lg 3 ja lg 2 p 2 järgi vabaduskaotusega 3 aastat, mõistetud kohtuotsuse täitmine edasi lükatud 2 aastaks; 2)23.juulil 1991.a.
K § 176 lg 1 järgi 3 kuud vabaduskaotust, liidetud varasem kandmata karistus, kokku vabaduskaotus 3 aastat 5 kuud ja 24 päeva; 4)07.septembril 1993.a.
lg 1,§ 197 lg 2 p-de 1 ja 2 ja § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi 2 aastat ja 8 kuud vabaduskaotust, liidetud varasem kandmata karistus 1 aasta ja 10 kuud vabaduskaotust, lõplik karistus 4 aastat ja 6 kuud vabaduskaotust; 5)18.oktoobril 2004.a. Järva Maakohtu poolt KarS § 299 lg 2 ja § 386 lg 1 järgi 1 aasta vangistust 2-aastase katseajaga Kaitsja Advokaat Enno Palumets RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Anti Trääl KarS § 266 lg 1 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 90 miinimumpäevamäära, s.o. 4500.00 (neli tuhat viissada) krooni (Rahandusministeeriumi a/arve nr 10220034796011 Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, viitenr 4100064858). Tõkend – elukohast lahkumise keeld - kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Sisse nõuda Anti Träälilt riigituludesse sundraha 4500.00 (neli tuhat viissada) krooni, toimikust kaitsjale koopiate tegemise kulu 24.00 (kakskümmend neli) krooni, kaitsjatasu 1504.50 (üks tuhat viissada neli krooni ja 50 senti) krooni, sealhulgas käibemaks 229.50 krooni ja postikulu 119.70 (ükssada üheksateist krooni ja 70 senti) krooni (Rahandusministeeriumi a/arve nr.10220034800017, viitenr.2800049670). Nõue loetakse menetluskulude osas nõuetekohaselt täidetuks, kui menetluskulud tasutakse 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates, märkides tasumisel lisaks kohtulahendi numbrile isiku, kelle eest tasutakse ja nõude liigi. Juhul, kui menetluskulusid nõuetekohaselt ei tasuta, tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse või -protesti Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Menetluskulude osas võib esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtule Paide kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtulahendist teada või pidi teada saama. Süüdistus Anti Trääli süüdistatakse selles, et tema 20.novembril 2004.a. kella 15.35 ajal tungis omavoliliselt välisukse klaasi lõhkumise teel ja avades seestpoolt ukse Järvamaal Paide linnas xxxxxxx selle valdaja S L tahte vastaselt. Ukseklaasi lõhkumisega tekitas Anti Trääl S L varalist kahju 100.00 krooni. Oma tegevusega pani Anti Trääl toime valdaja tahte vastaselt ebaseadusliku tungimise võõrasse ruumi, mis on kvalifitseeritav KarS § 266 lg 1 järgi. Kohtulik uurimine ja kohtu põhjendus Anti Trääl ennast talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista. Kannatanu S L ütluste kohaselt kasutab tema koos poja U Vxxxxxxxxxxx elamispinda üürlepingu alusel. Kuna Anti Träälil kuskil elada polnud, siis andis ta viimase kasutusse omaette sissepääsuga korterist ühe osa, toa ja köögi, mis oli eraldatud S L ja U V poolt kasutatavast eluruumist. Kannatanu ütlusi selles osas on kinnitanud ka tunnistajad U V ja R A. Anti Trääl ei eita, et tema ja ema elamispind oli eraldatud ning eraldi sissepääsuga. Seega on kohtu arvates tegemist süüdistatava jaoks võõra eluruumiga. KarS § 266 lg 1 järgi kvalifitseeiritava teo objektiivsesse koosseisu moodustab valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi tungimine. Anti Trääl on ka väitnud, et ta ei tunginud xxxxxxomavoliliselt, kuid nii kannatanu kui ka mõlemad tunnistajad on kinnitanud, et Anti Trääl märatses korteri ukse taga ning sisenes korterisse välisukseklaasi lõhkumisega ja seestpoolt ukse avamisega. Nende ütlustega on kooskõlas sündmuskoha vaatlusprotokoll, mille kohaselt on fikseeritud välisukse ees maas klaasikillud (tl 5-6). Anti Trääl on seletanud, et tal oli eelnevalt Se L nõusolek pesupesemiseks xxxxxx olemas. Viimane ei vaidlusta eelneva nõusoleku andmist, kuid kannatanu kinnitusel pidi pesupesemine toimuma hiljem. Ka nähtub kannatanu ütlustest, et Anti Trääl sai S L aru ja läks ära. Kuigi tegemist oli süüdistatava ja kannatanu ühiselt kasutatava asjaga, tulnuks pesumasina kasutamise kord kindlaks määrata ning seega puudub alus korteri valdaja tahte vastaseks tegevuseks kannatanu eluruumi sissetungimise näol. Kannatanu S L, tunnistajad U V ja R A on tunnistanud, et Anti Trääl oli korterisse sissetungimisel agressiivne, visates uksevõtmed supipotti ning lõi pesumasina ukse vihahoos katki. R A on kinnitanud, et nii kannatanu kui ka U V kartsid Anti Trääli ning sellel põhjusel kutsutigi politsei. Tõendiks on veel kannatanu suulise kuriteoteate protokoll (tl 4). Eelpoolnimetatud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et süüdistatava süü KarS § 266 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos on leidnud tõendamist. Kuigi süüdistatav on seadnud kahtluse alla nii kannatanu kui ka tunnistajate ütlused, puudub kohtu arvates kahtlustusteks alus. Süüdistatav Anti Trääl on andnud kohtuistungil vastuolulisi ütlusi ning kohtu arvates on tema ütluste mitteusaldusväärsus leidnud kinnitust kannatanu ja tunnistajate sarnaste ütluste ning toimiku materjalidega. Anti Trääli poolt on talle süüks pandud tegu toime pandud kavatsetusega. Kuigi Anti Träälil on olnud probleeme tervisega (tl 16), puuduvad tema teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Tsiviilhagist on kannatanu loobunud. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, süüdlase isikut, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Iseloomustavad andmed süüdistatava kohta puuduvad, ka ei leia kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kuigi Anti Trääl on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, on talle süüks pandud kuriteost möödunud küllalt pikk aeg. Ka leiab kohus, et tegemist on vähemohtliku kuriteoga ning tsiviilhagi esitatud ei ole. Just eeltoodud põhjustel leiab kohus, et vaatamata Anti Träälil töökoha puudumisele võib teda karistada kergemaliigilise karistuse, s.o. rahalise karistusega. Rahalise karistuse täitmise üle teostatakse kontrolli täitemenetluses ning karistuse mittetäitmisel on võimalus kohaldada ka asenduskaristust vangistuse näol. KrMS § 180 lg 1 alusel nõuab kohus süüdimõistetult sisse menetluskulud, mille hulka käesoleval juhul kuuluvad KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 5, 9 ja 10 kohaselt kaitsjatasu, kaitsjale toimiku koopia tegemise kulud, sundraha ja postikulud. Kohtuistungil osales määratud korras kaitsjana vandeadvokaat Enno Palumets, esitades teostatud õigusteenuste osas taotluse õigusabi kulude hüvitamiseks 1275.00 krooni ulatuses (koefitsent 1,0; 3 ajapunkti). Nimetatud summale lisandub käibemaks 229.50 krooni. Taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Ingrid Niinemägi Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.