Obsah (4)

§ 76§ 75§ 331§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. august 2008. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-9198 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Istungisekretär Kristi Suvi Prokurör

§ 76

lg 4 alusel määrata Marek Saagile ühe aasta pikkune katseaeg, mis hakkab kulgema tema ennetähtaegsest vabastamisest. Kohustada Marek Saagi katseajal järgima

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1.

elada kohtu määratud alalises elukohas, s.o x;

1. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75lg 2 alusel määrata Marek Saagile katseajaks järgmised kohustused: 1.

mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume;

1. otsida endale töökoht ja asuda tööle 1 kuu jooksul vabanemisest arvates; 1
2. hüvitada igakuiselt vähemalt 500 (viissada) krooni Marek Saagilt väljamõistetud rahaliste kohustuste katteks alates vabanemisest 2 kuu möödumisel. Määrus Marek Saagi suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonnale. Välja mõista Marek Saagilt menetluskuludena määratud kaitsjale makstud tasu 330.40 (kolmsada kolmkümmend krooni 40 senti) krooni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud M. Saag tunnistati Harju Maakohtu 05.01.
3. a. otsusega süüdi

§ 331

järgi ning karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Põlva Maakohtu 20.01.2005.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 7 kuu ja 21 päeva võrra. Kohtuotsus jõustus 13.01.

1. a. Harju Maakohtu 17.01.
2. a määrusega jäeti M. Saag temale Harju Maakohtu 05.01.
3. a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määrus jõustus 04.02.
4. Kinnipeetava karistusaeg algas 05.01.
5. a ja lõppeb 25.12.
6. a. Enne 01.06.2006 kehtinud vangistusseaduse § 76 lg 3 kohaselt avanes M. Saagil tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus alates 04.08.
7. a. M. Saag on varem kriminaalkorras karistatud kümnel ja väärteokorras 3 korral. Kriminaalhooldaja nõustub M. Saagi vangistusest tingimisi vabastamisega enne tähtaega, leides, et kuigi M. Saagil ei ole vabanedes kindlat elu- ega töökohta, usub M. Saag, et ta suudab kriminaalhoolduse ajaks määratuid kohustusi täita, mistõttu toetab kriminaalhooldaja M. Saagi vabastamist tingimisi enne tähtaega. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu M. Saag seletas kohtus, et ta sooviks ennetähtaegselt siiski vabaneda, kuigi karistust on kanda jäänud
8. detsembrini
9. Katseaeg oleks talle kasulikum. 2 Prokuröri seisukoht oli, et M. Saag on isik, kes on väga palju varavastaseid kuritegusid toime pannud, mistõttu on vabanemisel olemas samasugune oht. Ta ei ole motiveeritud seaduskuulekaks eluks, mistõttu tuleb M. Saag jätta ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastamata. Kaitsja toetas M. Saagi vabastamist ja leidis, et lisakohustuste võtmisega nõustumine on positiivne märk, et M. Saag soovib elus hakkama saada. Kohtuniku seisukoht M. Saag mõisteti kohtuotsustega süüdi teise esimese astme kuritegude toimepanemises.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast. Kui aga kohus on kord juba süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vabastamata jätnud, siis tuleb juhinduda vangistusseaduse (VS) vastavast regulatsioonist. Enne 01.06.2008 kehtinud VS-i § 76 lg 3 järgi edastas vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel VS § 76 lõikes 1 nimetatud materjalid kohtule uuesti kuue kuu möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui kohus ei ole sätestanud oma määruses materjalide uuesti esitamise pikemat tähtaega. Harju Maakohtu 17.01.2008. a määrusega jäeti M. Saag vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata ning eelnimetatud määrus jõustus 04.02.2008. a. Seega VS § 76 lg 3 kohaselt avanes M. Saagil tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus alates 04.08.2008. a. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Vangla on ekslikult kinnipeetava iseloomustuses tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemisena märkinud 30.12.2007.

§ 76

lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et M. Saagi on võimalik karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada. M. Saag on kinnitanud, et saaks esialgu elukoha oma onu G. I. juures x. Edaspidi oleks teda elamispinna osas nõus abistama Nõo vald. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et valla sotsiaalnõuniku sõnul on M. Saag vallale vastava avalduse esitanud, vald on arvestanud sellega, et elamispind tuleb leida 2008. a detsembri lõpuks.

§ 76

lg 4 teise lause kohaselt allutatakse isik katseajaks

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile.

§ 75

lg 1 p 1 järgi on süüdimõistetu üheks kohustuseks katseajal elada kohtu määratud alalises elukohas.

§ 75

lg 1 p-s 1 sätestatud tingimus on eelduseks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaja vabastamiseks. Sellise tingimuse seadmine on mõistlik, sest kriminaalhoolduse edukaks teostamiseks on vajalik, et kriminaalhooldajal oleks alati teada isiku täpne asukoht, st alaline elukoht. M. Saagi puhul on antud tingimust võimalik täita, määrates tema elukohaks onu elukoha x. M. Saag on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest ning kahtlemata on olemas jätkuvalt uute kuritegude toimepanemise oht. Seda möönab ilmselt M. Saag isegi, leides, et katseaeg oleks talle kasulikum. Kohus leiab, et M. Saag vajab pärast vabanemist järelevalvet ja allutamist distsipliinile, et toetada tema soovi vaatamata kriminaalsele minevikule siiski seaduskuulekalt toime tulla. Kuna M. Saag ei ole kordagi vaatamata 3 kümnele kriminaalkaristusele olnud kriminaalhooldusel, võiks see anda positiivseid tulemusi. Sellel arvamusel on ka kriminaalhooldusametnik. Kohus leiab, et M. Saagi puhul on otstarbekam ta vabastada ennetähtaegselt ning allutada üheks aastaks käitumiskontrollile, vastasel juhul vabaneks M. Saag juba 25.12.2008, ilma, et tema üle oleks võimalik mingit järelevalvet teostada. Arvestades eeltoodut vabastab kohus M. Saagi temale Harju Maakohtu 05.01.2007. a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Vabanemisel tuleb M. Saagile riskide maandamiseks määrata katseajaks kriminaalhooldusametniku poolt taotletud lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume, otsida endale töökoht 1 kuu jooksul vabanemisest arvates ning 2 kuu möödumisel hakata tasuma igakuiselt rahaliste kohustuste katteks 500 krooni. Ingeri Tamm Kohtunik 4