← Eesti

1-08-6502\3

1-08-6502 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. mai 2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kaugkohtuistung Kohtuasja nr 1-08-6502 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Tõlk Valeri Helmar Prokurör Kati Miitra Kohtuasi XxxVangla esitatud materjalid Aleksandr Šermolajevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Aleksandr Šermolajev (isikukood: 37503080277; viibib XxxVanglas) RESOLUTSIOON Jätta Aleksandr Šermolajev tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused XxxVangla esitas 12.05.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava A. Šermolajevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Aleksandr Šermolajev on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 04.02.2008.a otsusega KarS § 424 järgi, s.o. 2 episoodi 10.05.2003.a. ning karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust tingimisi 18kuulise katseajaga, mis KarS § 65 lg 1 alusel loeti kaetuks 09.05.2006.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistusega – 6 kuud vangistust tingimisi 18-kuulise katseajaga. Süüdi tunnistati KarS § 424 järgi (episood 19.07.2006.a.) ning karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust; süüdi tunnistati KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ning karistuseks mõisteti 3 aastat ja 6 kuud 2 vangistust. Karistuseks kuritegude kogumi eest KarS § 64 lg 1 alusel, loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõisteti 3 aastat ja 6 kuud vangistust. Lisakaristusena KarS § 424 järgi võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1-aastaks ja 6-kuuks. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat vangistust 09.05.2006.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (6 kuud vangistust) võrra ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat vangistust ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 1 aastaks ja 6 kuuks. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistusaeg (erinevate süüdistuste alusel, kuid tänaseks lõpetatud menetlustes, kinni peetud ja vahistatuna vanglas viibitud aeg): 07.10.2002.a. – 28.02.2003.a.,s.o. 4 kuud 21 päeva; 24.08.2000.a. – 18.02.2001.a., s.o. 5 kuud ja 24 päeva; 02.09.2001.a. – 21.02.2002.a., s.o. 5 kuud ja 19 päeva; 12.05.2003.a. – 12.09.2003.a., s.o. 4 kuud) – kokku 1 aasta 8 kuud ja 4 päeva vangistust. Seega mõistetud 4-aastasest vangistusest jääb kanda 2 aastat 3 kuud ja 26 päeva. Karistuse kandmise algus oli 04.02.2007.a ja lõpp on 30.05.2009.a. A. Šermolajevi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses ei tööta ega õpi, sotsiaalprogrammides ei osale. Distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanemisel läheb elama vanemate juurde ning ametlikult töötada ei soovi. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu A. Šermolajevi vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna tema puhul ei ole täidetud KarS § 76 sätted. Võib taastuda endine sõltuvuslik käitumismuster, mis takistab kriminaalhoolduse teostamist. Aleksandr Šermolajev taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör ei toeta vabastamist, kuna isik on viiel korral kriminaalkorras karistatud, vangla hinnangul esinevad A. Šermolajevil ilmselged ohtlikkuse tunnused. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta A. Šermolajevi ennetähtaegset vabanemist, kuivõrd uue kuriteo sooritamise risk on kõrge. Isik eelnevalt on juba määratud kriminaalhooldusele, kuid nõudeid täitis kriminaalhooldaja sõnul minimaalselt. Vabaduses puudub isikul garanteeritud töökoht ning tal on suured probleemid alkoholi kuritarvitamisega, mida ise isik ei tunnista. Vangistuses viibides ei ole isik töötanud, õppinud ega osalenud sotsiaalprogrammides. Lähtuvalt eeltoodust leiab prokurör, et A. Šermolajevi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et A. Šermolajev tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A. Šermolajev isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on 5-korral kriminaalkorras karistatud, vangla hinnangul esinevad A. Šermolajevil ilmselged ohtlikkuse tunnused. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta A. Šermolajevi ennetähtaegset vabanemist, kuivõrd uue kuriteo sooritamise risk on kõrge. Isik eelnevalt on juba määratud kriminaalhooldusele, kuid nõudeid täitis kriminaalhooldaja sõnul minimaalselt. Vabaduses 3 puudub isikul garanteeritud töökoht ning tal on suured probleemid alkoholi kuritarvitamisega, mida ise isik ei tunnista. Vangistuses viibides ei ole isik töötanud, õppinud ega osalenud sotsiaalprogrammides. Arvestades A. Šermolajevi poolt toimepandud kuritegude arvukust, raskust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
  2. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.