lg.2, maakohus m ä ä r a s : Mitte vabastada Vahe Manukjan*i temale Pärnu Maakohtu 02. novembri 2007.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-07-1088 mõistetud karistuse 3 (kolm) aastat 10 (kümme) kuud 16 päeva vangistust kandmisest tingimisi enne tähtaega. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Vahe Manukjan mõisteti süüdi Pärnu Maakohtu 02.novembri 2007a otsusega
lg 2 p 2, § 263 p 1, 3, 4; § 22 lg 2; § 319 lg 2 ja § 320 lg 2 järgi, karistuseks mõisteti
lg 1 alusel 1 aasta vangistust.
Vahe Manukjan on süüdi mõistetud I astme kuriteos.
valve Tartu Vangla iseloomustusest nähtub, et suurimad riskid uuteks kuritegudeks on V.Manukjani puhul kriminaalse tausta ja plaanidega tutvusringkond. Alkoholist tulenevaid riske ei ole, kuid narkootilise ainega seotud eelnev kuritegu ohustab kogu ühiskonda. Tartu vangla rõhutab iseloomustuses positiivsena tugevaid peresuhteid ja tuge usulisest tegevusest. Vajalik oleks stabiilse sissetuleku tagamine ja õppimise jätkamine, eriti aga moraalsete väärtuste eelistamine materiaalsetele väärtustele. Kriminaalhooldaja ettekandes nõustub Vahe Manukjan vabastamisega tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve seadme kohaldamisega. Kohtuistungil 25.07.2008a süüdimõistetu Vahe Manukjan andis seletuse, et vabanemisel kavatseb ta tööle minna autopesulasse administraatoriks. Ta on ennast vanglas ümber kasvatanud, on vahetanud suhtlusringkonda, varasemate kuriteokaaslastega enam suhtlema ei hakka, vaid vennaga, kellega koos on süüdi mõistetud. V.Manukjan seletab kuritegude toimepanemise põhjusena, et oli vale seltskond, kellega läbi käis, ta ei mõelnud üldse. Oli kergeusklik, ei teinud heal ja halval vahet. Ta ei andnud endale aru, mis tegi. Arvas, et see on õige asi, mida teeb. Pere tuli Eestisse maavärina järel Armeenias. Kõike tuli nullist alata. Õpingud on instituudis kaks korda edasi lükatud, kolmandat korda enam ei lükata ja tuleb uuesti alustada. Kirikust on olnud suur abi, lubab kirikuga suhtlemist jätkata. Viimane distsiplinaarkaristus vanglas on kustunud. Kohus küsitles Tartu Vangla inspektor- kontaktisikut Kristiina Lummot kaitsja taotlusel. Täiendavaid andmeid iseloomustusele esitada ei ole. Manukjanil ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi, probleeme temaga ei ole. Kohus kuulas kaitsja taotlusel ära tunnistajana Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse koguduse vaimuliku xxxxxxxxxxxx, kodanikunimega xxxxxxxxxxxxxxxxx Tunnistaja annab ütlusi, et ta tunneb Manukjani perekonda 4-4,5 aastat, mil ristiti armeenlaste perekonnad, ka Vahe. On kohtunud vähemalt kord kahe kuu jooksul Vahega, tema iseloom ja ellusuhtumine võrreldes vangistuse algusega on muutunud. Kui ta vabaneb, hakkab iga kuu kirikus käima ja tunnistaja lubab olla tema suhtes väga tähelepanelik. Tunnistaja leiab, et tema on hoolimatult jätnud Vahe tähelepanuta ja see võib olla üks põhjusi vanglassesattumisele. Prokurör leiab, et V.Manukjani ennetähtaegne vabastamine on ennatlik. Rikkumistevaba periood on olnud liialt lühike, et pidada tema käitumist pöördumatult paranenuks. Toimepandud kuriteod on rasked, vägivallaga, kahel korral tingimisi karistus ja on kantud eelvangistus, mis pidanuks näitama, mida vangistus tähendab. Reaalselt ära kantud karistuse aeg ei ole proportsioonis kuritegude raskusega. Vabaduses olevad elukoht, töökoht, pere toetus ja õpingud olid ka varem, kuid ei hoidnud kuritegudest eemal. Ka vangistuse ajal on olnud probleeme alluvusega, seega ei pruugi olla valmis kontrollnõudeid täitma. 2
See oleks kahekordne arvessevõtmine. On oluline, et selle pere ja isiku elukäik sõltus maavärinast Armeenias. Kõik hakkas Eestis nullist pihta, need suhted, mis olid varem, raiuti läbi. Eestis ei olnud Vahe Manukjanil võimalik enam vahet teha, kes on kes- kes hea, kes halb. Tema eelnev elukäik on siiski positiivne ja ei saa vaadata vaid seda, mis oli, vaid tuleb vaadata, mis temast edasi saab. Ta õppis kõrgkoolis. Kui teda mitte vabastada, siis see kool katkeb, haridus on tagatiseks heale kriminaalhooldusele. Usuküsimuse näol on tegemist erandliku ellusuhtumisega. Kohal on Armeenia Kiriku ainus esindaja Eesti Vabariigis, ta on Manukjaniga suhelnud tihedalt. Tal on Vahest positiivne arvamus ja mida ütleb perekonna pea või vaimulik.- see on ülim. Kogukond on valmis võtma ta käendusele ja kohustub vastutama. Selle usalduse rikkumine tähendab kogukonnast lahti ütlemist. See on tagatiseks, et ta enam tulevikus kuritegusid toime ei pane. Distsiplinaarkaristused vanglas on kustunud ja neid ei saa enam arvestada. Kohtule on esitatud AAK Eesti Püha Gregoriuse koguduse palvekiri anda Vahe Manukjanile võimalus muutumiseks ja enda parandamiseks. Kogudus on valmis tagama Vahe Manukjani hingehoiu ja järelevaatuse. Kohtule on esitatud kinnitus V.Manukjani töölevõtmise kohta, tunnistus osalemise kohta vabanemise eelsetes infotundides, iseloomustus Türi Tehnika- ja Maamajanduskoolist, kus õppis kuni 14.04.2004. Kohtu seisukohad: Vahe Manukjan on toime pannud ja süüdi tunnistatud esimese astme kuriteos.
lg.2 p.1 kohaselt võib esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks Vahe Manukjanil temale mõistetud karistusajast täpselt poole ½ ära kandnud 16.06.2008.a. Seega on täidetud seadusekohaselt nõutav vältimatu eeltingimus vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kui seadus sätestab, et esimese astme kuriteo sooritanu peaks olema ennetähtaegseks vabanemiseks elektroonilise järelevalve alla võimaluse saamiseks karistusest ära kandnud vähemalt 1/2, siis tuleks eeldada, et sellise karistusosa ärakandmisel on ka ühiskonna õiglustunne rahuldatud. Sellele eeldusele vaatamata peab kohus vajalikuks hinnata kantud karistuse vastavust konkreetse kuriteo toimepanemise asjaoludega. Kohus on seisukohal, et Vahe Manukjani vabastamine enne tähtaega ajal, mil ta on karistusest ära kandnud vähem kui kaks aastat vangistust, ei ole õigustatud. Vahe Manukjan on karistatud nii 28.10.2004 kui ka 02.11.2007 esimese astme kuriteo eest. See tähendab, et kandes tingimuslikku karistust esimese astme kuriteo eest ja olles katseajal, on ta pannud toime uue esimese astme kuriteo, sealjuures üks käsitletud kuritegudest on toime pandud koos oma vanema vennaga. I astme kuritegu (seoses narkootilise ainega) on toime pandud viie episoodina. Selline olukord ei anna võimalust arvata, et tema lähedases suhtlusringkonnas hakkavad puuduma kriminaalse taustaga isikud. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub seejuures, et vend Vladimir viibib parajasti vahi all. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.