1-05-37\1

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2006.a Paide kohtumaja Kriminaalasja number 1-05-37 kriminaalasja nr 04251000567 Kohtunik Heino-Vello Pihlak Kriminaalasi Jaan Nuudi süüdistus KarS § 423 lg 1 järgi Süüdistatav Jaan Nuut, isikukood 33006144224, elukoht xxxxxxxxxx, pensionär, varem ei ole kriminaalkorras karistatud Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Lõpetada kriminaalasja nr 1-05-37 menetlus KrMS § 202 lg 1 alusel. Kriminaalmenetluse kulud, milledeks on surnu kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 6800 krooni, toimiku paljundamise kulu 30 krooni ja postikulu 138.60 krooni jätta riigi kanda. Maksta vandeadvokaadile Matti Reinsalule kaitsjatasu riigi arvelt 825 (kaheksasada kakskümmend viis) krooni. Määrus saata Jaan Nuudile, kannatanutele, kaitsjale ja prokurörile ning Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust. Asjaolud Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale saabus 14.02.2005.a Lääne Ringkonnaprokuratuurilt süüdistusakt kriminaalasjas nr 1-05-37 Jaan Nuudi süüdistuses KarS § 423 lg 1 järgi. Teda on süüdistatud selles, et ta 21.05.2004.a kella 12.45 ajal juhtis Järvamaa Pärnu-Rakvere mnt-l 68,4 km-l Pärnu suunas sõiduautot Ford Sierra registreerimisnumbrigaxxxxxxx rikkus liikluseeskirja § 132 lg 3, 4 nõudeid sellega, et enne möödasõidu alustamist ei veendunud, kas möödasõiduks kasutatav rada on vaba vajalikus ulatuses ning et möödasõitu lõpetades saab naasta pärisuunavööndisse, ohustamata ja takistamata juhte, kellest ta mööda sõidab, rikkus liikluseeskirja § 133 nõudeid sellega, kui möödasõidurajal ilmneb takistus või liiklusoht, mida juht ei saanud ette näha või ei osanud õigesti hinnata enne möödasõidu alustamist, tuleb möödasõit katkestada ning rikkus liikluseeskirja § 91 nõudeid sellega, et enne manöövri alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid, mille tagajärjel pidi vastusõitnud sõiduauto VAZ 21061, mida juhtis R. T, tee ääres peatuma ja sooritades möödasõitu, keeras Jaan Nuut enda poolt juhitava Ford Sierra vastu samas suunas sõitvat veoautot Volvo FH-
2. Kokkupõrke tagajärjel kaotas sõiduauto Ford juhitavuse ja sõitis teelt välja, mille tulemusena sai kaassõitja S. N kehatüve massiivse trauma koos roiete murruga, kopsude põrutuse ja mõlemapoolse vererinnaga, mis eluohtlikud vigastused ning mille tagajärjel 28.07.2004.a saabus surm. Liiklusnõuete rikkumisega ettevaatamatusest, millega põhjustati inimese surm, pani Jaan Nuut toime kuriteo KarS § 423 lg 1 järgi. Kohus võttis kriminaalasja menetlusse, kuid 1 aasta ja 9 kuu jooksul ei olnud võimalik kohtuistungit läbi viia, kuna süüdistatava tervislik seisund ei võimaldanud temal kohtuistungil osaleda. 5.12.2006.a saabus Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale Lääne ringkonnaprokuratuuri prokuröri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks Jaan Nuudi süüdistuses KarS § 423 lg 1 järgi. Taotluse sisu on, et süüdistuses kirjeldatud liiklusõnnetuse tagajärjel sai Jaan Nuut ka ise kannatada. Perearsti 17.11.2006.a väljastatud tõendi kohaselt ei ole J. Nuut tervisliku seisundi tõttu võimeline ilmuma kriminaalasja kohtulikule arutamisele, kuna tal esinevad mitmed kroonilised haigused ja liikumispuue. Temale on määratud sügav puue. J. Nuut on pea igakuiselt pöördunud perearsti poole erinevate terviseprobleemide tõttu. Avarii tagajärjel sai liittrauma, mille tõttu viibis haiglaravil ligemale neli kuud, sellest enamuse aega juhitaval hingamisel. Pärnu PA AEK Pärnu koosseisu poolt koostatud arstliku ekspertiisi otsuse kohaselt ei tule Jaan Nuut hulgivigastuste jääknähtude tõttu toime igapäevaste toimingutega. Prokuröri taotluse kohaselt oleks karistuse määramisel Jaan Nuudi suhtes võimalik kohaldada KarS § 80 sätteid, mille kohaselt võib kohus süüdimõistetu, kes on kuni viieaastase vangistusega karistatava kuriteo toimepanemise tagajärjel ise raskelt kannatada saanud, karistusest vabastada. KarS § 423 lg 1 sanktsioonis on ette nähtud karistusmääraks rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Prokurör leiab, et tegemist on teise astme kuriteoga, mille tagajärjel on süüdistatav ise raskelt kannatada saanud, puudub kriminaalasja menetluse jätkamiseks avalik huvi. Samas ei pea ta õigeks määrata Jaan Nuudile § 202 lg 2 alusel kohustusi, kuna ilmselgelt oleks nende täitmine süüdistatava poolt raskendatud või hoopis võimatu. Juhindudes KrMS § 202 lg 1 taotleb prokurör kohtult kriminaalasjas nr 04251000567 kriminaalmenetluse lõpetamist. Kohtu põhjendused Kohus, saades kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse koos kriminaalasja toimikuga, nõustub sellega, et prokuröri on jõudnud järeldusele menetlus lõpetada. Selliselt toimida on otstarbekas ja põhjendatud. Toimik, mis on kohtule esitatud koos lõpetamise taotlusega, sisaldab andmeid, mida prokurör on taotluses käsitlenud. Kohus on saanud nüüd tutvuda toimiku esitamise järgselt artsliku ekspertiisi otsusega süüdistatava sügava puude, igapäevase pideva kõrvalabi ja ööpäevaringse järelevalve kohta. Süüdistusakti kujul kohtus olnud kriminaalasi on kohtumenetluses olnud pikka aega ilma neid asjaolusid teadmata. Selle aja jooksul on kohus saanud perearstilt 3 korral tõendeid süüdistatava tervisliku seisundi ja haiguste ning kohtuistungist osavõtu võimatuse kohta. Kohus on teinud perearstile päringuid ka iseseisvalt. Kohus on olnud kogu aeg arvamusel, et tegemist on vanuriga, kelle tervislik olukord ei ole paranemas ega parane niipea. Selletõttu on kriminaalmenetluse läbiviimine leidnud tõsise ja põhjendatud takistuse, mistõttu süüteo eest karistuse mõistmist ei ole oodata mõistliku aja jooksul, mis on vajalik karistuse eesmärkide saavutamiseks. Tema süüdimõistmise korral oleks täielikult takistatud otsuse täitmine. Saades prokuröri taotluse ja tutvunud toimiku materjalidega saab nõustuda, et kriminaalmenetluse lõpetamise asjaoludele on antud õige kriminaalõiguslik hinnang. Kohus lõpetab Jaan Nuudi süüdistuses KarS § 423 lg 1 järgi kriminaalasjas nr 1-05-37 kriminaalmenetluse KrMS § 202 lg 1 alusel asjas avaliku huvi puudumise tõttu. Põhjendatud on kohustuste mittemääramine KrMS § 202 lg 2 alusel, kuna ilmselgelt oleks nende täitmine süüdistatava poolt raskendatud või hoopis võimatu. Tsiviilhagi ei esine, nagu asitõendeid ei ole. KrMS § 183 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral hüvitab menetluskulud riik ning § 385 lg 1 p 8 alusel ei ole määrus vaidluastatav. Heino-Vello Pihlak Kohtunik