MS § 426, 432 Vabastada Gunnar Künnap, isikukood: 37206152741, talle Tartu Maakohtu 21.06.2005.a. otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega katseajaga kuni 10.01.2011.a.
Kohustada Gunnar Künnapit täitma katseaja jooksul
1 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel x, - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
2 p. 2 ja 9 alusel määrata Gunnar Künnapile katseajaks järgmised kontrollkohustused: - mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; - alluma elektroonilisele valvele 3 (kolme) kuu kestel elektroonilise valve seadme keha külge kinnitamisest. Määrata Gunnar Künnap katseajaks käitumiskontrollile Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja S. V. järelevalve alla. 1 Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Tartu Maakohtule. Asjaolud ja kohtu seisukoht Gunnar Künnap tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 21.06.2005.a otsusega
Kinnipeetava karistusaeg algas 10.01.2006.a ja lõpeb 10.01.2011.a. 2/3 karistusajast saab kantud 10.05.2009.a. Elektroonilise valve alla vabanemise võimalus tekkis 10.07.2008.a. Gunnar Künnap on varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral. Karistused on kustunud. Väärtegude eest karistamata. Gunnar Künnap seletas kohtuistungil, et kõik on arusaadav ja selge. On teinud kõik võimaliku, et ennast parandada. Kuriteo asjaolud on selged. Ta on aru saanud oma süüst, lubab, et nii enam ei käitu. Kahetseb kuritegu. Olid igasugused pinged töökohas, käis mitteametlikult tööl, elas vabaabielu, elustiil oli vale. Vabastamise korral on arusaadavad nõuded ja kohustused. Hagid on 26000.- krooni, mis peab tagasi maksma. Hakkab neid tagasi maksma. On nõus elektroonilise järelevalvega, ka vanemad on nõus. Elama hakkab vanemate juures talus. Ema on 57, kasuisa elab emaga koos. Alates 13 eluaastast on kasuisaga elanud. Suhted on väga head. Sõbralikud suhted, on koos töötanud. Probleeme pole kunagi olnud. Talu on 20 ha, töötavad kasuisa ja ema, on sulane. Kasuisa käib ka tööl x. Vabanemisel hakkab Gunnar Künnap ehitustöid tegema. Siseviimistlejana on 5 aastat töötanud. Hakkab maalrina tööle. Töö on olemas Tartus OÜ-s x. Hakkab käima kas autoga või bussiga tööle. Bussiühendus on päris hea. Prokurör ei toeta Gunnar Künnapi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Ta leiab, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole välistatud, kuid selleks ei ole sobiv aeg. Karistust tuleb jätkata küllaldaselt materiaalsete aluste puudumisel. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Gunnar Künnap vangistuse ajal omandanud keevitaja kutse ning osalenud väikeettevõtjate kursustel. Osaleb tisleri kursustel. Uute kuritegude sooritamise riski vähendab tööga hõivatus. Omab prosotsiaalseid väärtushinnanguid (pere, töö). Vangistuse ajal on ennast ise elatanud ning väidetavalt toetanud ka last. Kinnipeetaval on vabanemisel soovitav pöörduda psühholoogi poole, et omandada tõhusaid probleemilahendusoskusi ja enesekehtestamistehnikat, misläbi võiks paraneda ka tema eneseregulatsioonivõime. Suhted päritoluperekonnaga on säilinud. Ema on käinud vanglas lühiajalistel kokkusaamistel. Reaalset vabaduskaotuslikku karistust kannab esmakordselt. Kriminaalhooldusametnik ei toeta Gunnar Künnapi tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Arvamust mõjutab ema tervislik olukord. Samal ajal kriminaalhooldaja ei välista ennetähtaegset vabanemist elektroonilise valve alla ja teeb ettepaneku valve tähtajaks määrata 3 kuud. Vajadus on määrata kontrollkohustus: mitte tarvitada alkoholi.
3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja prokuröri arvamused, leiab, et Gunnar Künnapi tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on formaalne ja materiaalne alus. Formaalseks aluseks on see, et esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusest on kantud 2 üle 2/3 karistusajast.
2 p. 2 alusel võib karistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Materiaalseteks alusteks on kindla elu- ja töökoha olemasolu, töötahe ja oskused. Kinnipeetava käitumine karistuse kandmise ajal ja sealne tegevus kutseoskuste omandamisel viitavad positiivsetele muutustele. Kinnipeetava vabanemise korral on vabaduses lähedastest koosnev tugev sotsiaalne võrgustik, mis aitab kaasa resotsialiseerumisele. Kinnipeetav on andnud nõusoleku elektrooniliseks valveks. Elektroonilise valve eeltingimused on täidetud. Negatiivsed asjaolud seoses ema tervisega, mis võivad kaasneda seoses elektroonilise valvega, ei leidnud kinnitust. Sel põhjusel hindab kohtunik nimetatud asjaolusid oletuslikeks. Elektroonilise valve kohustuse endale võtmisega on ta näidanud suhtumist senistesse eluviisidesse ja tahet käituda õiguskuulekalt. Uue kuriteo toimepanemine sõltub Gunnar Künnapist endast. Kontrollnõuete ja -kohustuste täitmine aitab kaasa kuritegude ärahoidmisele.
lg 4 alusel tuleb kinnipeetav tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel allutada katseajaks käitumiskontrollile
1 sätestatud kontrollnõuete ja
2 p-de 2 ja 9 alusel määratud kontrollkohustuste täitmise kohustusega.
5 alusel kriminaalhooldaja ettekande alusel võib kohus pikendada või lühendada süüdimõistetule esialgselt määratud elektroonilise valve tähtaega. Arvestades
3 sätestatud piirangut, ühest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Taotletud elektroonilise valve tähtaeg on esialgsetel andmetel proportsionaalne katseaja pikkusega. Alkoholi tarvitamise keelu kohustus aitab madaldada riske. Kinnipeetaval on töötahe ja tööle asumise reaalsed võimalused. Seetõttu ei ole vajadust vastavat kohustust määrata. Ene Muts Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.