lg.2, maakohus m ä ä r a s : Mitte vabastada Raul Koppe*t temale Pärnu Maakohtu 06. septembri 2005.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-97/05 mõistetud karistuse 4 (neli) aastat 7 (seitse) kuud 2 päeva vangistust kandmisest tingimisi enne tähtaega. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Raul Koppe mõisteti süüdi Pärnu Maakohtu 06.09.2005a otsusega nr 1-97/05
lg 2 p 4, 7,8 järgi läbi § 22 lg.3, § 202 lg.2 p.1,2 järgi, § 418 lg.3 p.3 järgi, § 184 lg.2 p.2 järgi, § 376 lg.1 järgi ja karistati liitkaristusena koos eelmise karistusega 4 aasta 7 kuu ja 2päevase vangistusega. Kohtuotsus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu otsuse kuulutamisega 1
Vangla on arvutanud ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemise ajaks 03.06.2008a. , s.o. kuus kuud pärast Tallinna Ringkonnakohtu määruse jõustumist, millega jäeti Raul Koppe ennetähtaegselt vabastamata. Tallinna Vangla iseloomustusest nähtub, et R.Koppe on olnud hõivatud sotsiaalprogrammides, ei ole töötanud ega õppinud vanglas. R.Koppe on väitnud vanglaametnikele, et ta on lugenud raamatuid ja sportinud. Tal on vabaduses kindel alukohtsamas, kus enne vanglasse minekut. Ehkki Koppe ei ole varem ametlikult töötanud, on tal tunnistused laialdaste oskuste kohta, soovib minna autojuhiks. Kinnipidamiskohast suhtleb vanematega, tunnistab oma süüd ja muutuste vajalikkust. Mõistab oma tegevuse tagajärgi. On olemas perekonna toetus. Vangla toetab ennetähtaegset vabastamist. Vabanemise järel tuleks leida legaalne sissetulekuallikas töökoha näol, vältida suhtlemist kriminaalse taustaga isikutega. Kriminaalhooldaja oma ettekandes toetab ennetähtaegset vabastamist. Pensionäridest vanemad ootavad poja abi. Kindlat töökohta vabanemisel ei ole, kuid on olemas mitmeid kutsetunnistusi, valmis tööalaseks enesetäienduseks. Kriminaalhooldaja hinnangul on Koppel tahe muutuda, ta soovib hoiduda kuritegelike eluviisidega isikutest. Uue kuriteo riskidena näeb kriminaalhooldaja pikaajalist töötu olemist, mille tõttu on kadunud harjumus regulaarselt tööl käia, kriminaalse taustaga sõbrad ja alkoholi kuritarvitamine. Kohtuistungil 01.08.2008a süüdimõistetu Raul Koppe andis seletuse, et tal on kõigi kategooriate juhiload, hakkaks kala vedama. Alkoholitarvitaja ta ei ole, see autojuhiametit ei segaks. Kriminaalhooldaja küll näeb alkoholiprobleemi, aga tegelikult seda ei ole. Tööandja on andnud kirjaliku nõusoleku töölevõtmiseks. Auto ootab ja saaks paari nädala jooksul tööle. Riskina vabaduses näeb Koppe, et kui ei saa tööle, ei ole sisetulekut. Kahjunõudeid on aidanud maksta vanemad, ise ei ole Koppe kinnipidamiskohas töötanud. Koristajatööd küll pakuti, kuid Koppel ei ole seda eriala ja see töö pakuti nagu karistuseks. Karistuse kandmisega on ta targemaks saanud, varasemad teod olid rumalused. Kuritegude sooritamise põhjuseks oli sõpruskond, ta tunnistab küll süüd, kuid kõiki tegusid ja paragrahve ei tunnista. Kriminaalasi on arutamisel Euroopa Kohtus. R.Koppe kinnitusel ta enam selle sõpruskonnaga ei suhtle. Viimase distsiplinaarkaristuse vanglas ta vaidlustas ja kohus tühistas selle. Koppe on arvamusel, et kuna tal on juba nii palju eluaastaid, peaks kohus teda uskuma, et enam rikkumisi ei toimu. Nüüd on ta aru saanud, et on varem rumalustega tegelenud. Tartu Vangla esindaja sõnul ei ole Koppel viimasel ajal vangistuses probleeme olnud. Kui töökoht on vabaduses olemas, siis miks mitte vabastada. Prokurör on seisukohal, et puuduvad sisulised alused R.KOppe ennetähtaegseks vabastamiseks. On olemas küll elukoht ja töökoht vabaduses ja on läbinud sotsiaalprogramme, kuid ta on isik, kes on korduvalt karistatud, jätkanud kuritegude sooritamist, ennetähtaegselt vabastatud, kuriteod läinud raskemaks. Karistuse kandmise ajal on korduvalt karistatud, viimati 10.06.2008. Ta ei ole aastate jooksul suutnud oma käitumist allutada reeglitele ja nõuetele. Sellisena ei suuda kriminaalhoolduse nõudeid täita ka vabaduses. Ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. 2
lg.2 p.2 kohaselt võib esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on Raul Koppe temale mõistetud karistusajast kandnud ära vähemalt 2/3, seisuga 01.08.2008 3 aastat 10 kuud 17 päeva, seega on täidetud seadusekohaselt nõutav vältimatu eeltingimus vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kui seadus sätestab, et esimese astme kuriteo sooritanu peaks olema ennetähtaegseks vabanemiseks võimaluse saamiseks karistusest ära kandnud vähemalt ½ (elektroonilise valve puhul) ja 2/3 tavakorras vabanemisel, siis tuleks eeldada, et sellise karistusosa ärakandmisel on ka ühiskonna õiglustunne rahuldatud. Kohus on seisukohal, et Raul Koppe vabastamine karistuse kandmiselt enne tähtaega ei ole põhjendatud. Selline veendumus on tekkinud Raul Koppe seletuse ja kirjaliku materjali põhjal, võttes arvesse prokuröri seisukohta. Kohtul tuleb hinnata kõiki
1)kuriteo toimepanemise asjaolud. Raul Koppe on toime pannud ja süüdi tunnistatud varavastastes kuritegudes, mille episoode saab lugeda kümnetega. Kohus peab seda väga suureks kuriteoepisoodide hulgaks. See tähendab, et kuritegelik rünne on kahjustanud väga suurt isikute hulka. Eriti oluline on seejuures aga, et reas episoodides on Raul Koppel olnud kuriteole kihutaja roll. See tähendab, et ta on loonud kuritegeliku käitumistahte ka teises isikus, mistõttu tema tegevuse tõttu on ühiskonnas suurenenud kuritegeliku käitumistahtega isikute hulk. R.Koppe on toime pannud ja süüdi tunnistatud narkootilise ainega seotud kuritegudes, mille juures kohus luges esimese astme kuriteo kvalifikatsiooniga hõlmatuks ka teise astme teod. R.Koppe süüdistus hõlmas narkootilise ainega seotud kuritegusid rohkem kui kümnes episoodis. Kasutades Tallinna Ringkonnakohtu otsuses esitatud käsitlust, piisas tema edasiantud narkootilise aine kogusest kümnetele ja kümnetele inimestele. Kohtu hinnangul sellistel asjaoludel toime pandud kuritegude ohtlikkus ja tagajärjed ei ole lõppenud nende konkreetsete tegude lõpetamisega või neile õigusliku hinnangu andmisega (kohtuotsuse kuulutamisega), vaid sellistel asjaoludel toimepandud tegude järelmõjud kajastuvad jätkuvalt teistes isikutes. Seda ei saa jätta tähelepanuta süüdimõistetu isikuga seonduvat lahendades. 3
ja Kriminaalhooldusseaduse mõttes kujutab endast järelevalvet isiku käitumise üle, vabanenu allumist tema üle teostatavale järelevalvele ja käitumiskontrollile. Kriminaalhooldust ei saa teostada kriminaalhooldusalusest lähtuvate süüdistuste ja eneseõigustuste õhkkonnas. On küll õige R.Koppe põhjendus vabanemiseks, et ta on vanemaks saanud (vanem kui 40 aastat), kuid samas ei ilmne elukogemusega eelduslikult kaasnevat õiguskuulekuse vajaduse tunnistamist.
-st tuleneb kohtu pädevus vabastada süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega juhul kui kohus on veendunud, et tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine aitab kaasa isiku paremale resotsialiseerumisele ja ärakantud karistusaeg on täitnud mõistetud karistuse eesmärgi. Kohtul puudub veendumus, et Raul Koppe puhul need võimalused on olemas. Seetõttu Raul Koppe tingimisi enne tähtaega vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3, § 75-st , §-st 76. Kohtunik Ülle Raag 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.