1-03-72\2

(03942300008)Kohtukoosseis Kohtunik Galina Jasnjuk Kohtuistungi sekretär Tatjana Aleksejeva Tõlgid Jekaterina Yakovleva, Ülle Siig Kriminaalasi Margus Afanasjevi süüdistuses KarS § 356 lg 1 järgi Prokurör Aivar Lembit Margus Afanasjev Süüdistatav Kaitsjad Elukoht XXX;XXX, isikukood 36508042233, Varasem karistatus: puudub Tõkendit ei ole kohaldatud. Paul Paas, Viktor Romanov RESOLUTSIOON Margus Afanasjev süüdistuses KarS § 356 lg 1 järgi õigeks mõista. Keskkonnainspektsiooni tsiviilhagi summas 299 700 (kakssada üheksakümmend üheksa tuhat seitsesada) krooni jätta läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioon 15 päeva jooksul Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu, teatades kohtule kirjalikult kaebuse esitamise kavatsusest 7 päeva 1 jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Maakohus tuvastas Margus Afanasjevit süüdistatakse selles, et tema, ajavahemikul 17.06.2002.a – 05.02.2003.a maaüksuse „Marguse“ teise maatüki eraldusel nr 5 teostas 17.06.2002.a Keskkonnainspektsiooni poolt esitatud metsateate nr 10482 alusel ebaseaduslikul meetodil harvendusraiet ja nimelt: maaüksuse „M“ teise maatüki eraldusel nr 5, mis kuulub kaitsemetsa kategooriasse vastavalt V. V. 11.03.1999.a otsusega nr 206 kehtestatud XXX valla üldplaneeringule (Metsaseaduse § 29 lg 1 p 9), teostas raiet, pidamata kinni keskkonnaministri 01.04.1999.a määrusega nr 39 kehtestatud rinnapindala ja täiuse lubatud alammääradest. Oma tahtliku tegevusega pani Margus Afanasjev toime ebaseadusliku puude ja põõsaste raie, põhjustades sellega olulise kahju keskkonnale, s.t. kuriteo KarS § 356 lg 1 järgi. Kohtuistungil süüdistatav Margus Afanasjev oma süüd ei tunnistanud ning selgitas, et ebaseaduslikku raiet ei ole teostanud. Teostas seaduslikult valikraiet. Ta oli selle maatükki seaduslik omanik. Saagisid puud, millel ei ole tulevikku – see on valikraie põhimõte. Raiele ta isiklikult valis inimesed, kes kõik tegid täpselt. Nendele seletas, kuidas tuleb teha raiet. Maatükile oli temal kõik dokumendid. Sel momendil ta töötas Narva Metskonna meistrina. Puud vedasid välja metsauto abil. Kontrollimas kohal Afanasjev ei käinud, kuna ei olnud aega. Ta näitas töötajale kindla maatüki, iga raiele kuuluv puu ei ole märgistatud. Hooldusraiet teostanud inimesed olid elukutselised metsatöötajad.. Ta oli karistatud väärteokorras metsaraie rikkumise eest. Selle metsa maatükil on kõrgustikud ja jäärakud. Mets on sega: 60% männid ja 40% kased. Töö oli lõpetatud kuni lume langemiseni. Raieluba Afanasjevil oli. Mõõtmise protokolli ta on näinud kriminaalasja materjalidega tutvustamisel. Raiet teostasid Afanasjev, K. Z. ja Vladimir K.. M. ta müüs 2003.a. Mõõtmised sõltuvad kohast, kust vaadata. Andmed võib olla erinevad. Kui maastik ei ole tasane, siis mõõted võib olla erinevad. Mõõdetakse 1 m 30 sm juurekaelast. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja V. K.andis ütlusi, et umbes 7 aastat tagasi, sügisel, tema, K. Z. ja M. A. teostasid metsa sanitaarraiet. See töö kestis ühest kolme nädalanil. Saeti mitte iga päev. Saeti erinevaid puid. Valiti haigeid puid. Mets oli sega, kasvasid männid, kased, kuused. Saeti haigeid lehtpuid.. Näiteks saeti sangleppi. Võib-olla ka kaski. Sanitaarraie käigus saeti ainult haigeid puid. Tunnistajal on metsaalane haridus. Ta saab ise tuvastada, milline puu on haige, milline on terve. Saeti metsa, kui lund veel ei olnud. Raiest ta teatas. Lausraiet tehakse väga harva, ühe, kahe aasta järel, peamiselt tehakse sanitaarraiet. Antud juhul oli sanitaarraie. Tunnistaja lõpetas metsatehnikumi, elukutse staaž umbes 20 aastat. Metsa ei ole vedanud, ainult saagis. Kes vedas raiutud puid, ei näinud. Metsamaastik oli düüniline. Kohtuistungil on üle kuulanud Keskkonnainspektsiooni esindaja I. K., kes toetas kohtule esitatud hagiavaldust summas 299700 krooni ning kinnitas, et Keskkonnainspektsiooni poolt 2003 aastal on fikseeritud metsaraie Margus Afanasjevi maaüksusel. Kontrollimisel on tuvastatud, et raie käigus ei ole säilitatud minimaalne puude raie ulatus rinna tasemel. Raie oli ebaseaduslik. Madala pindala piir rinna tasemel mõõteti mõõteriistaga relaskoop. See puuderaie nõue on kinnitud keskkonnaministri käskkirjaga. Teisi seadmeid juhatus ette ei näe. Keskmise tulemuse saamiseks juhinduti Vabariigi Valitsuse 08.06.1999.a määrus nr 186 „Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrade kinnitamine“, kus tabeli nr 2 juurde on teinud märkuse millest, kui palju tuleb teha mõõtmist metsa rinnaspindala määramiseks. Näiteks, pindalal 4,5 ha tuleb teha 9 mõõtmist. Antud juhul oli tehtud 10 mõõtmist. Mõõtmiste tulemuste alusel oli määratud keskmise pindala. Praegu on võtnud arvesse rinnaspindala määramisel mõõteviga 7%, mis on kehtestas Keskkonnainspektsiooni peadirektori käskkirjaga nr 1-3/

1. Seega keskkonnale tekitatud kahju praegu on 299700 krooni. 2 Keskkonnainspektsiooni peadirektori käskkirjaga nr 1-3/22 on kehtestatud mõõtemetoodika metsajärelevalves. Sündmuskoha vaatlusprotokollis on määratud mõõteriistu mark. Kui mõõteriistal numbrit ei ole, siis ta ei saa seda nimetada. Inspektsioon kasutas kahte relaskoobi marki. Relaskoop oli kontrollitud tehases ning käesoleval ajal ta oli kontrollitud veel korral 2004 aastal direktori käskkirja alusel Rikkumist ei ole tuvastatud. Kord kahe aasta jooksul mõõteriistad tuled taadelda. Inspektsiooni töötajad on läbi viidud koolitusi, kuidas teha mõõtmised. Kui tekkib ebaselgus, siis tehakse kontroll veel korral. Antud juhul kohal töötasid 4 inspektorit. Harvendusraiel juhinduti puude liikidest, milliseid oli palju, antud juhul see on mänd. Puude liigist kehtestub minimaalse ulatuse pindala. Lihtrelaskoobi võib osta iga inimene enda jaoks. Kohtuistungil on avaldanud: - Keskkonnainspektsiooni kriminaalmenetluse alustamise teatis. Teatise kohaselt ajavahemikul 17.06.2002.a – 05.02.2003.a teostati XXX, XXX, XXX lähedal, maaüksuse „M“ eraldusel 5 harvendusraiet Metsaseadusega keelatud viisil. Ebaseadusliku raiega on looduskeskkonnale tekitatud kahju 413 100 krooni (k.1, t.l. 1); - Keskkonnainspektsiooni kriminaalasja menetlusse võtmise 17.02.2002.a määrus (k.1, t.l. 2); - Keskkonnainspektsiooni akt nr Jv02/10-03, mille kohaselt on kindlaksmääratud loodsuskeskkonnale tekitatud kahju suurus – 413 100 (nelisada kolmteist tuhat ükssada) krooni (k.1, t.l. 4-6); - Sündmuskoha vaatlusprotokoll – XXX, XXX, külas asuv „M“ maaüksus teine maatükk eraldus nr
2. Vaatluse käigus kasutati lihtrelaskoopi (k.1, t.l. 7-13); - Maaameti 17.02.2003.a väljavõtte (k.1, t.l. 14-15); - Takseerkirjelduse ärakiri (k.1, t.l. 16); - XXX,XXX V. V 26.05.2000.a korralduse nr 96-7 ärakiri. Vastavalt korraldusele Margus Afanasjevile esitatakse, kui maaüksuse „M“ omanikule, nõudeid järgida Metsaseadust ja saamas teatakse, et maaüksuse teine maatükk kuulub kaitsemetsa kategooriasse (k.1, t.l. 17); - Metsateatise ärakirjad (k.1, t.l. 18-20); - Rahvastiku arvestuse andmebaasi ärakiri Margus Afanasjevi suhtes (k.1, t.l. 21); - 14.04.2000.a piiriprotokolli ärakiri (k.1, t.l. 22); - Maaameti Ida-Viru Maakatastri 26.07.2000.a õiendi ärakirjad (k.1, t.l. 23, 24); - Katastriüksuse plaanide ärakirjad (k.1, t.l. 25-26); - Võla tasumise kohustuse ärakiri maa erastamisel nr 317 maksegraafikuga (k.1, t.l. 27-31); - 22.12.2000.a maa ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepingu ärakiri (k.1, t.l. 32-34); - 04.04.2002.a kinnistamisotsuse ärakiri (k.1, t.l. 35); 3 - Ida-Viru Maavalitsuse 27.05.2002.a teatise ärakiri hüpoteegi kustutamisest seoses sellega, et kinnisasja omanik Margus Afanasjev on täielikult tasunud maa väljaostuvõla ja sellega liidetud võlakohustused.(k.1, t.l. 36); - 18.02.2002.a Äriregistri väljavõte (k.1, t.l. 37-38); - Rahvastiku arvestuse andmebaasi ärakiri A. E.suhtes (k.1, t.l. 39); - Margus Afanasjevi ütlused tunnistajana, et ole lõpetanud Luua Kõrgemat metsakooli. Alates 1996.a töötas Narva metskonnas metsnikuna. 2000.a ta ostis vastavalt maa ostueesõigusega maaühik „M“, mis asub XXX, XXX, K. lähedal. Maaühikule „M“ seati hüpoteek EV kasuks 473 983 krooni ulatuses. Täpselt ta ei mäleta, vist 2002 mai kuus, kui ta kustutas hüpoteegi. Summa maksin korraga läbi Hansapanga, läbi arveldusarve. Selle summa võttis võlgu. 17.06.2002.a Afanasjev esitas Ida-Viru Keskkonnateenistusele kolm metsateatist nr. nr. 10482, 10483,
3. Kaks nädalat peale metsateatise esitamist, isegi hiljem, alustas raiega. Teostas kõik raietööd, mis on näidatud metsateatistes. Eraldusel nr 5 teostas raie. Ajalehekuulutuse peale leidis traktoristi, kes vedas välja maaüksusel tehtud raie. Traktoristi nime ta ei mäletanud. Ei mäletanud ka, palju maksis töö eest. Metsamaterjal, mis raiuti maaüksuselt, läks tema enda tarbeks. (k.1, t.l. 40); - Tunnistaja V.K.ütlused, et teostas Margus Afanasjevile kuuluval maaühikul ajavahemikus alates juulist kuni oktoobrini 2002.a koos Z. ja Afanasjeviga metsaraiet. Teostas raiet pärast põhitööd. Raiet juhis Margus Afanasjev. Ta maksis tunnistajale 150 krooni ühe tööpäeva eest. Tehtud raie on välja veetud traktori abil vahepealise laadil. Kuhu edasi on veetud raie, ta ei teadnud. (k.1, t.l. 46); - 06.03.2003.a kiirmenetluse otsuse ärakiri. Antud otsusega Keskkonnainspektsiooni poolt on karistatud Margus Afanasjev Metsaseaduse § 56-12 alusel trahviga summas 1600 krooni. (k.1, t.l. 52); - Margus Afanasjevi arvelduskonto väljavõte (k.1, t.l. 55-57); - Narva Maksuameti 08.04.2003.a tõend isiku maksustatava tulu kohta. Vastavalt tõendi Margus Afanasjev 2001, 2002 aastatel tuludeklaratsiooni ei esitanud. (k.1, t.l. 61); - RMK Narva Metskonna poolt esitatud Margus Afanasjevi iseloomustus, kus Margus Afanasjev iseloomustutakse positiivsest küljest (k.1, t.l. 63); - Karistusregistri 09.04.2003.a andmetel on Margus Afanasjev varem kohtu poolt karistamata. (k.1, t.l. 64). - Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituuti 31.01.2008.a tõend nr 60, selle vastavalt 05.veebruaril oli XXX vaatlusväljakul lumekihi paksus 15 sm. Metsas 5.veebruaril vaatlusi ei tehtud. 31.01.2003 oli metsas lumekihi paksus keskmiselt 20 sm; lume tihedus 0,20 g/sm3; kaetus 10 palli; max. paksus 30 sm ja min. paksus 10 sm. 10.02.2003 oli metsas lumekihi paksus keskmiselt 30 sm; lume tihedus 0,20g/sm3, katus 10 palli; max. paksus 40 sm ja min. paksus 23 sm. (k.2, t.l. 29). Maakohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära kohtualuse, tunnistaja, tsiviilhageja esindaja, uurinud kriminaalasja materjale, hinnanud kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et Margus 4 Afanasjevi süü KarS § 356 lg 1 järgi kuriteo toimepanemises ei ole tõendatud ning Margus Afanasjevil tuleb mõista õigeks. Metsaseaduse (redaktsioon kehtivusega 2003-2004.a) § 17 lõikes 3 sätestatu kohaselt kehtestab § 17 lõikes 2 nimetatud rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärad keskkonnaminister oma määrusega. Keskkonnaministri 1.aprilli 1999.a määrusega nr 39 kinnitati harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärad (redaktsioon kehtivusega 01.06.2002 – 31.12.2006). Vabariigi Valitsuse 8.juuni 1999.a määrusega nr 186 kinnitati metsaseaduse paragrahvi 56 lõike 2 alusel metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad. Kriminaalasja materjalidega on tuvastatud, et Margus Afanasjev oli alates 2000.a XXX, XXX külas asuva kinnistu „M“ omanik. Temale, kui maaüksuse „M“ omanikule, esitati nõudeid järgida Metsaseadust ning teatati, et maaüksuse teine maatükk kuulub kaitsemetsa kategooriasse. (t.l. 17). Margus Afanasjev 17.06.2002.a metsateatiste nr 10482, 10483, 10484 alusel teostas maaüksuse „M“ teise maatüki eraldusel nr 5, harvendusraiet. Margus Afanasjevi ütlusest järeldub, et töö oli lõpetatud kuni lume tulemiseni. Samuti tunnistaja V. K. andis eeluurimisel ütlused ja kinnitas neid kohtus, et teostas Margus Afanasjevile kuuluval maaüksusel raiet ajavahemikus alates juulist kuni oktoobrini 2002.a. (t.l. 46). Kriminaalasja materjalidega ei ole tõendatud, et maaüksuse „M“ teise maatüki eraldusel nr 5 harvendusraie teostamisel oli alanud metstäius. Kohus on seisukohal, et sündmuskoha vaatlusprotokoll ei ole teenida tõendusena antud kriminaalasjas, kuna ta ei ole alla kirjutatud osalenud keskkonnainspektsiooni inspektorite poolt, ilma täpse kohti kirjelduseta, kust on läbi viibitud mõõtmised ning mõõtevahendi kirjelduseta, mis mõõtmine on läbi viidud. (t.l. 7). Seega sündmuskoha vaatlusprotokoll ei saa panna Margus Afanasjevi süüdistuse KarS § 356 lg 1 järgi aluseks. Antud juhul oleks vajalik ekspertiisi läbiviimine eesmärgiga tuvastada, millal olid puud raiutud, milline raie oli teostatud, millega raiuti, milline maastikureljeef, millised puud oli raiutud, kirjeldus, millist mõõtmist oli teostatud, milline oli lumekihi paksus ning võtaks ka arvesse mõõtmise teostamisel kändude hulka, millise diameetriga, kas kännud olid värsked või vanad, millistel tunnustel seda on tuvastatud. Sündmuskoha vaatluse käigus kasutati lihtrelaskoopi. Riigikohus jääb oma seisukoha juurde, et kuna metsale tekitatud kahju kindlaksmääramiseks tehtav rinnaspindala mõõtmine kujutab endast riikliku järelevalve raames tehtavat mõõtmist, tuli kasutada mõõteriista, milleks antud juhul oli lihtrelaskoop, mis pidi olema taadeldud. (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahend kriminaalasjas nr 3-1-1-142-04). Dokumente sellest, et kasutatud lihtrelaskoop on taadeldud, kriminaalasja materjalides ei ole. Kriminaalasja materjalides üldse ei ole teavet sellest, millist lihtrelaskoopi on kasutatud, milline on tema mark, mudel. Ei ole teada, millal lihtrelaskoop on valmistatud ja kus. Kohtuistungil Keskkonnainspektsiooni esindaja kinnitas, et ühel korral lihtrelaskoobid on taadeldunud tehases, kus oli valmistatud. Praegu nad on veel korra ümber taadeldud 2004 aastal. Antud kriminaalasja raames on kasutatud Keskkonnainspektsiooni poolt lihtrelaskoopi 2003.a veebruaris. Seega lihtrelaskoopi valmistamise ajast kuni 2004 aastani kasutatud lihtrelaskoop taadeldud ei olnud. Seega lihtrelaskoopi kasutamisel saadud andmeid ei saa arvata õigeks ning usaldusväärseks. Seega on jäänud tõendamata Metsaseaduse § 17 lõigetest 3 tulenevate nõuete rikkumise süüdistatava Margus Afanasjevi poolt. Metsaõiguse normide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamiseks vajalike mõõtmiste tegemisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse
4. juuni
5. a määrusest nr 186 ning Mõõteseadusest (edaspidi MõõteS). Kahju kindlaksmääramise akti koostamise ajal
6. detsembril
7. a kehtinud Mõõteseaduse (RT I 1994, 71, 1224; 2000, 71, 442; 2002, 61, 375; 63, 387) § 1 lg 1 kohaselt sätestas nimetatud seadus füüsikaliste suuruste mõõtmise 5 jälgitavuse tagamise alused. Mõõtmise usaldatavus ja jälgitavus saavutatakse MõõteS § 1 lg 2 kohaselt Rahvusvahelisele Mõõtühikute Süsteemile (SI) vastavate mõõtühikute ja nende etalonide kasutamise, mõõtevahendite metroloogilise kontrolli ja mõõtmisi teostavate laborite akrediteerimise kaudu. MõõteS § 6 lg 1 kohaselt kontrollitakse mõõtevahendeid mõõtetulemuste jälgitavuse ja usaldusväärsuse saavutamiseks tüübikinnituse, taatlemise ja kalibreerimise teel. Seejuures oli MõõteS § 10 lg 2 p 2 kohaselt kohustuslik riikliku järelevalve ja kontrolli teostamisel rakendatavate mõõtevahendite taatlemine. Tegemist on protseduuriga mõõtevahendi kasutamiskõlblikkuse kindlaksmääramiseks, mille käigus kontrollitakse mõõtevahendi metroloogilisi omadusi taatluseks riiklikku tegevusluba omavas taatluslaboris (MõõteS § 8 lg 2 p 1), s.o teostatakse täppiskontroll tegemaks kindlaks, kas mõõtevahendi mõõtehälve mahub seadusega lubatud piiridesse. (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahend kriminaalasjas nr 3-1-1142-04). Vastavalt KrMS § 7 lg 2 sättele ei ole kriminaalmenetluses keegi kohustatud tõendama oma süütust. Samuti Riigikohtu kriminaalkolleegium on jätkuvalt seisukohal, et süüdistuse tõendamise peab kohus tagama prokuratuur ja tema ülesanne on teha kõik selleks vajalikud toimingud, sh mõistetavalt ka kohtueelses menetluses. Kui tõendite uurimisel tekivad põhjendatud kahtlused ning neid ei õnnestu kõrvaldada teiste kriminaalasjas sisalduvate tõenditega, tuleb in dubio pro reo põhimõttel langetada otsus süüdistatava kasuks, mitte aga teha süüdistatavale kahjulikku otsust vahetult uurimata vastuoluliste või puudulike tõendite alusel. (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahendid kriminaalasjades nr 3-1-1-24-06, nr 3-1-1-78-05). Lähtudes ülalmainitust, tuleb Margus Afanasjev süüdistuses KarS § 356 lg 1 järgi õigeks mõista seoses Margus Afanasjevi süü tõendi puudumisega. KrMS § 310 lg 2 alusel Keskkonnainspektsiooni poolt esitatud tsiviilhagi summas 299 700 (kakssada üheksakümmend üheksa tuhat seitsesada) krooni jätab kohus läbi vaatamata. Kohus teeb kohtuotsuse tuvastatud asjaolude, tõendite ja karistuse määramise motiivide alusel ning juhindudes KrMS § 260-263, 272-
8. Galina Jasnjuk Kohtunik 6