) järgi Prokurör Merike Lugna Süüdistatav Sille Varul, isikukood 46709274936, elukoht XXXXXXXXXX, lapsehoolduspuhkusel, varem karistamata Kaitsja Advokaat Sven Sillar RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Sille Varul
9130.00 (üheksa tuhat ükssada kolmkümmend) krooni (Rahandusministeeriumi a/arve nr 10220034796011 Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, viitenr 4100064858). Tõkend – elukohast lahkumise keeld – kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Sisse nõuda Sille Varulilt riigituludesse menetluskuluna sundraha 4500.00 (neli tuhat viissada) krooni, postikulu 178.20 (ükssada seitsekümmend kaheksa krooni ja 20 senti) krooni (Rahandusministeeriumi a/arve nr.10220034800017, viitenr.2800049696) ning ekspertiisitasu 2160.00 (kaks tuhat ükssada kuuskümmend) krooni (Rahandusministeeriumi a/arvele nr 10220034800017, viitenr 2800045917). Nõue loetakse menetluskulude osas nõuetekohaselt täidetuks, kui menetluskulud tasutakse vabatahtlikult 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates, märkides tasumisel selgitusse lahendi numbri ning isiku, kelle eest tasutakse ning nõude liigi. Nõude nõuetekohasel mittetäitmisel tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.
lg 1 ja § 85 alusel välja mõista Sille Varulilt 278 026.00 (kakssada seitsekümmend kaheksa tuhat kakskümmend kuus) krooni Eesti Vabariigi kasuks (Rahandusministeeriumi a/arve nr 10220034800017 Ühispangas, viitenr 2800049696). Asitõendid – dokumendid – jätta kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse või -protesti Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Menetluskulude osas võib esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtule (Paide kohtumaja) 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtulahendist teada või pidi teada saama. Süüdistus Sille Varulit süüdistatakse selles, et tema, olles Oisu Vallavalitsuse vanemametnik maa-alal, seega ametiisik KrK § 160 (
288) mõistes, vormistas 24.oktoobril 2001.a. tõendi nr 143/300 notar Ene Nukale esitamiseks, millele kirjutas ise alla, rikkudes sellega Oisu valla põhimääruse punkti 46.8, mis näeb ette, et vallakantselei esitab dokumendi allakirjutamiseks volikogu esimehele, vallavanemale, vallasekretärile või nende asendajale. 24.oktoobril 2001.a. Sille Varul kedagi eelpoolnimetatud isikutest ei asendanud. Sille Varuli poolt allkirjastatud tõendis kinnitas ta, et endise K. kinnistu nr XXXX õigustatud subjektiks on J.P, kuigi 06.septembril 1993.a. oli J.P vormistanud Oisu Vallavalitsuses avalduse maa tagastamise nõudeavalduse loovutamiseks oma pojale A.P (R.), kes sellega ka nõustus ja mille samal päeval kinnitas vallasekretär M.J. A.P allkirjaõigsuse kinnitas vallasekretär M.J 05.juulil 1995.a. ja see avaldus on esitatud K. talu maade toimikus nr 264, mille vormistaja oli maa-ala vanemametnik Sille Varul. Samuti on omandireformi toimikus nr 264 J.P avaldus 13.juulist 1995.a., millega nõustus A.P, et loovutatakse pool talu A.V ja selle allkirjaõiguse kinnitas vallasekretär M.J 13.juulil 1995.a. Sille Varuli poolt koostatud tegelikkusele mittevastava tõendi alusel vormistas notar Ene Nuka 25.oktoobril 2001.a. maa tagastamise nõudeõiguse loovutamise lepingu J.P ja R.V vahel, millega muudeti K. kinnistu nr 6839 õigustatud subjektiks Sille Varuli abikaasa R.V ja selle alusel vormistas Oisu Vallavalitsus korralduse nr 300 – 12.november 2001.a. ning sellega sai Sille Varul koos abikaasaga A.P ja A.V maade omanikeks. Vaatamata sellele, et A.P ja A.V kui õigustatud subjektid olid esitanud 03.mail ja 13.juulil 1995.a. avaldused Oisu Vallavalitsusele K. talu maade tegelikuks tagastamiseks ja palusid teostada maakorraldustööd riigi kulul, Sille Varul ei täitnud oma teenistuskohuseid vastavalt ametijuhendi punktidele 2, 4, 5 ja 15 ning ei alustanud K. talu maade mõõdistamist, katastrisse kandmist ega kinnistamist. OÜ G. geodeet M.O teostas 17.juulil 2001.a. mõõdistamised K. maaüksusel ja esitas plaani Oisu Vallavalitsusele, kus vormistati nende mõõdistamisandmete alusel korraldus nr 300 – 12.november 2001.a. maade tagastamise kohta R.V-le. OÜ G. ei ole tänaseni esitanud mõõdistamistoimikut K. maade kohta Maa-ameti katastribüroole. 10.juunil 2003.a. esitas Sille Varuli abikaasa R.V kirjaliku avalduse Oisu Vallavalitsusele maade kompenseerimiseks. Sille Varul kui vanemametnik maa-alal vormistas 10.juunil 2003.a. avalduse erastamisväärtpaberi arve avamiseks R.V-le, samuti akti nr 199 õigusvastaselt võõrandatud maa maksumuse määramise kohta ja valmistas ette korralduse projektdokumentatsiooni selleks, et Oisu Vallavalitsus saaks tühistada oma eelneva 2 korralduse nr 300 – 12.november 2001.a., millega tagastati R.V-le 28,68 ha riigi tagavaramaast õigusjärgluse alusel K. maaomandi taastamiseks ja vastu võtta uue korralduse. Dokumentatsiooni esitas ta Oisu Vallavalitsusele ja 10.juunil 2003.a. Oisu Vallavalitsuse korraldusega nr 105 tunnistati kehtetuks korraldus nr 300 – 12.november 2001.a. ja määrati K. talu maade toimiku nr 264 alusel R.V-le kompensatsioon K. talu maade eest summas 278 026.00 krooni. R.V-lt avaldust vastu võttes ja selle alusel kompensatsioonitaotluse menetlusse andmisega rikkus Sille Varul Maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse § 16 p-i 3.3 nõudeid, mille järgi ei ole maa tagastamist soovinud õigustatud subjektil pärast maa tagastamist õigust loobuda maa tagastamise nõudest ja võtta vastu kompensatsioon. Ametiisiku poolt oma ametiseisundi ebaseadusliku ärakasutamisega eesmärgiga saada varalist kasu ja sellega olulise kahju tekitamisega 278 026.00 krooni ulatuses J.P, A.P ja A.V seadusega kaitsud õigsutele ja riigi huvidele pani Sille Varul toime KrK § 161 (
Kohtulik uurimine ja kohtu põhjendus Sille Varul ennast talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista. Kohtuistungil antud ütluste kohaselt ta notarile tõendi koostamisel süüd ei näe, kuna selle koostamist ei keela tema ametijuhend. Ta on selliseid tõendeid pikka aega teinud, neid on aktsepteeritud ning selles ei ole probleemi näinud ka tööandja. Sille Varuli ütluste kohaselt loobus J.P oma varasemast nõudeõiguse loovutamisest 13.juulil 1995.a. ning seetõttu on ka notarile esitatud andmed oma sisult õiged ning eelkõige oli neid notarile vaja tehingu väärtuse määramiseks. Lisaks leiab Sille Varul, et talle ei saa süüks panna üksnes vallavalitsusele projektdokmentatsiooni koostamist, sest otsustaja on ikkagi vallavalitsus.
näeb ette vastutuse ametiisiku poolt oma ametiseisundi ebaseadusliku ärakasutamise eest eesmärgiga tekitada või kui sellega on tekitatud oluline kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele või avalikele huvidele. Analoogne vastutus oli sätestatud ka 01.septembrini 2002.a. kehtinud KrK § 161 järgi. Vaidlust ei ole selle üle, et Sille Varul oli talle süüks pandud teo ajal ametiisik (tl 12-14). Sille Varuli ametijuhendist nähtuvad tema teenistuskohustused, sealhulgas III osa p 10 alusel kohustus pidada kirjavahetust maaküsimustes. Samas leiab kohus, et Oisu Vallavalitsuse nimel 24.oktoobri 2001.a. notarile esitatud tõendit nr 1-43/300 ei saa küll pidada lihtsalt kirjaks, milles kajastuvad andmed maa väärtuse kohta (tl 20). Õige on kohtu arvates prokuröri viide Oisu valla põhimäärusele, mille p 46.8 kohustab vallakantseleil esitada dokumendid allakirjutamiseks volikogu esimehele, vallavanemale ja vallasekretärile ning nende asendajale, kelleks Sille Varul antud tõendi koostamise ajal ei olnud. Nii tunnistajate M.J kui ka T.M ütluste kohaselt ei olnud süüdistataval volitusi notarile esitatud tõendis õigustatud isiku subjektiks tunnistamist tõendada. Samas nähtub toimiku materjalidest, et Sille Varul on selliseid dokumente ennegi allkirjastanud (kohtu tl 20-29). Eelpoolnimetatud tõendi kohaselt on õigustatud subjektiks tunnistatud J.P, kellele pole tagastatavaid maaosasid mõõdistatud, katastrisse kantud ega kinnistatud ning et ühtegi korraldust K. talu tagastamiseks ega kompenseerimiseks tehtu ei ole. Nimetatud andmed ei vasta kohtu arvates tegelikkusele alljärgnevatel põhjustel. Vastavalt Järva Maavalitsuse komisjoni otsusele 25.märtsist 1993.a. nr 28-29 tunnistati endise K. kinnistu nr XXXX õigustatud subjektiks J.P (tl 78). 06.septembril 1993.a. on J.P kinnistu nõudeõiguse pooles ulatuses loovutanud oma pojale A.P-le (R.), kes on selle ka vastu võtnud (tl 82). 03.mail 1995.a. on A.R esitanud Oisu Vallavalitsusele avalduse K. talu maade tegelikuks tagastamiseks (tl 83), milline avaldus on Sille Varuli poolt vormistatud K. talu maade toimikus nr 264. Samuti on omandireformi toimikus nr 264 J. P avaldus 13.juulist 1995.a., millega nõustus A.P, et loovutatakse pool talu A.V-le ja selle allkirjaõiguse kinnitas vallasekretär M.J 13.juulil 1995.a. (tl 89-90). Kuigi Sille Varul on 3 väitnud, et tal oli alust arvata, et J.P on oma varasemast nõudeõiguse loovutamisest loobunud, viidates J.P 13.juuni 1995.a. avaldusele (tl 88), ei ole see kohtu arvates usutav. Nimelt nähtub 29.jaanuari 1992.a. Vabariigi Valitsuse määrusega nr 42 kinnitatud „Maa tagastamise või asendamise nõudeõiguse loovutamise korra“ p 6 sisust, et selleks tuleb esitada nõudeõiguse loovutamisest loobumise avaldus. Sille Varul maa-ametnikuna pidi olema sellest teadlik. Ka sellel ajal kehtinud TsÜS § 91 lg 4 kohaselt saab tehingut muuta samas vormis, milles tehing on tehtud. Seega Sille Varuli väited, et tema arusaamist mööda oli J.P õigustatud subjekt, on paljasõnalised ja ennastõigustavad. Usutav on, et J.P oma kõrge ea tõttu ei pruukinud kõigest, mis K. talu maid puudutas, aru saada, kuid Sille Varulil lasus kohustus kodanikku nõustada. Ka on väheveenev Sille Varuli jutt, et ta ei teadnud, mis notari juures toimus. Kannatanu J.T ütluste kohaselt tuli talle notari juurde minemine ootamatult, veel arusaamatum oli, et tehingu eest maksti talle ainult 5000.00 krooni. Seda, et notari juures talle makstud summa oli väike, tunnistas kannatanu sõnul ka notar ise. Hiljem jõudis kannatanuni arusaamine, et teda on alt veetud ning ta on teinud vallavalitsuses ka 2001.a. lõpus ka vastava avalduse (tl 115). Notar on 25.oktoobril 2001.a. kinnitanud maa tagastamise nõudeõiguse loovutamise lepingu J.P ja R.V vahel, millega muudeti K. kinnistu nr XXXX õigustatud subjektiks Sille Varuli abikaasa R.V (tl 92). Selle lepingu alusel vormistas Oisu Vallavalitsus korralduse nr 300 – 12.november 2001.a. ning sellega sai Sille Varuli abikaasa R.V A.P ja A.V maade omanikeks (tl 93). 10.juunil 2003.a. esitas Sille Varuli abikaasa R.V kirjaliku avalduse Oisu Vallavalitsusele maade kompenseerimiseks (tl 94). Sille Varul kui vanemametnik maa-alal vormistas 10.juunil 2003.a. avalduse erastamisväärtpaberi arve avamiseks R.V-le, samuti akti nr 199 õigusvastaselt võõrandatud maa maksumuse määramise kohta (tl 95-97). Tunnistaja M.J ütluste kohaselt ei olnud selline kiire dokumentide vormistamine tavapärane. Tõendatud on ka, et Sille Varul maa-ametnikuna valmistas ette korralduse projektdokumentatsiooni selleks, et Oisu Vallavalitsus saaks tühistada oma eelneva korralduse nr 300 ja vastu võtta uue korralduse. Dokumentatsiooni esitas ta Oisu Vallavalitsusele ja 10.juunil 2003.a. Oisu Vallavalitsuse korraldusega nr 105 tunnistati kehtetuks korraldus nr 300 – 12.november 2001.a. ja määrati K. talu maade toimiku nr 264 alusel R.V-le kompensatsioon K. talu maade eest summas 278 026.00 krooni (tl 98). R.V avaldust vastu võttes ja selle alusel kompensatsioonitaotluse menetlusse andmisega rikkus Sille Varul Maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse § 16 p-i 3.3 nõudeid, mille järgi ei ole maa tagastamist soovinud õigustatud subjektil pärast maa tagastamist õigust loobuda maa tagastamise nõudest ja võtta vastu kompensatsioon. Nimetatud seadusest nähtub üheselt, mis ajani võib maa tagastamisest loobuda, kuid Sille Varul on väitnud, et seaduse tõlgendamist kompensatsiooni maksmise võimalusena lubas talle maavalitsuse maaosakonna juhatja E.L. E.L seda tunnistajana antud ütluste kohaselt eitab jäädes kindlaks, et pärast tagasatamise otsustamist ei saa maad kompenseerida. Kuigi vallavalitsus on vastutav oma korralduste eest, valmistas Sille Varul vastavalt ametijuhendile materjalid ette. Seda, et Sille Varulit usaldati, on kinnitanud ka tunnistaja M.J. Vastavat vallavalitsuse korralduse kehtetuks tunnistamist ette valmistades jätkas ta oma varemkavatsetud tegevust, mis oli suunatud abikaasa R.V kaudu varalise kasu saamisele. Sille Varulile ei ole ette heidetud „Korruptsioonivastase seaduse“ rikkumist, seepärast ei oma tähtsust ka asjaolu, et ta 10.juuni 2003.a. vallavalitsuse istungilt ennast taandas (kohtu tl 1719). Veel on kriminaalasjas tõenditeks dokumentatsioon OÜ-ga G., kes teostas maamõõdistamistöid ja kus R.V töötas (tl 24-32; 34), Maa-ameti teatis 22.septembrist 2005.a. (tl 28), dokumendid omandireformi toimikus (tl 62-77; 79-81), ekspertiisiakt nr DK-0343-05/6173 (tl 105-107), asitõendite vaatlusprotokoll (tl 110-111). 4 Tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et Sille Varuli tegevus on õigesti kvalifitseeritud jätkuva kuriteona
järgi, kuna tõendamist leidis Sille Varuli poolt oma ametiseisundi ebaseaduslik ärakasutamine, mille tagajärjena väljusid K. talu maad vastu omanike tahtmist nende valdusest ning tekkis oluline kahju. Sille Varuli süüks pandud tegu pandi toime järjekindla tegevusena kavatsetusega, ta on süüdi ning puuduvad tema teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Kannatanu A.P ütluste kohaselt on tema ja ta venna A.V soov olnud jätkuvalt maa tagasi saada, mitte seda müüa. Prokurör on taotlenud 278 026.00 krooni väljamõistmist Eesti Vabariigi kasuks
Nimetatud summa on välja makstud Sille Varuli abikaasale R.V-le, on läinud seega Perekonnaseaduse alusel abikaasade ühisomandisse ja kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, süüdlase isikut, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sille Varul on varem karistamata isik ning talle antud iseloomustus on positiivne. Just eelpoolnimetatud kaalutlusel võib Sille Varulit karistada kergamaliigilise karistusega, s.o rahalise karistusega, lähtudes tema keskmisest töötasust 2004.a. KrMS § 180 lg 1 alusel nõuab kohus süüdimõistetult sisse menetluskulud, mille hulka käesoleval juhul kuuluvad KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 9 ja 10 kohaselt ekspertiisitasud, sundraha ja postikulud. Ingrid Niinemägi Kohtunik 5 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.