Kriminaalasi nr 1-08-7132 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02. juuli 2008. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-7132 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekre

§ 199

lg 2 p 8, § 263 p 1 ja § 275 järgi ja karistuseks on

§ 64

lg 1 alusel mõistetud 9 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 07.12.2005.a otsusega mõistetud karistuse, s.o 2 aastat 2 kuud vangistust võrra, liitkaristuseks kohtuotsuste kogumi järgi mõisteti 2 aastat 11 kuud vangistust. Tartu Maakohtu 10.01.2008.a määrusega (muudetud Tartu Ringkonnakohtu 29.02.2008.a määrusega) liideti 1

§ 65

lg 1 alusel Janek Rosenbergile Tartu Maakohtu 28.02.2007.a otsusega kriminaalasjas nr 1-05-1202 (muudetud Tartu Ringkonnakohtu 04.09.2007.a otsusega)

§ 121

järgi mõistetud karistus 2 aastat vangistust ja Tartu Maakohtu 11.09.2007.a otsusega kriminaalasjas 1-07-11292

§ 199

lg 2 p 8, § 263 p 1 ja § 275 järgi

§ 64

kohaselt mõistetud liitkaristus 2 aastat ja 11 kuud vangistust, suurendades viimast 6 kuu võrra ja Janek Rosenbergile mõisteti liitkaristuseks 3 aastat ja 5 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 10.04.2007.a ja lõpeb 10.09.2010.a. Võimalus koos elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 30.05.2008.a. Janek Rosenberg esitas 31.03.2008.a taotluse ennetähtaegseks vabastamiseks ning andis oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. 26.05.2008.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise ja elektroonilise valve kohaldamise otsustamiseks. Janek Rosenberg on varem kriminaalkorras karistatud 3 korral: 1. 02.10.1997.a Tartu Linnakohtu poolt KrK § 186 järgi 6 kuud vabadusekaotust 1 aasta ja 6kuulise katseajaga; 2. 07.12.2005.a Tartu Maakohtu poolt KrK § 144 lg 1 ja § 195 lg 2 järgi 2 aastat 2 kuud vangistust 3-aastase katseajaga; 3. 28.02.2007.a Tartu Maakohtu poolt

§ 121järgi 2 aastat vangistust.

Kriminaalhooldaja toetab Janek Rosenbergi vangistusest ennetähtaegset vabastamist koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Ettekande kohaselt on kinnipeetaval olemas kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus. Prokurör leidis samuti, et vaatamata kõigile Janek Rosenbergi negatiivselt iseloomustavatele asjaoludele, tuleks anda veel kord võimalus ja ta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kuna pikk vangistuse aeg võib anda soovitule vastupidise tulemuse ja suunata Janek Rosenbergi uutele kuritegudele. Janek Rosenberg kannab reaalset vangistust esmakordselt ja on loodetavasti teinud vajalikud järeldused. Elektrooniline valvega seonduvad ranged nõuded tagaksid vajaliku kontrolli süüdimõistetu üle. Ka kaitsja palus Janek Rosenbergi enne tähtaega vangistusest vabastada. Kaitsja märkis, et Janek Rosenbergi poolt toime pandud kuriteod olid kõik II astme kuriteod. Tema kohta antud iseloomustused on positiivsed. Vabaduses on süüdimõistetul olemas kindel elu- ja töökoht.

§ 76

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast ning isik nõustub

§ 75lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Janek Rosenberg on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle ühe kolmandiku ning ta on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et ei ole alust Janek Rosenbergi käesoleval ajal tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Süüdimõistetu puhul on tegemist isikuga, kes kannab vanglakaristust kuritegude eest, mille ta on toime pannud kohtu poolt määratud katseajal. Varasem kriminaalhoolduse teostamine ei takistanud süüdimõistetut korduvalt uusi kuritegusid toime panemast. See tekitab kahtluse tema suhtes uuesti kriminaalhoolduse seadmisele eesmärgiga tagada tema seadusekuulekas käitumine vabadusest. Vähetähtsad ei ole ka asjaolud, millistel 2