu metsaga kaetud maa-ala. Ostmise huvi oli suunatud põllumaale ja edaspidise kasu saamisele maa edasimüügil maahindade tõusu tõttu. Hindamisele jäävad tõendid, mida on saadud tunnistajate A A, U I, E M küsitlemisel, kontroll-akt (lk 198) ja ka kannatanu esindaja ütlused küsitlemisel kohtuistungil. Tunnistaja U I on viibinud täiendava sündmuskoha vaatluse protokolli koostamise juures, mida teeb uurija
3. aprillil 2004, mis on raieajast 11 kuud hiljem. Tunnistaja sõnul oli raie ja kändude väljanägemine sarnane, ajaliselt pidi see toimuma üheaegselt või lähestikku ajaliselt lubatud raiega. Raie perioodi ei oska hinnata. Kohus ei kahtle sellest, et tunnistaja räägib seda mida teab. Kõik võis nii olla, kuid süüdistatava süüd need ütlused ei tõenda. Tunnistaja E M, kes on kohtumenetluse ajal võetud täiendavaks tunnistajaks, ütlused tõendavad samuti kinnistul tehtud raiet. Tema oli metsamaterjali väljavedajaks ja edasimüüjaks. Tööd lõppesid
4. aasta kevadel vastu suve. Olles mitmel korral metsas nägi kedagi metsaametnikest, kes nende tegevuse vastu huvi ei tundnud ega etteheiteid ei esitanud. Tema ütlused ei kinnita süüdistatava süüd, samuti ei kinnita lage või üle raie tegemist. Kohus ei pea õigeks seda, et tunnistaja ütlusi tuleks võtta kriitiliselt põhjusel, et tal on olnud kohustusi Eesti Vabariigi ees seoses metsamaterjali kogumisega, sest puude raiumisega kahjustati teist kinnistut. Tunnistaja ütlused on kattunud teiste tunnistajate ütlustega raietööde kohta ajaliselt. Tunnistaja A Aütluse järgi on tema metsateatise registreerinud; on kinnistul käinud sügisel 2003 ja visuaalselt selgus kinnistu läbiraiumine; raie oli tehtud ühe käekirjaga, mida tõendavad ühtemoodi närbunud oksad ja ühesugused jäägid ning saemeeste ühesugused võtted, mis tähendab ühtlasi raie tegemist ühel ajal; raieviisi erinevusi ei otsinud ega hinnanud, sest pole see tema ülesanne. Tunnistaja ütlustest selgub ajaline raietööde tegemine ja raietöid on tehtud ühe käekirjaga. Tema ütlustest ei selgu, kes on seotud puude raiumisega ja kas seda on teinud süüdistatav. Hiljem tuvastatud ja arvatav ühe käekirjaga tehtud metsatööd ei ole tõendiks süü tuvastamisel. 3 Kuudesse jääv ajavahemik ebaseadusliku puude raie avastamisel ei välista hoopis teiste isiku tegevust. Tekkinud vaidluse tõttu tuleb hinnata kannatanu esindaja küsitlemisel saadud ütlusi. Talle meenus kinnistul käimine
5. juunil 2003.a. Seda tõendab veel kontroll-akt, mida kohus kohtuistungil uuris kui esitatud tõendit süüdistuse kohta. Sellel juunikuu päeval enam metsalangetus- ega väljaveo masinaid kohal ei olnud. Tööd olid masinatega tehtud. Ajalisel küllaltki värskelt, paar nädalat tagasi. Mahult oli töö suur. Järgmisel päeval kontrolliti metsateatise väljaandmist. Märgitud aktist (tl 198) on lugeda: kinnistu lõunapoolses osas teostatud lage ja harvendusraiet. Raietööd teostatud metsalangetusmasinaga. Avastatud rikkumisi ja trahve ei ole märgitud. Veel on märgitud aktis, et kontrollitud osal kinnistust rikkumisi ei avastatud. Aktist nähtub, et kannatanu esindajaga on kaasas olnud veel teine metsaametnik, kes samuti on oma allkirja andnud ja nõustunud aktis märgituga. Akti sisust lähtudes ei ole võimalik leida kannatanu esindaja ega kontroll-aktist tõendit süü kohta. Metsateatise pöördel on kinnistu skeem 5 eraldisega. Teatise järgi oli lubatud lageraiet teha kolmel eraldisel, aegjärkset raiet ühel ja harvendusraiet ühel eraldisel. Kontroll-akt on kindlaks teinud kahe erineva raieliigi, kuid midagi täpsustamata. Nii ei ole võimalik leida kannatanu esindaja ütlustest ega kontroll-aktist süüdistavaid asjaolusid. Arusaamatuks jääb, mis takistas ametnikke koheselt välja selgitada tegelikud asjaolud 2003.a juunikuus. Alles septembris metsaspetsialisti teate peale võetaks rikkumise selgitamine ette, kuid nihkub see edasi detsembrisse
6. Seega on ajakadu tekkinud ametnike aeglasest tegevusest. Kui hinnata esimest sündmuskoha vaatluse protokolli, mis on koostatud keskkonnainspektsiooni poolt, siis ei ole tehtud fotosid teiste eraldiste kändude kohta, on ainult eraldise nr 2 kännu fotod. Sealt ei ole võimalik leida kinnitust nii nimetatud ühe käekirja kohta metsatöödel. Küll on see viga parandatud uurija poolt ja täiendav sündmuskoha vaatluse protokoll näitab erinevate eraldiste kändude pilte. Kuid seda jääb süü leidmisel siiski väheseks. Kohtul pole selge, kuidas tuleb hinnata ajalist tegurit täiendava vaatlus juures, milleks on 11 kuud. Samas see asjaolu kohtu veendumust süüd tõendavate asjaolude puudumise kohta ei muuda. Jälgides keskkonnainspektsiooni koostatud dokumente ja uurimistööd, siis on selgelt väljendatud (tl 143), et eraldisel nr 2 tehtud lageraie ning materjal on ära viidud vastu omaniku tahet ja teol on varguse tunnused, mis tõttu tuleb uurimisalluvust muuta. Loobutud on ebaseadusliku raie kohta tõendite kogumisest. Vastupidiselt keskkonnainspetsiooni arvamusele jätkavad uurijad ebaseadusliku raie kohta tõendite kogumist ja lõpetavad kriminaalasja süüdistusaktiga KarS § 356 lg 1 asjaoludel. Tuvastatud asjaoludest lähtudes on olemas süüteokoosseis ja seega on toimunud õigusvastane tegu, millel on suur kahju. Kõik see vastab KarS §-s 356 lg 1 kirjeldatud karistatavale teole. Teo tagajärje objektiivne omistamine tegijale seisneb põhjusliku seose tuvastamises. Vajalik on leida seos süüdistatava teoga. Tuvastamisel on vaja arvestada ka tagajärge, kas seda saab selles asjas omistada süüdistatavale. Kohtul puuduvad otsesed tõendid tekkinud tagajärje omistamiseks süüdistatavale. Eespool märgitud kaudsetest tõenditest ei piisa süü tuvastamiseks. Seetõttu tuleb süüdistatavat isikut vaadelda isikuna, kes ei ole käitunud 4 süüliselt sellekohaste tõendite puudumise tõttu. Kohtule ei ole tõendatud usaldusväärselt, kas süüdistatava tegevusega on põhjustatud süüdistuses märgitud asjaolud. Menetluskäigus tekitas vaidlust, kas süüdistatav on asunud aktiivsele kaitsele ja kas ta peab seetõttu oma süü mittetunnistamist asuma tõendama. Kohus leiab, et ühe tunnistaja juurde esitamine ei ole aktiivsele kaitsepositsioonile asumine. Süüdistataval on õigus esitada taotlusi ja tõendeid. Taotluse rahuldamine kohtu poolt täiendava tunnistaja ülekuulamiseks on tema õigus teiste õiguste hulgas. Süüdistatav ega tema kaitsja ei ole rohkem taotlusi ega tõendeid esitanud. KarS § 56 sätestab karistamise aluse, milleks on isiku süü. Seega karistamisel tuleb arvestada kohtul süüdistatava süüdiolemist. Süü ei ole leidnud tuvastamist. Vastavalt KrMS §-le 181 jäävad menetluskulud õigeksmõistva kohtuotsuse korral riigi hüvitada. Kohus juhindus õigeksmõistva otsuse tegemisel KarS §-st 356 lg 1 ning KrMS §-dest 181, 306, 311 ja
7. Heino-Vello Pihlak Kohtunik 5