§-de 424, 329, 199 lg 2 p 4 ja 141 lg 1 järgi lühimenetluses. Prokurör Natalia Lebed Süüdistatav Aivar Rajapuu isikukood: 3 630322 0010; EV kodanik; emakeel - eesti keel; keskharidus; töökoht: A AS; elukoht: XX; viibimiskoht: XXX Vangla, varem kriminaalkorras karistatud: - 10.10.1979 Tallinna Kalinini Rajooni Rahvakohtu otsuse alusel ENSV KrK § 139 lg 2 p 1 järgi vabadusekaotusega 9 kuud; - 02.07.1981 Tallinna Oktoobri Rajooni Rahvakohtu otsuse alusel ENSV KrK §85 lg 2 järgi vabadusekaotusega 1 aasta ja 6 kuud; - 17.06.1983 Tallinna Oktoobri Rajooni Rahvakohtu otsuse alusel ENSV KrK § 139 lg 2 p 3, § 143 lg 2 p 1, 3 järgi vabadusekaotusega 4 aastat; - 18.08.1987 Tallinna Mererajooni Rahvakohtu otsuse alusel ENSV KrK § 139 lg 2 p 1, 3, § 143 lg 2 p 3, § 1892 lg 2 järgi vabadusekaotusega 5 aastat; 2 - 16.09.2002 Lääne-Viru Maakohtu otsuse alusel KrK § 197 lg 1 järgi vangistusega 4 kuud, § 139 lg 1 järgi vangistusega 4 kuud, § 204 lg 3 järgi vangistusega 7 kuud,
lg 1 järgi liitkaristus: tingimisi vangistus 7 kuud, katseaja pikkus 1 aasta; - 11.06.2003 Pärnu Maakohtu otsuse alusel
lg 2 p 1 järgi vangistusega 2 aastat, § 424 järgi vangistusega 1 aasta,
lg 1 järgi lisakaristus: mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 2 aastaks,
lg 1 järgi liitkaristus 2 aastat ja 6 kuud vangistust,
lg 2 järgi 3 aastat ja 19 päeva vangistust; - 01.03.2006 Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja otsuse alusel
järgi vangistusega 2 kuud,
Kohaldatud tõkend: vahistamine alates 16.11.2007, kahtlustatavana kinni peetud 14.11.
ja § 329 järgi ning karistada
2. Süüdi mõista Aivar Rajapuu
3. Süüdi mõista Aivar Rajapuu
4.
lg 1 järgi suurendada Aivar Rajapuule mõistetud raskeimat karistust 1 (ühe) aasta vangistuse võrra ja mõista Aivar Rajapuule liitkaristus: 4 (nelja) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkune vangistus. 5. Vähendada mõistetud liitkaristust 1/3 võrra. Aivar Rajapuul tuleb ära kanda 3 (kolme) aasta pikkune vangistus. 6.
lg 1 järgi lugeda Aivar Rajapuu poolt eelvangistuses viibitud aeg karistuse hulka. Karistuse kandmise alguseks lugeda 14.11.
alusel vangistusega 1-ks aastaks ja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2-ks aastaks ning kehtiva karistuse ajal, 23.12.2006.a. kella 12.05 juhtis ta Harju maakonnas, Jõelähtme vallas, Peterburi maanteel mootorsõidukit XXX reg.numbriga XXX, olles joobeseisundis. Samuti tema, 26.12.2006.a. kella 09.00 ajal Harju Maakonnas, Jõelähtme vallas Vana-Narva maanteel juhtis mootorsõidukit XXX, reg.numbriga XXX, olles joobeseisundis. Seega Aivar Rajapuu oma tahtliku tegevusega pani toime
mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Samuti tema, juhtis 23.12.2006.a. kella 12.05 ajal Harju Maakonnas, Jõelähtme vallas, Peterburi maanteel mootorsõidukit XXX reg.numbriga XXX, omamata selleks juhtimise õigust, millega ta tahtlikult ei täitnud täitmisele pööratud kohtuotsust, rikkudes kohtuotsusega temale mõistetud mootorsõiduki juhtimise keeldu. Samuti tema, 26.12.2006.a. kella 09.00 ajal Harju Maakonnas, Jõelähtme vallas Vana-Narva maanteel mootorsõidukit XXX reg.numbriga XXX, omamata selleks juhtimise õigust, millega ta tahtlikult ei täitnud täitmisele pööratud kohtuotsust, rikkudes kohtuotsusega temale mõistetud mootorsõiduki juhtimise keeldu. Seega Aivar Rajapuu oma tahtliku tegevusega pani toime
kvalifitseeritava kuriteo, s.o karistuse kandmisest kõrvalehoidumise, s.o täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest kõrvalehoidumise. 4 Samuti tema, 29.03.2007. a kella 13.00 paiku, viibides korteris XXX, Tallinnas, haaras OMl ühe käega kõrist, teise käega surus nina ja suu kinni, siis hakkas kõri pigistades ähvardama vastupanu puhul füüsilise vägivalla kasutamisega, peale mida astus temaga kannatanu tahte vastaselt suguühendusse. Seega Aivar Rajapuu oma tahtliku tegevusega pani toime kuriteo, mis oli suunatud inimese tahte vastaselt temaga suguühendusse astumises vägivalla kasutamisega, s.t. pani toime
Samuti tema, 10.11.2007.a. päeval, viibides Sikupilli kaubanduskeskuses, mis asub aadressil Tallinn Tartu mnt 87, varastas prügikasti, väärtusega 3 174.20 krooni, millega tekitas BSOÜ-le varalist kahju. Samuti tema, isikuna, kes on varem varguse toime pannud, viibides 13.11.2007.a.kell 15.00 Sikupilli kaubanduskeskuses, mis asub aadressil Tallinn Tartu mnt 87, varastas prügikasti, väärtusega 3 174.20 krooni, millega tekitas BSOÜ-le varalist kahju. Samuti tema, isikuna, kes on varem varguse toime pannud, pani toime tahtliku teo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja nimelt: viibides 14.11.2007.a. kell 15.20 Sikupilli kaubanduskeskuses, mis asub aadressil Tallinn Tartu mnt 87, püüdis varastada prügikasti, väärtusega 3 174.20 krooni, kuid kuritegu jäi tema poolt lõpule viimata, sest pärast kuriteo toimepanemist peeti ta turvatöötajate poolt kinni. Seega Aivar Rajapuu isikuna, kes on varem toime pannud varguse, oma tahtliku tegevusega pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o.
Prokuröri seisukoht: Prokuröri hinnangul leidis süüdistatavale esitatud süüdistus täies mahus tõendamist kohtulikul uurimisel uuritud tõenditega. Prokurör palus süüdistatav süüdi mõista: -
järgi ja karistada vangistusega 1 aasta ja 6 kuud; -
järgi ja karistada vangistusega 6 kuud; -
lg 1 järgi ja karistada vangistusega 4 aastat ja 6 kuud; -
lg 2 p 4 järgi ja karistada vangistusega 8 kuud; -
lg 1 järgi lugeda kergemad karistused kaetuks raskema karistusega ja mõista süüdistatavale liitkaristus – 4 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus; - KrMS § 238 lg 2 järgi arvestada liitkaristusest maha 1/3 ja lugeda lõplikuks karistuseks 3 aasta pikkune vangistus; -
lg 1 järgi arvestada karistusaja hulka süüdistatava poolt eelvangistuses viibitud aeg ja lugeda karistusaja alguseks 14.11.2007. Prokurör palus rahuldada tsiviilhagi ja süüdistatavalt välja mõista menetluskulud. Kaitsja seisukoht: Kaitsja hinnangul oli süüdistatavale esitatud süüdistus
§-de 424, 329 ja 199 lg 2 p 4 järgi tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud.
lg 1 osas leidis kaitsja, et kuritegu ei ole tõendatud ja kaitsja palus süüdistatav selles õigeks mõista; kannatanu ütlused ei ole usaldusväärsed. Kaitsja arvates on prokuröri poolt
lg 1 järgi taotletav karistus liiga range; karistuse määramisel tuleb arvestada ka kannatanu eluviisidega. Kohtu seisukoht: Kohtulikul uurimisel uuriti järgmisi tõendeid: A. Rajapuule esitatud süüdistus
ja § 329 järgi • Pärnu Maakohtu otsuse koopia /tl 158-160/ mille kohaselt mõisteti A. Rajapuu Pärnu Maakohtu 11.06.2003 otsuse alusel süüdi
Rajapuu süüdi
järgi ja karistati 1 aastase vangistusega;
Rajalpuult ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 aastaks; A. Rajapuule mõisteti
lg 1 järgi liitkaristus 2 aastat ja 6 kuud vangistust;
koostatud väärteoprotokoll AB 877224 /tl 12/ mille kohaselt juhtis A. Rajapuu 23.12.2006 kell 12:05 Harju maakonnas Jõelähtme vallas Peterburi mnt mootorsõidukit XXX r/n XXX, omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust ja olles alkoholijoobes; protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta / tl 13/ mille kohaselt tuvastati A. Rajapuu 23.12.2006 kell 12:10 alkoholijoove 0,52 mg/l. Tuvastamise tulemusega oli A. Rajapuu nõus; menetlusaluse isiku Aivar Rajapuu ütlused /tl 15/ selle kohta, et juhtis sõiduautot 0,52 mg/l joobes, tal oli vaja 23.12.2006 jõuda kähku Tallinnasse; 26.12.2006.a. koostatud väärteoprotokoll AB 854692 /tl 16/ mille kohaselt juhtis A. Rajapuu 26.12.2006 kell 09:00 Harjumaal Jõelähtme vallas Vana-Narva mnt Saha-Loo tee suunas liikudes mootorsõidukit XXX r/n XXX, olles alkoholijoobes, omamata vastava kategooria juhtimise õigust; protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta /tl 17/ mille kohaselt tuvastati A. Rajapuul 26.12.2006 kell 09:00 alkoholijoove 0,25 mg/l. Tuvastamise tulemusega oli A. Rajapuu nõus; menetlusaluse isiku Aivar Rajapuu ütlused / tl 19/ selle kohta, et sõitis 26.12.2006 sõiduautoga, eelmisel päeval jõi Long-Drinki 1l. Politseikontrolli ajal näitas alkomeeter 0,25 mg/l; kahtlustatava Aivar Rajapuu ütlused /tl 20-23/ selle kohta, et tunnistab ennast talle esitatud kahtlustuses süüdi. 26.12.2006 tarvitas umbes 1 liitri džinni ja heitis kella 02:00 paiku magama. Hommikul ärkas kella 07:30 ajal ja sõitis suitsu ostma. Ta istus sõiduauto Saab r/n XXX rooli ja sõitis Vana-Narva mnt. Ta peeti politsei poolt kontrolliks kinni, politsei tuvastas tal alkoholijoobe 0,25 mg/l, koostati väärteoprotokoll. 20.12.2006 oli sõbra juures, tarbis umbes 1 pudeli likööri. 22.12.2006 ta alkoholi ei tarvitanud, sest pidi minema järgmisel päeval tööle. 23.12.2006 hakkas sõbra juurest tulema, Peterburi mnt peatas politsei ta kinni ja ta pidi puhuma alkomeetrisse. Seejärel kutsuti ta politseiautosse ja koostati väärteoprotokoll, millega ta oli nõus. Kahetseb puhtsüdamlikult, et sõitis rumalalt ja mõtlematult. Kohtu hinnangul on Aivar Rajapuule süüksarvatud kuriteod
Aivar Rajapuu ei eita, et juhtis 23.12.2006 mootorsõidukit Vana-Narva mnt-l ja 26.12.2006 mootorsõidukit Peterburi mnt-l joobeseisundis, politsei pidas ta kinni, tal tuvastati joove ja koostati väärteoprotokollid. 23.12.2006 ja 26.12.2006 koostatud väärteoprotokollide teokirjeldused riimuvad süüdistatava poolt kirjeldatud asjaoludega. Aivar Rajapuu joobeseisund 23.12.2006 ja 26.12.2006 on tõendatud joobeseisundi tuvastamise aktidega, milles kajastatud mõõtetulemusi Aivar Rajapuu ei vaidlustanud. Pärnu Maakohtu 11.06.2003.a. otsusega on tõendatud, et Aivar Rajapuu näol on tegemist isikuga, kes mõisteti 11.06.2003 kohtuotsuse alusel süüdi
järgi (so mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis isiku poolt, keda on varem sellise teo eest karistatud); kohtuotsuse alusel mõisteti A. Rajapuule liitkaristus 3 aastat ja 19 päeva vangistust. Kinnipidamisasutusest vabanes A. Rajapuu 27.07.2006, so talle Pärnu Maakohtu 11.06.2003 otsuse alusel mõistetud karistus
järgi oli Karistusregistri seaduse (KRS) § 26 lg 5 järgi 23.12.2006 ja 26.12.2006 kehtiv. Aivar Rajapuul ei olnud 23.12.2006 ja 26.12.2006 õigust mootorsõidukit juhtida ja ta hoidus kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muu karistuse täitmisest, sest tema suhtes oli Pärnu Maakohtu 11.06.2003 otsuse alusel samuti ära võetud mootorsõiduki juhtimise õigus 2 aastaks;
lg 1 järgi laieneb
§-des 49 kuni 522 sätestatud lisakaristuse mõistmisel koos vangistusega lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. 6 Kohtu hinnangul pani Aivar Rajapuu
ja § 329 järgi kvalifitseeritavad kuriteod toime tahtlikult: isik pidi teadma, et tal ei ole õigust mootorsõidukit juhtida, sest tal oli see õigus jõustunud kohtuotsuse alusel ära võetud; alkoholi tarvitanuna pidi isik möönma, et ta võib olla joobeseisundis, millises seisundis on sõiduki juhtimine keelatud. A. Rajapuule esitatud süüdistus
lg 2 p 4 järgi • BSOÜ avaldused /tl.75, 114/ selle kohta, et 14.11.2007 kell 15:20 panid toime Sikupilli kaubanduskeskuse prügikasti varguse katse. Eelnevalt varastati 10.11.2007 ja 13.11.2007 üks prügikast päevas, vargus on videosalvestusel. Tekitatud kahju kahe kordaläinud vargusega on 6 348,40 krooni ja varguse katsega 3 174,20 krooni; 10.11.2007, 13.11.2007 ja 14.11.2007 toime pandud varguste tagajärjel on Sikupilli kaubanduskeskus kandnud kahju summas 3 974,20 krooni, so 1 prügikasti vargus (3 174,20 krooni) ja teise prügikasti sisemise korvi (800,00 krooni) varguse tagajärjel kaotsiminekust; • Tunnistaja GSütlused / tl 77/ selle kohta, et ta oli 14.11.2007 tööl Sikupilli kaubanduskeskuses turvamehena. Kella 15:07 märkas Rosalindi kaupluse juures kahtlaselt käituvat meest. Ta hakkas meest jälgima ja nägi, kuidas mees võttis Rosalindi kaupluse pingist vasakul pool oleva prügikasti ja suundus kaupluse väljapääsu poole. Ta pidas mehe kaupluse väljapääsu juures kinni, talle tuli appi ka Rosalindi müüja; • Tunnistaja KVütlused /tl 79/ selle kohta, et meeskodanik vedas enda järel prügikasti ning suundus väljapääsu poole. Ta nägi seda kaupluse ukse juures, turvamees pidas isiku kinni; • Tunnistaja SR ütlused /tl 98-101/ selle kohta, et ta töötab metalli vastuvõtjana. Paariline on AI. 10.11.2007 oli tööl A. Ivanov, kes võttis kliendilt vastu metallist prügikasti, mis oli kõvasti kahjustatud. 13.11.2007 oli tema vastuvõtjana tööl. Ei mäleta, mis kellast, kuid tuli meesterahvas, kes oli 10.11.2007 toonud metallist prügikasti. 13.11.2007 tõi mees sarnase prügikasti, kuid see prügikast oli normaalses seisukorras. Esimese prügikasti eest maksti 80,00 krooni, teise eest 90,00 krooni. Mees ei öelnud, et prügikastid on varastatud, kuid teda hoiatati, et kui probleeme tuleb, siis ei võeta temalt enam kunagi midagi vastu. 14.11.2007 viidi 10.11.2007 toodud prügikast kokkuostupunkti; • Asitõendi (prügikast) vaatlusprotokoll, fototabel / tl 103-104/ mille kohaselt vaadeldi Uuslinna 8 metalli vastuvõtupunktist ära võetud prügikasti; • Tunnistaja ARütlused / tl 106-109/ selle kohta, et Sikupilli kaubanduskeskuses peeti kinni meesterahvas, kes püüdis varastada prügikasti. Videosalvestuse läbivaatamisel tuvastati, et sama meesterahvas varastas 13.11.2007 prügikasti ja on kahtlustatav ka 10.11.2007 prügikasti varguses; • Asitõendi (videosalvestus) vaatlusprotokoll /110-111/ mille kohaselt vaadeldi Sikupilli kaubanduskeskuse poolt esitatud videosalvestust; • Kannatanu SU ütlused /tl 116-118/ selle kohta, et 10.11.2007, 13.11.2007 ja 14.11.2007 varastati Sikupilli kaubanduskeskusest prügikastid. 14.11.2007 varastatud prügikast tagastati kaubanduskeskusele, üks prügikast tagastati veel, kuid sellel puudus sisemine korv väärtusega 800,00 krooni. Kolmandat prügikasti tagastatud ei ole. BSAS esitab tsiviilhagi 3 974,20 krooni; • Tunnistaja AI ütlused / tl 199-202/ selle kohta, et töötab metalli vastuvõtjana vanametalli kokkuostupunktis . Võis olla 10.11.2007 või 11.11.2007, kui tuli mees, kes tõi mõlkis prügiurni ning väitis, et leidis selle tänavalt; • Kahtlustatava Aivar Rajapuu ütlused / tl 84-86/ selle kohta, et varastas 10.11.2007 ja 13.11.2007 Sikupilli keskusest kaks prügikasti, mis seisid kaupluse sees välisukse juures. Ta viis need Valge tn asuvasse metalli kokkuostu punkti, vastuvõtja oli mees nimega Sanja. 14.11.2007 läks ta uuesti Sikupilli keskusesse, sest tahtis uuesti varastada prügikasti, kuid turvatöötaja pidas ta kinni. Ei oska selgitada, miks varastas. Kahetseb puhtsüdamlikult; • Ütluste ja olustiku seostamise protokoll, fototabelid / tl 93-97/ mille kohaselt seostati A. Rajapuu ütlusi olustikuga. A. Rajapuu ettepanekul sõideti Valge tn suunas, kus asub metalli vastuvõtupunkt, kuhu A. Rajapuu viis kaks metallist prügikasti. Pöörati Uuslinna tn, sõideti A. Rajapuu ettepanekul maja hoovi ja peatuti angaari ees, millele kirjutatud „Metalli vastuvõtt“. 7 A. Rajapuu ettepanekul väljuti autost ja siseneti angaari, kus A. Rajapuu kinnitas, et viis just sinna kaks prügikasti, mis ta oli Sikupilli kaubanduskeskusest varastanud. Kohtu hinnangul on Aivar Rajapuule süüksarvatud kuritegu
Aivar Rajapuu ankeetandmetest nähtuvalt on tema näol tegemist isikuga, keda on eelnevalt karistatud varguse toimepanemise eest. Aivar Rajapuu tunnistas ennast prügikastide varguses süüdi ning andis varguse ja vargusega saadu võõrandamise kohta ütlusi, mida seostati ka olustikuga; Aivar Rajapuu näitas ütluste seostamisel olustikuga metalli kokkuostu punkti, kuhu ta varastatud prügikastid viis. Metalli kokkuostu punkti töötajad, tunnistajad AI ja SRandsid ütlusi selle kohta, et 10.11.2007 võttis AI ühelt kliendilt vastu metallist prügikasti; tunnistaja SRütluste kohaselt tõi sama klient eelmisele sarnase prügikasti ka 13.11.2007; metalli kokkuostu punktist välja antud prügikasti, mille klient oli 13.11.2007 toonud, vaadeldi. Videosalvestuse vaatlusprotokollist nähtub prügikasti vargus Sikupilli kaubanduskeskusest. Tunnistajad GS, KV ja AR andsid ütlusi selle kohta, et 14.11.2007 peeti Sikupilli kaubanduskeskuses kinni meesterahvas, kes üritas varastada prügikasti; tunnistaja AR kinnitas, et kinnipeetud isik varastas prügikasti ka 13.11.2007 ning on kahtlustatav 10.11.2007 toimunud prügikasti varguses. Uuritud tõendid riimuvad süüdistatava süü omaksvõtuga, vastuolusid ei ole. Kohtu hinnangul pani Aivar Rajapuu prügikasti vargused ja varguse katse 14.11.2007 toime tahtlikult; nimetatud asjaolu on tõendatud Aivar Rajapuu enda ütlustega selle kohta, et ta varastas Sikupilli kaubanduskeskusest kaks prügikasti ja tahtis varastada ka kolmandat. 14.11.2007 varguse katse jäi katsestaadiumisse tunnistaja GS sekkumise tõttu. A. Rajapuule esitatud süüdistus
lg 1 järgi • Sündmuskoha vaatlusprotokoll Tallinnas , fototabelid / tl 30-35/, mille kohaselt vaadeldi Tallinnas asuvat sündmuskohta. Vaatluse objektiks oli ühiselamutüüpi majas asuv tuba, mis asus I korrusel IV korruselises majas. Tuba trepist paremale, koridoris viimane uks vasakus pooles. Välisuks metallist, uksel üks lukk, toa uks metallist, ukses üks lukk. Uksed ja lukud nähtavaid vigastusi ei omanud. Toas korralagedus, olukord nagu asotsiaali või alkohooliku eluase. Toas mõlematel asjade peal tolm, on näha, et ammu ei ole koristatud. Toapõrandal väike prügi. Ukse vastas 2-raamiline aken. Siseakna raami klaasis keskel auk. Uksest vasakul pool riidekapp, kapi uksed lõhutud. Kapis välisriided. Edasi piki vasakut seina on diivan, akna all 3 televiisorit – kaks vana, kolmas väike, värviline. Akna all, paremas nurgas lastevoodi, voodi kõrval põrandal on kolm 2-liitrist tühja õllepudelit, kolm kruusi ja tuhatoos koos suitsukonidega „Vermont“. Uksest paremas nurgas põrandal magamiskoht – vanad diivanipadjad, kaks tavalist patja ja kortsutatud tekk. Voodipesu puudub. Sündmuskohalt võeti kaasa 11 suitsukoni „Vermont“; • Kannatanu OM ütlused /tl 36-39, 120-122, 124, 133-136/ mille kohaselt läks kannatanu 29.03.2007 kella 7.30 koos tuttava VK, kes on naaber kommunaalkorteris, Sikupilli tn asuva kaupluse poole. Sikupilli trammipeatuses nägi VK oma tuttavat A. Nad vestlesid, läksid alkoholikauplusesse ja seejärel koos napsu võtma korterisse aadressil XXX. Nad istusid, napsitasid, rääkisid elust. Mingeid romantilisi ega seksuaalseid vestlusi tema ja Aivari vahel ei olnud. Nad jõid kolme peale 6 liitrit õlut, siis läks V.K oma tuppa magama. Kannatanu ja kahtlustatav olid veel mõni aeg kahekesi köögis, seejärel suundusid kannatanu tuppa, sest jutt läks sellele, millega võib inimene alkoholijoobes hakkama saada ja kannatanu tahtis A. Rajapuule näidata akent, mille kannatanu elukaaslane oli alkoholijoobes katki löönud. Nad tulid tuppa, kannatanu näitas akent ja nad jäid edasi kannatanu tuppa, vestlesid, jõid õlut. Kannatanu istus maas, jalad „türgi moodi“ enda all, kahtlustatav istus diivanil. Vesteldi elust, seksuaalsetest suhetest inimeste vahel, kuid konkreetselt neist endist juttu ei olnud. Kella 12.30 ajal ütles A.Rajapuu, et soovib kannatanuga seksuaalvahekorda astuda. Kannatanu vahekorda 8 • • ei soovinud. A.Rajapuu tõusis diivanilt, laskus kannatanu ees põlvili, kummardas kannatanu poole ja tikkus suudlema. Kannatanu põikas kõrvale ja ütles, et ta jätaks järele. Kahtlustatav lükkas kannatanut kätega vastu õlga, kannatanu kukkus põrandale, ajas jalad sirgu. Siis viskas kahtlustatav end pikale kannatanu peale, lasi oma püksid veidi alla, võttis oma peenise paljaks ning meelitas kannatanut suguühendusse astuma. Kannatanu rääkis talle, üritas veenda kahtlustatavat vastupidises, kuid füüsilist vastupanu talle ei osutanud. Kahtlustatav sattus hasarti, ta peenis oli pinges ning ta hakkas kannatanu pükstel lukku lahti tõmbama. Kannatanu hoidis oma pükse kahe käega vöökohal kinni, palus kahtlustatavat järgi jätta, üritas petta, et on nõus kontakti astuma. Lootes kahtlustatava sugulist erutust maha võtta ja siis põgeneda, haaras kannatanu munandikotist ja tõmbas peenise ülespoole ning sõimas teda ebatsensuurselt. Kahtlustatav rabeles lahti, muutus agressiivseks. Ta võttis kannatanul kaelast kinni, et pigistanud ning ütles, et ta saab seda, mida tahab. Lasi kaela lahti, võttis kannatanul püksid jalast. Kannatanu rabeles vastu, palus end lahti lasta, vehkis kätega ja vist kriimustas kahtlustatava nägu. Kahtlustatav istus kannatanu peale, haaras kätest, tõmbas need üles ja hoidis käsi pea kohal. Kannatanu hakkas karjuma, kahtlustatav lasi ta käed vabaks, ise istus kannatanu jalgadel. Kannatanu palus end lahti lasta, sõimas uuesti kahtlustatavat. Seepeale võttis kahtlustatav käega kannatanu kurgust, teise käega surus tal suu ja nina kinni, vajutas kurgule, niimoodi veidi lämmatades. Kahtlustatav ähvardas, et kui kannatanu ei jäta rabelemist, lööb ta lihtsalt tuimaks, et kui ta vait jääb, siis jääb ka ellu. Kannatanu tundis õhupuudust, hakkas rabelema. Kahtlustatav pani kannatanu selili. Kannatanu vastupanu ei osutanud, sest oli lämbumisest šokis. Kahtlustatav laskus kannatanu peale pikali ning pistis oma peenise kannatanu tuppe. Kannatanu puhkes nutma. Kahtlustatav surus käega kannatanu suu kinni, tegi peenisega friktsioone kuni seemnepurskeni. Kannatanu läks WC-sse, siis väljus korterist ja helistas automaadist politseisse. Korteris A. Rajapuud juba ei olnud. Mingeid kehavigastusi kannatanul ei ole, varalist kahju ei tekitatud. Täpsustab, et pärast seda, kui V magama läks, ta teda rohkem ei näinud. Samuti ei maganud kannatanu sel ajal, kui A tema toas oli. Ühes tubadest magas naaber L . Õlle eest maksid kannatanu ja V . Kannatanu ei võtnud A käest mingit raha. A raha ei olnudki. A ei kutsunud V taksot, sest V ei olnud vaja sadamasse sõita. Kannatanu kordab, et Aivar Rajapuu astus temaga sugulisse vahekorda kannatanu tahte vastaselt. Kannatanu keeldus vastastamisest kahtlustatavaga, kuna kardab teda ega soovi teda näha. Mis puutub kehavigastustesse, siis kehal olnud verevalumid sai varem, mingit seost vägistamisega ei ole. Miks ekspertiisis kirjutati verevalumitest, ei tea. Kaelale ja näole selleks ajaks, kui ta arsti poole pöördus, mingeid jälgi enam ei jäänud. Aivar ähvardas teda, et kui kannatanu vastu hakkab, lööb ta kannatanu lihtsalt tuimaks, Aivari väljanägemine oli väga agressiivne, Aivar oli purjus ja ajas kannatanule hirmu peale; Isiku läbivaatuse protokoll - Aivar Rajapuu /tl 63-66/ mille kohaselt tuvastati A. Rajapuu läbivaatusel 31.03.2007, et tema sviitri peal ees kahes kohas väikesed tumedat värvi määrdumised, A. Rajapuu selgitas, et need on tekkinud habemeajamisvedeliku kasutamise tagajärjel. A. Rajapuu kaelal paremal (kõrva all) kaks vana armi, samuti kaelal paremal pool väike punetus ja väike pindmine kriimustus või verevalum, kõril samuti väike kriimustus, A. Rajapuu selgitas, et punetus ja kriimustused võisid tekkida töö juures raskete asjade tassimisest paremal õlal (oli tööl kolmapäeval, neljapäeval ja pool päeva reedel). Paremal käel kaks vana kriimustust, A. Rajapuu selgitas, et tekkinud töö juures. Vasakul käel suure sõrme peal värskem vigastus (veri on hüübinud), A. Rajapuu selgitas, et tegi käe katki politseiosakonna kambriblokis veekraani kasutades; Tunnistaja VK ütlused / tl 51-52/ selle kohta, et elab ühiskorteris, kus on 6 tuba. Üle koridori, vastas asuvas toas elab O. M , kes on lihtsalt naaber. Märtsikuus 2007.a. sai ta kokku Aivariga, kelle foto asub käesolevas kriminaalasjas, nad jõid väljas õlut. O (M ) tuli nendega kaasa, osteti veel õlut ja mindi korterisse XXX. See oli umbes kella 14 paiku. O kutsus tunnistaja ja Aivari oma tuppa, et koos õlut juua. Tunnistaja ja Aivar istusid diivanil, O oli pikali voodis, ta oli riides. Seksuaalsuhetest mingeid jutte ei olnud. O käitumine oli normaalne. Vesteldi, vaadati televiisorit. Mõne aja pärast läks tunnistaja oma tuppa magama, Aivar läks O juurde. Ta 9 • • • • arvab, et magas 2 tundi, midagi ei kuulnud. Siis tuli Aivar, äratas tunnistaja ja ütles, et tal on üksinda igav. Nad läksid O tuppa, O magas teki all. Tunnistaja ja Aivar istusid, jõid õlut, O vahepeal ei ärganud. Kella 22 paiku läks tunnistaja oma tuppa, heitis magama ja magas hommikuni. Aivar jäi O tuppa. Millal Aivar ära läks, ei tea. Nad tulid Aivariga korterisse kella 14:00 paiku ja hilisõhtul, kui ta uuesti magama läks, oli Aivar veel nende korteris. Politseitöötajad tulid korterisse järgmisel hommikul, aga see võis olla ka kell 12-13. Enne seda korteris mingit liikumist ei olnud, Aivarit ei näinud, Ot ka mitte. Ta ei ole kuulnud ega näinud, et O oleks Aivarilt midagi varastanud või varastada püüdnud. Tema juuresolekul selliseid jutte ei olnud; Eksperdi arvamus DNA ekspertiisiaktis nr GE-0742-07/1927 /tl 71-72/, mille kohaselt teksapükstelt seestpoolt jalgadevaheliselt osalt DNA analüüsiks võetud esimese, kolmanda ja neljanda proovi nn seemnerakkude fraktsioonidest määratletud DNA profiilid on kokkulangevad Aivar Rajapuu võrdlusproovist määratletud DNA-ga. Teksapükstelt seestpoolt jalgadevaheliselt osalt DNA analüüsiks võetus teise proovi nn seemnerakkude fraktsioon andis DNA analüüsil segaproovi tulemuse, mis viitab enam kui ühe inimese bioloogilise materjalide sisaldumisele selles fraktsioonis. Selle segaproovi analüüsil saadud tulemuste alusel eristatav peamine DNA profiil on kokkulangev Aivar Rajapuu võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Teksapükstelt seestpoolt jalgadevaheliselt osalt DNA analüüsiks võetus teise proovi nn epiteelrakkude fraktsioon andis DNA analüüsil segaproovi tulemuse, mis viitab kahe inimese bioloogilise materjalide sisaldumisele selles fraktsioonis. Selle segaproovi analüüsil saadud tulemuste alusel ei saa välistada Aivar Rajapuult pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis, kuna kõigis analüüsitud DNA lookustes olid esindatud ka kõik Aivar Rajapuul esinevad DNA alleelid; Asitõendi vaatlusprotokoll, fototabel / tl 207-209/ mille kohaselt vaadeldi O. M poolt üle antud teksapükse, millised kannatanu pani endale jalga peale vägistamist. Teksadelt lõigati välja spermajälgedega kangatükid; Tunnistaja AT ütlused /tl 204-206/, selle kohta et 29.03.2007 sõitis ta väljakutsele aadressile Tallinn, XXX, kus oli vägistatud OM. Korteris leidsid nad oma toas magava alkoholijoobes VK, kes ei saanud midagi selgitada. Teises toas magas Jelena-nimeline naisterahvas, kes selgitas, et ta ei ole midagi kuulnud ega näinud, kuna magas. Kannatanu OM oli alkoholijoobes. Rohkem inimesi korteris ei olnud; Kahtlustatava Aivar Rajapuu poolt kohtuistungil antud ütlused selle kohta, et ta ei tunnista ennast O M vägistamises süüdi. Sel päeval sai ta V kokku Araxese poe taga Peterburi mnt.-l . V jõi seal mingi naisterahvaga õlut, nad rääkisid paar sõna, V ütles, et parandab pead ja küsis, kas tal raha on. Ta vastas, et võib-olla paarkümmend krooni on. See oli kella kaheksa paiku hommikul, tal oli tööpäev just lõppenud. Ta käis Vga bensiinijaamas, võttis automaadist 500 kroonise. Nad läksid poe juurde tagasi, see naine ootas neid seal. Ta ostis õlut ja suitsu, natuke õlut jõid ka seal koha peal. Siis tegi naisterahvas ettepaneku minna tema juurde. Ta küsis, kus naine elab, naine vastas, et selles-selles majas. Nad läksid naise juurde XXXmajja, võimalik, et ka nr. 29 majja, igatahes oli see vana ühiselamu. Sinna läksid kolmekesi. Kannatanu korter asus esimesel korrusel paremat kätt teine paraadna. Seal oli ühisköök, pikk koridor tubadega. Nad istusid köögis kolmekesi, jõid õlut, tegid suitsu. Köögi peale oli ainult kaks tooli ja kannatanu istus vahepeal tema süles. Siis V läks oma tuppa magama. Vl oli ka seal koridori peal üks tuba. Nad rääkisid kannatanuga ühest-teisest, siis läksime kannatanu tuppa. Kannatanu näitas talle katkist akent ja rääkis, et tema elukaaslane oli omale kuuma vett kaela ajanud ja on nüüd haiglas. Miks ta just katkist akent näitas, ei saanudki aru. Nad vaatasid akent ja läksid tuppa, jõid õlut edasi, vestlesid niisama. Ei ütleks, et nad purjus olid, nad olid küllaltki kained. Köögis jõid ära ühe 2 liitrise õlle kolme peale ja ülejäänud õlle jõi ta ära kannatanuga, kuid kannatanu jõi vähem kui tema. Kannatanu oli põrandal pikali, tema oli diivanil. Siis tõusis kannatanu püsti, käis vahepeal kuskil ära, tuli tagasi, võttis lonksu õlut. Peale seda toimuski automaatselt nende vahel vahekord, see oli mõlemapoolne soov. Peale seda kannatanu tõusis ja lahkus, ta panin riidesse ja läks ka minema. Miks ta lahkus, ei oska 10 öelda. V oli purjus ja magas. Ta lahkus õhtul, mis kell täpselt, ei oska öelda. Kannatanu küsis algul temalt raha, kui kannatanu oli näinud, et tal on raha. Tal oli rahakott jope põue taskus, jope rippus kannatanu toas. Ta käis vahepeal köögis suitsupakki võtmas. V oli vahepeal üles tõusnud ja küsis temalt ka raha. Siis avastaski, et rahakotis raha enam ei ole. O tuli ka sinna kööki, hommikumantel seljas, kaks kätt taskus. Ta küsis, et mis jama see on, kannatanu puterdas midagi, võttis raha taskust välja ja kõik oli korras. Pärast seda oli tal kannatanuga vahekord. Kuhu kannatanu peale vahekorda läks, ei oska öelda. Vastuolusid oma ütlustes ei oska põhjendada, ta on siiani hämmingus. Ta poleks eluski sellise asja peale tulnud ja miks kannatanu sellise asja välja mõtles, ei oska öelda. Enne 29.03.2007 oli käinud selle maja teises trepikojas, kus elab tema töökaaslane. Esimesel ülekuulamisel eitas vahekorda enda ja kannatanu vahel sellepärast, et ta võeti õhtul kinni ja ta istus öö otsa politseis, olles üleval. Hommikul küsiti otse, miks vägistasid ja ta ütles, et ei ole seda teinud. Momendil, kui talle see küsimus esitati, oli segaduses ja ehmunud, et talle üldse selline küsimus esitatakse. Ta ei rääkinud vahekorrast kellelegi, ta ei ole sellest Vga rääkinud, see oleks ebaeetiline. Eeluurimisel on A. Rajapuu 04.12.2007 andnud ütlusi selle kohta, et: (kd I, tl 129, ülevalt 26 rida – „peale seda tõusin mina püsti ja läksin kööki, kus viibis V ja kohe ütlesin talle, et meie vahel toimus vahekord“. Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et ta tõusis püsti, läks kööki, V magas ja ta ei saanudki Vle midagi öelda, Vt ei olnudki köögis; eeluurimisel ta võis arvata, et on Vle seda öelnud, eeluurimisel oli palju rahvast, kes kõik küsisid temalt midagi nii, et ta ei jõudnud vastatagi. Protokolli luges ta läbi, kuid diagonaalis ja tal ei olnud prille kaasas. Ta ei taotlenud protokolli ette lugemist, ei tulnud selle peale. Kannatanu räägib ilmselt tema peale seetõttu, et kannatanu võttis ta taskust raha välja – ta oli automaadist võtnud välja 500,00 krooni, õlut ja suitsu ostis umbes 150,00 krooni eest. Õlle ostmise ajal oli ta kaine, ta oli töölt tulnud. Tööl tegeleb pulbervärvimisega. Kriimud kaelal, mis tuvastati läbivaatusel, sai ta tööl, kui tassis turvaust kaela peal. Esimesel ülekuulamisel oli šokis, kuid ta ei ole keeldunud ütlemast, et oli kannatanuga vahekorras. Eeluurimisel on A. Rajapuu 31.03.2007 andnud ütlusi selle kohta, et: (kd I, tl 60, alt II rida) „ma ei ole O suguühendusse astunud, ei sel päeval ega ka kunagi varem“. Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et tema mõtles vägistamist, küsimus pani ta kokutama. Vahekord kannatanuga oli vabatahtlik, ta ei ole füüsilist vägivalda tarvitanud, kõik käis automaatselt. Kannatanu ei olnud vahekorra vastu. Raha sai ta kannatanu käest tagasi, võimalik, et seetõttu kannatanu avalduse kirjutas. Kannatanu korteris ei olnud peale tema, kannatanu ja V kedagi, ta ei tea, kes seal veel magas, ta ei ole seda naisterahvast näinud. Isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest ei ole teda enne karistatud, kannatanu ei ole talle teinud ühtegi kriimu. Kannatanu ei ole ennast tema suhtes ebaviisakalt väljendanud. Vle ta vist kutsus takso, V pidi kusagile Norrasse või Rootsi sõitma. Eeluurimisel esitati talle küsimusi. Kannatanu korterist lahkus ta kindlasti peale lõunat, tal oli uni, ta oli öö otsa olnud magamata ja hakkas ära väsima. Sellepärast lahkuski. Kohtu hinnangul on Aivar Rajapuule süüksarvatud kuritegu
Tunnistaja VKandis ütlusi selle kohta, et peale XXXmajja minekut kutsus O teda ja Aivarit oma tuppa, kus tarvitati alkoholi. Samas on nii kannatanu kui süüdistatav väitnud, et alkoholi tarvitati alguses kolmekesi köögis, kust VKmagama läks. Samuti on tunnistaja eksinud kellaaegades, väites et korterisse mindi kella 14:00, kannatanu ja süüdistatava ütlustest nähtuvalt mindi korterisse peale kella 08:00 hommikul. Tunnistaja ATon andnud ütlusi selle kohta, et väljakutsele reageerides leidsid nad korterist alkoholijoobes VK, kes ei osanud midagi selgitada. Kohtu arvates võis tunnistaja VKolla alkoholijoobes sellisel määral, mis seab kahtluse alla tema ütluste usaldusväärsuse; VKütlustest nähtuvalt on tunnistaja oluliselt eksinud ajas ja ruumis – vaatamata süüdistatava ja kannatanu erinevatele versioonidele on mõlemad isikud andnud riimuvaid ütlusi algsündmuste ja samuti kellaaegade osas. Seega ei ole kohtu arvates võimalik tunnistaja VKütlusi tõendina arvestada. 11 Süüdistatav ja kannatanu on andnud osaliselt riimuvaid ütlusi selles, et nad kohtusid 29.03.2007 hommikul ühise tuttava VKkaudu; kolmekesi mindi XXXühiskööki alkoholi tarvitama ning VKläks seejärel oma tuppa magama. Edasiste sündmuste osas on kannatanu ja süüdistatav andnud erinevaid ütlusi: osapooled ei eita, et nende vahel toimus suguühendus, kuid kannatanu ütluste kohaselt toimus seksuaalvahekord tema tahte vastaselt. Vägistamise näol on tegemist spetsiifilise kuriteoga, mille toimumise osas saavad reeglina ütlusi anda üksnes asjaga vahetult seotud isikud. Seega tuleb käesoleval juhul eraldi hinnata kannatanu ja süüdistatava ütluste usaldusväärsust. Süüdistatav väitis kohtuistungil, et vahekord toimus automaatselt ja loomulikult ning see oli mõlema osapoole vaba tahte väljendus. Ristküsitluse käigus taotles prokurör süüdistatava poolt eeluurimisel antud ütluste avaldamist, millest nähtuvalt kuulati süüdistatav esmakordselt üle 31.03.2007, ülekuulamisel eitas süüdistatav absoluutselt igasugust sugulist läbikäimist kannatanuga. Vastuolu selgitas süüdistatav asjaoluga, et oli ülekuulamisel šokis, teda küsitles mitu inimest ja ta eitas vägistamist kui sellist. Kohtu hinnangul on süüdistatav eeluurimisel siiski eitanud vahekorra toimumist, süüdistatav on eeluurimisel esmasel ülekuulamisel sisuliselt täielikult välistanud igasuguse seksuaalvahekorra toimumise kannatanuga. Kohtu arvates ei olnud süüdistataval siiski juhul, kui seksuaalvahekord kannatanuga oli vabatahtlik, mittemingisugust alust vahekorra toimumist nii kategooriliselt eitada. Süüdistatava poolt kohtuistungil esitatud versioon ütluste vastuolu põhjuste kohta ei ole seetõttu usutav. Süüdistatav võib omale vabalt valida meelepärase kaitsetaktika, kuid käesoleval juhul leiab kohus, et süüdistatava ütlustesse tuleb suhtuda kriitiliselt. Süüdistatav väitis kohtuistungil, et ei rääkinud toimunust VKle, samas on eeluurimisel süüdistatav andnud ütlusi selles, et ta seda siiski tegi. Süüdistatav ei osanud ka selle vastuolu osas anda ammendavat ja piisavat selgitust, väites üksnes, et vastuolu on tingitud eeluurimisel läbi viidud ülekuulamise käigust. Eeltoodu viitab kohtu arvates üheselt sellele, et süüdistatav on oma versiooni toimunust pidevalt muutnud ja täiendanud. Samas ei saa seda nentida kannatanu osas, kelle ütluste usaldusväärsuses ei ole kohtul alust kahelda. Kannatanu on eeluurimise vältel korduvalt üle kuulatud, kannatanu on oma ütlusi täpsustanud ja täiendanud, kuid ei ole oma ütlusi olulises osas muutnud. Kannatanut on hoiatatud teadvalt valeütluste andmisega kaasnevast vastutusest; teadvalt vale kuriteokaebuse esitamine on kriminaalkorras karistatav. Kannatanu kutsus peale toimunut kohe politsei. Kannatanu andis ütlusi selle kohta, et tutvus 29.03.2007 oma korterinaaber VKtuttava Aivariga, koos tarvitati alkoholi ning hiljem astus Aivar kannatanu tahte vastaselt viimasega suguühendusse. Kannatanu ütluste kohaselt ei olnud ta vahekorraga nõus ning ta ütles seda ka Aivarile, kuid süüdistatav ähvardas teda ja tarvitas füüsilist jõudu oma tahtmise maksmapanekuks. Kohtu arvates ei tohi kannatanu ütluste usaldusväärsuse hindamisel lähtuda automaatselt kannatanu isikust ja eluviisist, arvestada tuleb ütluste järjekindlust ja usutavust ning võrrelda kannatanu poolt esitatud versiooni teiste asjas kogutud tõenditega. Seejärel saab otsustada kas kannatanu ütlused on/ei ole usaldusväärsed. Käesoleval juhul leiab kohus, et kannatanu väidetav korratu eluviis ei ole tinginud kannatanu poolt valeütluste andmise. Kannatanu andis politseile üle teksapüksid, mis tal olid jalas peale vägistamist; teksapükse vaadeldi ja sellelt võeti proovid, mis esitati DNA ekspertiisiks. Ekspertiisiaktist nähtuvalt olid pükstelt DNA analüüsiks võetud spermaproovidest määratletud DNA profiilid kokkulangevad Aivar Rajapuu võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Kannatanu ütluste kohaselt kriimustas ta rabelemise käigus ilmselt süüdistatava nägu; isiku läbivaatuse protokolli kohaselt tuvastati süüdistatava kaelal ja kõril pindmised kriimustused. Süüdistatav selgitas, et kriimustused tekkisid turvauste tassimisest paremal õlal. Kohtule jääb arusaamatuks, kuidas õla peal tassitav turvauks sai kriimustada süüdistatava kõri; nimetatud asjaolu ei ole usutav. Lisaks märgib kohus, et kannatanu ütluste usaldusväärsust kinnitab asjaolu, et kannatanu eitas tema kehal olnud verevalumite seost toimunuga; juhul kui kannatanu soovinuks süüdistatavat alusetult süüstada, võinuks kannatanu väita ka vastupidist. Süüdistatava väitel esitas 12 kannatanu kaebuse seetõttu, et varastas temalt raha. Süüdistatav andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt rippus tema jope kannatanu toas, ta käis vahepeal köögis suitsupakki võtmas, V küsis temalt raha ja siis ta avastas raha kadumise; kannatanu tuli kööki, kaks kätt taskus. Ta küsis kannatanult, mis jama on, kannatanu puterdas ja võttis taskust raha välja ning kõik oli korras. Peale seda toimus kannatanuga vahekord. Kohtule ei tundu süüdistatava versioon usutav: kohtule jääb arusaamatuks, miks pidi kannatanu peale seda, kui oli ta oli väidetavalt süüdistatava jope taskust raha varastanud, minema varastatud rahaga kööki, kus viibis süüdistatav ning varastatut nii nähtavalt varjama. Süüdistatava ütlustest nähtuvalt pidi kannatanu raha varastama oma toas viibides ning kohtu arvates on eluliselt usutavam, et kannatanu oleks sellisel juhul raha peitnud oma tuppa, sellisel juhul oleks vahelejäämise korral kannatanul kergem väita, et raha kuulub talle. Samuti ei ole eluliselt usutav, et süüdistatav peale raha vargust jätkas kannatanuga normaalset suhtlust ja astus kannatanuga seksuaalvahekorda. Vägistamine on inimese tahte vastaselt temaga suguühendusse astumine vägivallaga. Käesoleval juhul on kannatanu ütlustega tõendatud, et Aivar Rajapuu astus kannatanuga suguühendusse kannatanu tahte vastaselt, vägivallaga. Kannatanu ütlustega on tõendatud, et ta ei soovinud vahekorda ja ütles süüdistatavale, et viimane jätaks järele. Kannatanu andis ütlusi selle kohta, et ta üritas põgeneda, süüdistatava erutust maandades ja viimast sõimates, kuid süüdistatav sattus hasarti ning muutus agressiivseks. Kannatanu andis ütlusi, et süüdistatav võttis käega tema kurgust, teise käega surus kannatanu suu ja nina kinni, vajutas kurgule veidi lämmatades ning ähvardas, et kui kannatanu ei jäta rabelemist, lööb ta kannatanu tuimaks, kui kannatanu vait jääb, jääb viimane ka ellu. Vägivald avaldus seega süüdistatava poolsetes ähvardustes ja samuti kannatanu füüsilises mõjutamises. Kohtu hinnangul pani Aivar Rajapuu teo toime tahtlikult; kannatanu ütlustest nähtuvalt tahtis Aivar Rajapuu kannatanuga vahekorda astuda vaatamata viimase vastuseisule, kannatanu ütlustega on tõendatud, et kannatanu vastuväited ja käitumine ei saanud olla mitmeti mõistetavad; Aivar Rajapuu kasutas kannatanu suhtes vägivalda ja ähvardas kannatanut. Tsiviilhagi: BSOÜ on esitanud tsiviilhagi 3 974,20 krooni suuruses summas. Aivar Rajapuu võttis tsiviilhagi õigeks ja ei vaielnud sellele vastu. Hagi õigeksvõtu korral tuleb hagi rahuldada. Seega tuleb Aivar Rajapuult BSOÜ kasuks välja mõista 3 974,20 krooni. Asitõendid: Kriminaalasja juurde on asitõenditena võetud kannatanu poolt politseile esitatud teksapüksid; sündmuskohalt kaasa võetud suitsukonid; kannatanu teksapükstelt võetud DNA proov ja 3 CD-d videosalvestusega Sikupilli kaubanduskeskusest. Kohus leiab, et asitõendid tuleb hävitada kohtuotsuse jõustumisel; kannatanule võivad teksapükste tagastamisega kaasneda rusuvad mälestused, samuti lõigati teksapükstelt DNA proovide võtmiseks välja kangatükk. Karistus: Karistuse mõistmisel
lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuste süüd, tema isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuliku uurimise käigus on leidnud tõendamist, et Aivar Rajapuu pani toime
§-des 424, 329 ja 141 lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod; Aivar Rajapuu pani kõik talle süüksarvatavad kuriteod toime tahtlikult.
lg 1 järgi karistatakse inimese tahte vastaselt temaga suguühendusse astumise eest vägivallaga või ära kasutades tema seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama või 13 toimunust aru saama, ühe- kuni viieaastase vangistusega.
järgi karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega;
järgi karistatakse kinnipidamisasutusest lahkuda lubatud kinnipeetava poolt karistuse kandmise jätkamisest kõrvalehoidumise eest või täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest kõrvalehoidumise eest, rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
§-de 424 ja 329 järgi kvalifitseeritavate kuritegude eest tuleb mõista karistus
lg 1 sätestatut silmas pidades.
lg 2 p 4 järgi karistatakse Võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, juhul kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise või omastamise, rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Aivar Rajapuu väitel oli enne vahistamist töökoht; samas ei takistanud töökoha olemasolu tal panemast toime kuritegusid, sh varavastast kuritegu. Aivar Rajapuu on eelnevalt kriminaalkorras karistatud, kinnipidamisasutusest vabanes Aivar Rajapuu 26.07.2006. Aivar Rajapuu kahetses
§-de 424 ja 329 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemist ning seda võib arvestada karistust kergendava asjaoluna; süüdistatav kahetses toimepandut ka kohtuistungil ning tema kahetsus tundus kohtule siiras; karistust raskendavaid asjaolusid ei ole.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises Aivar Rajapuu ennast süüdi ei tunnistanud ning sellest tulenevalt ta oma tegu ka ei kahetsenud; selles osas Aivar Rajapuu karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.
, § 329 ja
lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest võib süüdistatavale mõista ka rahalise karistuse. Kohus leiab, et Aivar Rajapuule ei ole mõeldav rahalise karistuse mõistmine: Aivar Rajapuule mõistetavate võimalike rahaliste karistuste kogusumma kujuneks võrdlemisi suureks ning kohtul ei ole veendumust, et Aivar Rajapuu suudaks karistuse tasuda; samuti ei ole rahalise karistuse mõistmine otstarbekas isiku süü suurust silmas pidades: Aivar Rajapuu eiras teadlikult talle kohaldatud lisakaristust ja juhtis mootorsõidukit ajal, mil juhtimisõigus oli ära võetud; Aivar Rajapuu juhtis mootorsõidukit kahel korral alkoholijoobe seisundis – joobeseisundi suurus ei ole siinkohal oluline põhjusel, et isik ei oleks üldse tohtinud sõidukit juhtida, samuti pidi isik alkoholi tarvitanuna andma endale aru, et tal võib olla joove ning sõiduki juhtimine on keelatud. Vargused ja varguse katse pani Aivar Rajapuu toime tahtlikult, lühikese ajavahemiku jooksul; oma tegusid Aivar Rajapuu põhjendada ei osanud.
, § 329 tuleb Aivar Rajapuud karistada reaalse vangistusega, kuid vangistuse saab mõista toimepandut ja kergendavat asjaolu arvesse võttes allapoole keskmist sanktsioonimäära;
lg 2 p 4 järgi tuleb Aivar Rajapuud karistada samuti reaalse vangistusega, mis jääb allapoole keskmist sanktsioonimäära. Kohus ei nõustu kaitsja väitega selles, et Aivar Rajapuule
Kaitsja osundas, et kannatanu näol on tegemist isikuga, kes joob hommikul pool kaheksa meestega õlut, kannatanu lapsed on turvakodus, tuba on korratu ning kannatanu kutsub enda koju talle täiesti võõra meesterahva. Kaitsja väitel ei saanud kannatanu eluviise silmas pidades vägistamine kannatanu psüühikale mõjuda. Kohtu hinnangul ei ole isikute selline eristamine eluviisi pinnalt põhjendatud; kohtu arvates ei ole õige väita, et kannatanul on väiksem õigus seksuaalsele enesemääramisele kui ühiskonnas üldiselt aktsepteeritud viisil elaval isikul. Kohus nõustub prokuröri väitega selles, et kaitsja poolt viidatud erisus tõusetub just seksuaalse enesemääramise vastastes kuritegudes, mitte aga nt isikuvastaste kuritegude puhul: olukorras, kus kannatanu on läinud juhututtavatega alkoholi tarvitama ning konflikti tekkides kannatanu tapetakse või kannatanule tekitatakse kehavigastusi, ei osundata asjaolule, et kuriteo toime pannud isiku karistust tuleks kergendada põhjusel, et kannatanu oli süüdi selles, et ta tarvitas alkoholi talle tundmatute isikutega. Kannatanu küll tarvitas oma kodus alkoholi 14 isikuga, kellega ta samal päeval tutvus, kuid sellisest käitumisest ei saa kohtu hinnangul tuletada asjaolu, et kannatanu käitus nii ajendatuna soovist, et ta vägistataks. Käesolevas asjas on kohus tuvastanud, et kannatanu ei soovinud vahekorda ning kannatanu sellise sooviga pidanuks süüdistatav kohtu arvates ka arvestama. Iga isik korraldab oma elu vastavalt võimalustele ja vajadustele; kannatanule ei saa ette heita seda, kuidas ta oma elu elab. Äärmiselt küüniline on kohtu hinnangul seetõttu ka väide, et kannatanusuguse isiku psüühikale ei saanud vahejuhtum olulist kahju põhjustada. Arvestades asjaolu, et Aivar Rajapuu karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad ning Aivar Rajapuu süü suurust, tuleb kohtu arvates talle mõista karistus üle keskmise sanktsioonimäära. Kohtu hinnangul tuleb Aivar Rajapuud mõjutada reaalse vangistusega. Kohus leiab, et Aivar Rajapuu tuleb süüdi tunnistada
§-de 424 ja 329 järgi ja karistada vangistusega 1 aasta; Aivar Rajapuu tuleb süüdi tunnistada
lg 2 p 4 järgi ja karistada vangistusega 8 kuud; Aivar Rajapuu tuleb süüdi tunnistada
Kohtu arvates puudub alus Aivar Rajapuule mõistetud vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmiseks.
lg 1 järgi tuleb Aivar Rajapuule mõista liitkaristus raskeima karistuse suurendamise teel; Aivar Rajapuu on toime pannud mitu erinevat kuritegu, mis on suunatud erinevate õigushüvede vastu (sh isikuvastane kuritegu), kõik kuriteod on toime pandud tahtlikult. Seega ei ole õiguskorra kaitsmise huve, Aivar Rajapuu poolt toimepandut ning isiku süü suurust arvestades kohtu arvates alust lugeda kergemad karistused kaetuks raskemaga. Aivar Rajapuule mõistetud 3 aasta ja 6 kuu pikkust vangistust tuleb suurendada 1 aasta vangistuse võrra ja mõista Aivar Rajapuule liitkaristus – 4 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus. KrMS § 238 lg 2 järgi arvestada karistusest maha 1/3 ning lõplikuks karistuseks lugeda 3 aasta pikkune vangistus.
lg 1 järgi lugeda karistusaja hulka Aivar Rajapuu poolt eelvangistuses viibitud aeg, karistusaja alguseks lugeda 14.november
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.