← Eesti

1-06-15228\1

Obsah (4)§ 424§ 66§ 50§ 44

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. november 2006.a Paide kohtumaja Kriminaalasja number 1-06-15228 Kohtukoosseis Kohtunik Heino-Vello Pihlak Kriminaa

§ 424

Süüdistatav Indrek Mustimets, isikukood 37011242735, elukoht XXXXXXXX, töökoht on Eesti Päevaleht, arvamustoimetaja Vandeadvokaat Enno Palumets Kaitsja Resolutsioon Süüdi tunnistada Indrek Mustimets

§ 424

järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 45 (nelikümmend viis) päevamäära, s.o 45 x 324=14 580 (neliteist tuhat viissada kaheksakümmend) krooni.

§ 66

alusel lubada rahalise karistuse tasumine ositi, määrates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates tasumiseks vähemalt 1215 (üks tuhat kakssada viisteist) krooni kuus. Lisakaristusena võtta ära Indrek Mustimetsalt

§ 50lg 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõigus 3 (kolmeks) kuuks.

Tõkend- elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista riigituludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049696) Indrek Mustimetsalt menetluskuluna 4500 (neli tuhat viissada) krooni sundraha, kaitsjatasu 360 (kolmsada kuuskümmend) krooni, mille lisandub käibemaksuks 64.80 (kuuskümmend neli krooni ja 80 senti) krooni. Anda menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks 30 päeva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Tasumisel märkida maksekorralduse selgitusse Paide kohtumaja, kriminaalasja number ja mille eest tasutakse. Selgitada, et juhul kui ei kasutata vabatahtlikuks hüvitamiseks antud aega, siis tuleb lisaks kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud kohtutäituri juures. 1 Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud otsus jõustub. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses. Määruskaebuse võib esitada 10 päeva jooksul Pärnu Maakohtule Paide kohtumajale kohtuotsuse kättesaamisest arvates. Tuvastatud asjaolud Indrek Mustimets omab kehtivat väärteokaristust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Teda süüdistatakse selles, et ta isikuna, keda varem on karistatud mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest, juhtis taas joobes olles 28.08.2006.a kella 09.55 ajal Järva maakonnas Tartu-Jõgeva-Aravete maantee 81. kilomeetril mootorsõidukit Mazda 626 registrimärgiga XXXX, pannes sellega toime kuriteo

§ 424

järgi Ringkonnaprokuratuuri Rapla osakonna Järva prokuröri abi Tiina Viru on teinud ettepaneku Indrek Mustimets süüdi mõista

§ 424

järgi ja karistada

§ 424

alusel rahalise karistusega 45 päevamäära, so 45 x 324 = 14940 krooni ositi tasumisega 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igal kuul 1245 krooni. Lisakaristusena

§ 50lg 1 alusel võtta Indrek Mustimetsalt mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks.

Kohtu põhjendused Kohus nõustub prokuröri ettepanekuga. Tegemist on teise astme kuriteoga. Indrek Mustimetsa on varem väärteomenetluse korras karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Kuigi rahatrahv on tasutud ei ole möödunud karistusregistriseaduse §-s 25 lg 1 p 1 sätestatud isiku karistusandmete kustutamise tähtaeg väärteo eest määratud rahatrahvi korral. Kustumise aeg on 1 aasta rahatrahvi lõplikust tasumisest. Rahatrahv on saanud tasutuks 10. oktoobriks 2005.a. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel. Kohtunik nõustub süüdistusaktis esitatud süüdistuse tõendatuse ja karistuse määraga. Indrek Mustimetsale inkrimineeritavat kuritegu tõendavad 27.12.2004.a väärteootsus varasema karistuse kohta samasuguse teo eest, joobe tuvastamise protokoll, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise protokoll, joobeseisundi tuvastamise meditsiinilise akti järeldus kerge alkoholijoove kohta, mis tugineb laboratoorsele vere uuringule; tunnistajate ja tema enda ütlused alkoholi tarvitamise asjaolude kohta ning karistusregistri teatis väärteokorras karistamise kohta. Tuvastatud kerge alkoholijoove 0,80 promilli veres ületab liiklusseaduse §s 20 lg 4 lubatud alkoholi hulga veres (0,2 promilli või rohkem). Teatis päevasissetuleku kohta tõendab rahalise päevamäära suurust, mis on aluseks rahalise karistuse mõistmisel. Antud asjas asitõendeid ei ole. Tsiviilhagi ei ole esitatud. Süüd välistavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline. Karistusseadustikust tulenevaid raskendavaid või kergendavaid asjaolusid ei esine.

§ 424näeb karistuseks ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

Põhjendatud on süüdistatava karistamine kergeima karistusliigiga – rahalise karistusega. Kuriteole on antud õige kriminaalõiguslik hinnang. Kohus parandab rahalise karistuse summat, milleks on märgitud 14940 krooni. Õige rahaline karistus on 14580 krooni. Tegemist on eksimusega arvutamisel.

§ 44lg 1 järgi rahaline karistus mõistetakse 30-500 2 päevamääras.

Päevamäär 45 on lubatud vahemikus. Päevamäära rahaline suurus on 324 krooni maksuameti andmetel. Kuna tegemist on eksimusega süüdimõistetu kasuks ja talle soodsama rahalise karistusega, siis puudub vajadus kriminaalasja menetlemise keeldumiseks ja selle alusel tagastamiseks prokuratuurile. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-dele 4 ja 9 hüvitab menetluskulud (määratud kaitsja tasu ja sundraha) süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu. Indrek Mustimetsale määratud kaitsjaks on vandeadvokaat Enno Palumets, kellele on arvestatud menetlustoimingute eest kohtueelses menetluses tasu 424.20 krooni., so 360 krooni + 18% käibemaksu. Seoses Indrek Mustimetsa süüdimõistmisega jääb see kulu tema kanda. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteo puhul poolteist Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära (1,5 x 3000), s.o 4500 krooni. Kaitsjatasu ja sundraha kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Heino-Vello Pihlak Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.