lg 2 p 7 järgi Aleksandr Valteri süüdistus
lg 2 p 7 ja § 199 lg 2 p 4 järgi Prokurör Merike Lugna Nikolai Tsimbota, isikukood 38612034931, elukoht XXXXXXXXX, tööleping vormistamisel, varem kriminaalkorras karistamata Süüdistatavad Aleksandr Valter, isikukood 38708244924, elukoht XXXXXXXXXX, õpib Paide Slaavi Gümnaasiumis, varem kriminaalkorras karistamata Kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu Resolutsioon Süüdi tunnistada Nikolai Tsimbota
lg 1 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.
juulini 2004.a, mis on 3 (kolm) päeva. Lõplikuks karistuseks mõista 2 (kaks) aastat 5 (viis) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
Mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Nikolai Tsimbota ei pane 2 (kahe) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle
§-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks kehtestatud kontrollnõudeid: 1) elama oma elukohas XXXXXXXXXXXX; 1 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata süüdimõistetu kriminaalhooldaja järelevalve alla. Pärnu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Paide talituse juhatajal määrata talle kriminaalhooldaja. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Õigeks mõista Aleksandr Valter
Süüdi tunnistada Aleksandr Valter
lg 1 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
Mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Aleksandr Valter ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle
§-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks kehtestatud kontrollnõudeid: 1) elama oma elukohas XXXXXXXXXXXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata süüdimõistetu kriminaalhooldaja järelevalve alla. Pärnu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Paide talituse juhatajal määrata talle kriminaalhooldaja. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista riigituludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049696) Nikolai Tsimbotalt 7500 (seitse tuhat viissada) krooni ja Aleksandr Valterilt 4500 (neli tuhat viissada) krooni sundraha katteks ja veel igalt süüdimõistetult 285.80 (kakssada kaheksakümmend viis kr ja 80 s) krooni postikulude katteks ning Nikolai Tsimbotalt 1840 (üks tuhat kaheksasada nelikümmend) krooni ekspertiisi kulude katteks. Anda aega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks 30 päeva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Tasumisel tuleb ära näidata otsuse number ja mille eest tasutakse (sundraha, postikulud). Juhul kui ei kasutata vabatahtliku hüvitamiseks antud aega, siis tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. 2 Asitõend – seljakott hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamise päevast. Menetluskulude peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul otsuse kuulutamisest Pärnu Maakohtule Paide kohtumajas. Tuvastatud asjaolud Nende kriminaalasjas on kindlaks tehtud kuritegude asjaolud. Nikolai Tsimbotale ja Aleksandr Valterile on esitatud süüdistus selles, et nad 23.07.2004.a kella 19 ajal peksid koos Paide linnas Paide Lihakombinaadi taga asuval muruplatsil käte ja jalgadega V.B, kellel tuvastati Järvamaa Haiglas ninaluu murd, alahuule põrutushaav, marrastused näol ja ninaverejooks ning võtsid temalt ära sularaha kokku 1949 krooni ja 10 eurot. Oma tegevusega panid Nikolai Tsimbota ja Aleksandr Valter toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga grupi poolt, mis on kuriteo
Veel süüdistatakse Aleksandr Valterit isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 03.02.2005.a kella 17.10 ja 17.15 vahelisel ajal varastas Paides Keskväljak 12 A. OÜ arvutitarvikute kauplusest müügiriiulilt sülearvuti Microlink N710-Centrino seerianumbriga 148307 väärtusega 16454 krooni. Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani Aleksandr Valter toime kuriteo
Tsiviilhagisid ei ole esitatud, kuna raha ja arvuti on kannatanutele tagastatud. Menetlus kohtus Kannatanu ja tunnistajate ütlused. Kannatanu on oma ütlustega eeluurimisel tõendanud, et jõe ääres liitus tema ja tema kaaslastega kolm temale võõrast vene keelt rääkivat noormeest. Algul oli olukord normaalne. Tema andis V.S-le jõe ääres 500 krooni, sest naine kasvatab tema poega. Selle peale M. K küsis temalt laenu, millest keeldus. Siis tungis tumeda juustega noormees V-le kallale, et raha ära võtta. Seetõttu läks vahele. Keegi lõi teda selja tagant ja ta kaotas teadvuse. Teadvusele tulles oli haiglas. Seal avastas raha, mobiiltelefoni ja võtmete kadumise. Rahakott oli alles. Kaasasolnud rahasummat ei mäleta. Peale haiglat viidi politseisse, kus sai kadunud esemed ja raha kätte. Muud sellest õhtust ei mäleta. Tunnistaja A.S tõendab kohtuistungil röövimise asjaolusi järgnevalt: alkoholi tarvitamisel tekkis seltskonnas konflikt 500 krooni pärast; kas kannatanu andis või V. võttis kannatanult raha ta ei tea, aga V. süüdistas teda ja süüdistatavaid raha äravõtmises. Tegelikult nägi, et kannatanu andis V. tütrele 500 krooni. Kannatanu aga ütles, et raha on nende käes. Kaklesid kannatanu ja Tsimbota. Tema ja Aleksandr läksid silla juurde. Oma eeluurimise ajal avaldatud ütlusi peab õigeks. Nendes ütlustes on sündmust selgitanud, et tüli tekkis alkoholi tarvitamisel likööri ärajoomisest. V süüdistas teda, Tsimbotat ja Valterit ärajoomises. Õiendamisest kasvas tüli. Tsimbota lõi kannatanu pikali. Tema lahkus sealt. Kui jõudis 200 m liikuda, siis jooksis 3 temast mööda Valter ja Tsimbota. Kohe tuli ka politsei. Tsimbota käest saadi hiljem raha kätte. V sai aru, et kannatanult oli ära võetud 5000 krooni. Järgmiste ütlustega on ta täpsustanud, et Tsimbota süüdistas V, et ta ise tahab kannatanult raha ära võtta, kuna on saanud 500 krooni juba varem kannatanult. V ähvardas Tsimbotat ja hüppas Tsimbotale kallale. Tsimbota naist ei löönud, lükkas ainult pikali. Naine tahtis edasi kakelda ja siis tuli kannatanu naisele appi ning hakkas Tsimbotaga kaklema. Naine helistas samal ajal politseisse. Kuna kannatanu oli väga purjus, siis löögid ei õnnestunud, kuid Tsimbota lõi teda vastu. Valter püüdis kaklust lõpetada, lüües kannatanut, kes kukkus pikali. Tema läks eemale ja ei näinud, kes kuidas lõi. Mõlemad lõid teda käte ja jalgadega pikali lamavat kannatanut. Hiljem nägi kannatanul verist nägu. Järgmisel päeval oli Valter talle öelnud, et tema lõi paar korda, põhiliselt oli löönud Tsimbota kannatanut. Küsitlemisel kinnitab, et Valter ei löönud kannatanut, vaid läks kaklust lõpetama. Tunnistaja V.P (tunnistajana oli perekonnanimeks S.) tõendab kohtuistungil röövimise asjaolusid. On kannatanuga koos elanud ja kannatanu tuli nende ühisele lapsele raha andma. Kuna temal taskuid ei olnud, siis andis raha tütre kätte. Seda nägid poisid pealt. Jõe ääres kannatanu otsis likööri, mille ta oli ostnud. Ta käskis tütrel lapsega ära minna. Üks poistest karjus, et raha on tütre käes ja jooksis tütrele järele, et raha ära võtta. Raha ta ei saanud. Tema jooksis tütrele järele. Niikaua kui tütart saatis ja tagasi tuli oli kannatanu läbi pekstud ja ütles, et raha ei ole. Seejärel kutsus politsei. Kes süüdistatavatest jooksis tütrele järele öelda ei oska. Kes kaklust alustas ei mäleta. Arvab, et kannatanuga kaklesid mõlemad süüdistatavad, sest üks ei jõua nii läbi peksta nagu kannatanu pealt näha oli. Üks kindlasti peksis. Nime öelda ei oska. Et ta ise oleks kellegi kallale läinud, seda eitab. Tunnistaja A. P eeluurimise ajal antud ütlustega on leidnud tõendamist, et väljakutse sündmuskohale edastas V.S, kes teatas kallatungimisest ja samuti tahetakse raha ära võtta. Läheduses pidas kinni A. S, kes ütles koha, kus kakeldakse. Sinna poole minnes kohtuti Nikolai Tsimbotaga. Edasi liikudes kohtusid V. S ja verise näoga tugevas joobes kannatanuga, kelleks oli V. B. S osutas Tsimbotale, öeldes üks peksjatest ja rahavõtjatest oli tema. Tsimbota läbivaatamisel leidis temalt raha 1945 krooni ja 10 eurot. Kui märgati Valterit, siis S ütles ka tema kohta -oli üks peksjatest. Tunnistaja M.K eeluurimise ajal antud ütlustega on tõendatud alkoholi tarvitamine kambaga. Nende hulgas oli noormees, keda hüüti K. Eemalt oli näha rabelemist. Kannatanu nägu veritses. K selgitas, et teda oli S hammustanud, kannatanu oli omakorda talle kallale tulnud ja teine noormees oli K appi tulnud. Tunnistaja R.T tõendab kohtuistungi varguse asjaolusid. Enne varguse toimepanemist oli kaupluses üks noormees. Siis tuli teine, kes vaatas riiuli juures, tõmbas enda kühmu ja tormas välja. Kohe avastas sülearvuti puudumise. Arvuti oli toitejuhtmega ühendatud, muud kinnitust ei olnud. Noormehe nägu oli osaliselt kaetud kapuutsiga. Siis jooksis välja, kuid kukkumise tõttu ei suutnud järgneda. Kauplusse tagasi tulles palus seal olevat noort meest jälitada ja vaadata kuhu suundub. Õues nägi arvuti varguse toimepannud isiku ühinemist teise noore mehega. Helistas politseisse ja kaupluse omanikule. Omanik asus tänavat jälgima ja märkas noori mehi kahekordse maja trepikojas. Politsei saabudes ütles neile, mida oli märganud. Politseinik kutsus tunnistaja kohale isiku äratundmiseks. Kolmest mehest arvas ära tundva ühe, osutades sarnanevale isikule pikkuse ja jalanõude järgi. Arvuti saadi majast kätte. Talle on hiljem esitatud fotosid, milledelt samuti arvas äratundvat selle noormehe, kes arvuti poest võttis. Tema jaoks olid olulised jalanõud, mis oli iseäralikumad tavalistest. 4 Tunnistaja I.L tõendab kohtuistungil varguse kohta, et süüdistatavad on talle võõrad. Mingi jama pärast tahtsid korterisse tulla ja tema lubas neil siseneda oma tuppa. Vanaema oli ka kodus. Neil oli kaasas mingi kott. See kott leiti tema toast. Politseis sai teada, et kotis oli arvuti. Tunnistaja A.T on tõendanud eeluurimisel antud ütlustega, et R. T teavitas vargusest. Tema sai teada kahest noormehest, kes oli riietatud musta riietusse. Asus Rüütli tänavat jälgima, märkas ühte noormeest majja sisenemas ja tegi kindlaks, et maja trepikojas oli mitu noormeest. Kohale jõudis politsei. Koos sisenedes oli teisel korrusel 3 noormeest. Üks korteriuks oli irvakil. Tuues kohale tunnistajad, ühe mehe ja abikaasa, siis abikaasa pidas ühte noort meest sarnaseks kaupluses käijaga. Politseinikud tõid korterist seljakotti pakitud arvuti. Tunnistaja G.P on tõendanud eeluurimise ajal antud ütlustega, et oli kaupluses, kui müüja hakkas karjuma ja jooksis kauplusest välja. Väljumisel nägi kahte meest jooksmas. Müüja ütles, et üks nendest varastas arvuti. Järelejooksmine ei aidanud, olid liiga kaugel. Seljas oli tumedat värvi riided. Kui politsei kohale maja juurde jõudis, siis läks sinna. Arvuti toodi ära korterist. Tunnistaja T.K tõendab eeluurimisel antud ütlustega, et peale varguse teadet peatas neid A. T Rüütli tänaval ja juhatas majja, kuhu olid noormehed sisenenud. R. T osutas A. Valteri peale, kuid ei olnud täitsa kindel. Valteri jopel oli sissekäiv kapuuts. I. L lubas neid korterisse. A. L osutas toale, kus äsja olid noormehed toimetanud. Voodi alt leidsid arvuti. Tunnistaja A. L on oma eeluurimise ajal antud ütlustega tõendanud, et oli kodus koos pojapoja I.L-ga, kui korterisse tuli kaks noormeest, kes läksid kohe I tuppa, käitudes ärritatult ja imelikult. Peale seda käskis neil lahkuda, mida ka tehti. Mõne aja pärast tuli üks neist tagasi ja läks I tuppa ning istus voodile. Lahkumispalve peale lahkus uuesti. Peale seda üks politseinik sai temalt loa vaadata I tuppa ja leidis sealt seljakoti. Noormees, kes istus voodil, oli lühemat kasvu ja tumedate riietega. Süüdistatavad ei tunnista röövimise toime panekut. Nikolai Tsimbota tunnistab kannatanu löömist ja seda, et kannatanu raha oli tema käes. Raha olevat kannatanu talle ise andnud, et lõpetada tüli V-ga. Aleksandr Valter ei tunnista varguse toimepanemist. Peale kannatanu ja tunnistajate ütluste röövimise episoodis uuris ja hindas kohus kirjalikke tõendeid: sündmuskoha vaatlusprotokolli (tl 3-8), ekspertiisiakti (16-17), kannatanu V.B ütlusi, tunnistajate A.P, A.S ja M.K ütlusi. Varguse episoodi puhul uuris ja hindas kohus sündmuskoha vaatlusprotokolli (tl 2), A. OÜ avaldust (tl 5), tunnistajate A.T, G.P, A.L ja T.K ütlusi, äratundmiseks esitamise protokolle (tl 11-12, 15-16) ja asitõendi vaatlusprotokolli (tl 21-22). Kohtu põhjendused Kannatanu V.B ütlustega, ekspertiisiaktiga, tunnistajate A.S, V.P (endise perekonnanimena S), A.P ja M.K ütlustega on leidnud tõendamist, et kannatanul olid vägivallaga saadud kehavigastused. Kannatanu, tunnistajate A. S, V.P ja A. P ütlustega on leidnud tõendamist, et Nikolai Tsimbota taskus oli kannatanu raha. Raha äravõtmist ja kannatanu löömist tunnistab Nikolai Tsimbota, kuid mitte rohkemat. Tunnistaja A. P teab sündmust ainult V.P sõnade järgi. Tunnistaja A. S tõendab, et Aleksandr Valter oli Nikolai Tsimbotale appi läinud selleks, et kaklust lõpetada, sellest ka löögid. Nii 5 saab mõista tema ütlusi, et on selliselt sündmust tajunud. Tunnistaja V. P ei osanud kohtus selgitada ega kinnitada, kes kahest isikust olid peksnud kannatanut. Esiteks ta ei tundnud neid nimepidi ja samaajal ei olnud peksmise ajal kohal, vaid viibis eemal. Kannatanu olukorda nägi tagasipöördumisel. Tunnistaja seletus, et kannatanu ütles talle raha äravõtmist, ei kattu kannatanu ütlustega eeluurimisel, kus on ütlus, et kaotas teadvuse peale lööki pähe ja teadvusele tuli haiglas. Haiglas avastas raha ja esemete kadumise. Kätte sai need peale haiglat politseis. Kannatanu ei ole tsiviilhagi esitanud. Tuvastatud on, et seda tal ei esine, sest kõik kaduma läinud esemed ja raha on tagasi saanud. Oluline on, et kohtu püüdlustele saada kannatanut kohtuistungile ei ole ta kogu menetluse aja jooksul soovinud oma ütlusi muuta. Politseiametnikud kutsus kohale V.P, kuid samas ei ole ta suutnud anda täpseid ütlusi peale sündmuse ja olukorra kirjelduse. Arvamus, et kannatanu ei saanud vabatahtlikult raha anda, jääb arvamuseks nagu see, et teistel oli huvi raha vastu. Kohtu jaoks on hoopis oluline see, et kannatanu ei ole sõnagi rääkinud vabatahtlikust andmisest peale kainemist. Seletus on antud kainena. Arvestades, et ütlused on järgmise päeva hommikul võetud, vahetult eelmise õhtu sündmustele järgnevalt peale õiguste ja kohustuste selgitamist, mille hulgas on tagajärg teadvalt vale ütluste andmise kohta, lisaks tõlgi ja uurija juuresolekul, on need ütlused kohtule siduvaks asjaoluks. Kannatanu peksmine Nikolai Tsimbota poolt on leidnud tõendamist Nikolai Tsimbota omaksvõtuga, tunnistajate A. S ja M. K ütlustega. Nikolai Tsimbotalt äravõetud raha on tõendatud A. P ja A. S ütlustega ning kannatanu kinnitusega raha kättesaamise kohta.
1. lõike alusel on röövimine võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga. Teine lõige käsitleb raskendatud asjaolusid. Esitatud röövimise süüdistuses on raskendav asjaolu toimepanemine grupi poolt (lg 2 p 7). Kohus ei tuvastanud röövimise süüdistuse uurimisel ja hindamisel süüdistatava Aleksandr Valteri süüstavaid asjaolusid. Sellel põhjusel langeb süüdistusest ära raskendav asjaolu – grupp. Kuna kohus on tuvastanud, et süüdistatav Nikolai Tsimbota on röövimise toime pannud üksinda, siis vastab tema tegu
Kasutatud vägivallaga on ta saanud raha oma valdusse. Objektiivse küljena on süüteokoosseis täidetud. Raha oli tema taskus. Võimalus oli seda kasutada. Raha on ebaseaduslikult omandatud, sest raha omanik – kannatanu ei olnud teadlik raha asukohast. Süüteokoosseis on täidetud juba kaudse tahtluse korral. Tegemist on otsese tahtlusega. Vägivald on olnud seotud kannatanu peksmisega vastupanu murdmiseks ja raha hõivamisega. Peksmise tagajärjel saadud raha on ebaseaduslikult saadu ja karistatav kriminaalkorras. Tõendite alusel saab hinnata seda, et tegemist oli Nikolai Tsimbota initsiatiiviga vägivalla loomisel ja täideviimisel, saades sellega raha. Vastutust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Tegu on toime pandud alaealisena. Tegu on õigusvastane ning süüd välistavad asjaolud puuduvad. Nikolai Tsimbota on süüvõimeline. Süüdistatava Aleksandr Valteri puhul kohus ei tuvastanud otseseid tõendeid röövimise asjaolude kohta. Kaudsed tõendid on tunnistaja A. S ütlustes, et mõlemad (Tsimbota ja Valter) jooksid ära; lõid käte ja jalgadega; Valter on rääkinud paarist löömise korrast ning tunnistaja V.P ütlustes, et üks poiss jooksis tütrele järele raha pärast ja veel tunnistaja A. P ütlustes, et V.P osutas peksjatele. Samuti tunnistaja M. K ütlustes on, et teine noormees läks Tsimbotale appi. Tunnistaja A. S on samuti rääkinud Valteri huvist lõpetada kaklus. Kuidas tegelikult Aleksandr Valter osales ja toimis ei ole kohtus tuvastatud, st kuidas on ta andnud 6 oma olulise panuse teo toimepanemisse. Selgunud ei ole ühine ja kooskõlastatud tegevus Nikolai Tsimbotaga. Nendest tõenditest ei piisa süüdi tunnistamiseks. Aleksandr Valter tuleb õigeks mõista esitatud röövimise süüdistuses, kuna puudub tema tegudes vastav süüteokoosseis. Kohus leiab, et süüdistatava Aleksandr Valteri tegu varguse toimepanemises on leidnud tõendamist ja ta on süüdi. Kohus toetub selle otsustuse tegemisel eeskätt tunnistajate R. T ja A. L ütlustest. Kohtule on veenev ja usutav tunnistaja tähelepanek Aleksandr Valteri jalatsite kohta. Tunnistaja järelejooks kauplusest oma ajalisest pikkusest on põhjus, mis kinnistanud tunnistajale teadmise jalatsite iseärasusest tavalistest jalatsitest. Kaupluse aken avanes ka jooksja poole ja ka sealt tekkis kohene isiku tunnuste saamine. Sündmuskoha vaatlusprotokoll annab selguse kaupluse majast ja asukohast. Tunnistajad on tõendanud isiku ärajooksmist teisest uksest, mis avaneb apteegi ja maavalitsuse hoonete poole. Sellele on lisandunud süüdistatav kasv ja kapuutsi olemasolu. Tunnistaja I. L poolt on leidnud tõendamist, et kahe noormehe hulgas oli Aleksandr Valter, kelle koos teise poisiga mingi jama pärast lubas enda tuppa, kus leiti arvuti seljakotist. Arvuti leidmist L toast on tõendanud tunnistaja T. K. Ajalisel on kokkulangevus varguse toimumise osas. Kõikide tunnistajate ütlused käsitlevad varguse ajalist ja järgnevat kulgu ühtemoodi. Kui lähtuda I.L ütlustest, siis koridoris olles oli Aleksandr Valter teadlik arvuti korterisse viimisest. Kirjalikest tõenditest on arvestatavad äratundmise- ja asitõendi vaatluse protokollid. Arvuti vargus on leidnud tõendamist Aleksandr Valteri poolt. Kuritegu on toime pandud alaealisena ja kavatsusega. Vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Tegu on õigusvastane ning süüd välistavad asjaolud puuduvad. Aleksandr Valter on süüvõimeline. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja ühtlasi õiguskorra kaitsmise huve. Karistuse mõistmisel arvestab kohus, et kohtu alla antud süüdistatavad on esmakordselt toime pannud kuriteo ja on olnud alaealised toimepanemise ajal. Puudub esialgne vajadus kohaldada vabaduskaotuslikku karistust. Neil puuduvad kergendavad ja raskendavad asjaolud. Vaatamata sellele on kohtu hinnangul võimalik neid muuta õiguskuulekateks kriminaalhoolduse kohaldamisega. Rahalist karistust Aleksandr Valterile ei ole võimalik kohaldada, kuna ta on alles õpilane ja tal ei ole rahalisi sissetulekuid. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 nõuab kohus süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel süüdimõistetult sisse menetluskulud riigituludesse, mille hulka käesoleval juhul kuuluvad posti ja kutsete kättetoimetamise kulud, mis kohus kandis seoses kriminaalasja menetlusega (KrMS § 175 lg 1 p 10) ja KrMS § 179 lg 1 p 1, 2 alusel sundraha ning KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riikliku ekspertiisiasutuse rahaline kulu. Kohus juhindus süüdimõistava otsuse tegemisel
§-dest 200 lg 1; 199 lg 1, 74, 75 ning KrMS §-dest 180, 189 lg 3, 190, 248 lg 1 p 4, 249, 306 ja 313. Heino-Vello Pihlak Kohtunik Rahvakohtunikud 7 Valev Väljaots Raivo Kuut 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.