1-06-5825\1

1-06-5825 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05.septembril 2006.a. Paide kohtumajas Kriminaalasja number 1-06-5825 (kriminaalasi nr 06750000004) Kohtunik Kohtunik Ingrid Niinemägi Kohtuistungi sekretär Piia Roosileht Kriminaalasi Janar Ressari süüdistus KarS § 289 ja § 214 lg 1 järgi Prokurör Merike Lugna Süüdistatav Janar Ressar, isikukood 38005264935, elukoht XXXXXXXXXXXXX, töökoht Lõuna Politseiprefektuur- Viljandi politseiosakond - konstaabel, varem kriminaalkorras karistamata Kaitsja vandeadvokaat Mart Sikut Kannatanu esindaja vandeadvokaat Enno Palumets RESOLUTSIOON Mõista Janar Ressar süüdistuses KarS § 289 järgi õigeks. Mõista Janar Ressar süüdistuses KarS § 214 lg 1 järgi õigeks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse või -protesti Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus Janar Ressarit süüdistatakse selles, et tema ametiisikuna kasutas ära oma ametiseisundit 01.jaanuaril 2006.a. kella 18.00 ajal Järva maakonnas Türi vallas Retla bussipeatuses, esitledes ennast politseiametnikuna, käskides istuda autosse ja sõidutas R.S Oisu ujumiskoha juurde, kus peksis teda kolmel korral rusikaga ning lastes gaasi näkku, millega tekitas R.S-le füüsilist valu ja tervisekahjustusena ülahuule paistetuse ja pindmise haava. Ametiisikuna ametiseisundit ebaseaduslikult ära kasutades tekitas teisele isikule olulist kahju, mis väljendus selles, et politseiametnik kasutades ära teise isiku usalduse, kes läks temaga kaasa, peksis ja lasi gaasi, käitudes sellega põhjendamatult õigusevastaselt, millega kahjustas võimuorgani prestiiži ja autoriteeti, tekitades kehavigastusi, kahjustas sellega teise isiku seadusega kaitstud õigusi või huve, pani Janar Ressar toime kuriteo KarS § 289 järgi. Janar Ressarit süüdistatakse selles, et tema ametiisikuna kasutas ära ebaseaduslikult ametiseisundit 01.jaanuaril 2006.a. kella 18.00 ajal Järva maakonnas Türi vallas Retla bussipeatuses, esitledes ennast politseiametnikuna, käskides istuda autosse ja sõidutades R.S Oisu ujumiskoha juurde, kus peksis teda kolmel korral rusikaga ning lastes gaasi näkku, nõudis R.S-lt 10 000.00 krooni tasumist väidetavalt valuraha E.R peksmise eest. Varalise kasu üleandmise nõudmisega, kasutades vägivalda, mis väljendus teise isiku peksmises, pani Janar Ressar toime kuriteo KarS § 214 lg 1 järgi. Kohtulik uurimine ja kohtu põhjendus Janar Ressar ennast talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista. Süüdistatava seletuse kohaselt ta ennast politseinikuna ei esitlenud, kannatanu suhtes vägivalda ei tarvitanud ega nõudnud kannatanult ka valuraha. Süüdistatav on eitanud enda esitlemist politseiametnikuna, kuid kannatanu R.S on korduvalt kinnitanud, et Janar Ressar näitas talle töötõendit ning seepärast kannatanu süüdistatavale kuuletuski, istudes Janar Ressari autosse. Kuigi tunnistajad T.R, E.S ja I.E viibisid veidi eemal, on nad kõik kinnitanud, et Janar Ressar võttis midagi taskust ja näitas kannatanule, pärast mida istus kannatanu ka autosse. Eeltoodust lähtudes on kohtu arvates usutav, et süüdistatav näitas siiski kannatanule politseitõendit, tegutsedes ametiisikuna. Vaidlust ei ole selle üle, et kannatanu viibis Janar Ressari poolt juhitavas autos, millega sõideti ringi, aeti juttu ja käidi ka Oisu ujumiskoha juures. Süüdistuse kohaselt on Janar Ressar löönud ujumiskoha juures kannatanut kolmel korral rusikaga näkku ja lasknud näkku ka gaasi. Süüdistatav ja autos viibinud tunnistaja H.V süüks pandud tegu ei kinnita. Seda, et kannatanul olid vigastused, tõendab nii patsiendikaart nr 27 kui ka Järvamaa Haigla tõend, mille kohaselt on fikseeritud R.S vigastustena vasema näopoole üla- ja alahuule paistetus, pindmised haavad huultel (fibriiniga kaetud), samuti parema küünarliigese põrutus ja naha marrastus (tl 8; 10). Nii kannatanu kui ka tunnistajate ütluste kohaselt oli 01.jaanuari 2006.a. varahommikul rahvamaja juures toimunud kaklus, milles osalesid süüdistatava vend E.R ja kannatanu R.S. Nimetatud kakluse fakti kinnitavad lisaks Lääne Politseiprefektuuri materjalid kriminaalmenetluse lõpetamise kohta (kohtu tl 28-33). Vaidlust ei ole ka selle üle, et kannatanu R.S varahommikuses kakluses mingeid vigastusi sai, kuid kannatanu ütluste kohaselt oli tema hommikusteks vigastusteks lisaks sinisele silmale näol paar kriimustust ja suitsukoni tagajärjel põlenud suunurk, kusjuures viimase tekkemomenti ta ei mäleta. Kannatanu hommikuste vigastuste kohta on andnud ütlusi M.L, kelle ütluste kohaselt oli kannatanul peale kaklust juba ülahuul katki. Sarnaselt on rääkinud E.S. Tunnistaja V.P on andnud ülahuule kohta erinevaid ütlusi, kuid jäänud selle juurde, et ülahuul oli kannatanul juba hommikul kas katki või paistes. Seda, et kannatanu nägu oli üleni verine juba varahommikul, on kinnitanud veel tunnistajad T.T ja A.V, 2 samuti tunnistaja K.L ja H.V, kes kaklejad lahutas ja politsei kutsus. Eelpoolnimetatud ütlustega haakuvad süüdistatava ja tunnistaja H.V ütlused ning kohtu arvates on usutav, et süüdistuses nimetatud vigastused sai kannatanu juba hommikuse kakluse käigus. Ka kannatanu enda sõnul oli ta alkoholijoobes ning on kinnitanud, et mäletab hommikul juhtunut valikuliselt, samas väidab mäletavat kaklusega seonduvat suuremas osas. Tunnistaja T.R, M.L ja E.S on rääkinud, et õhtul oli kannatanul vigastusi rohkem kui hommikul, kuid milles vigastuste suuruse vahe seisneb, jääb arusaamatuks. Tähelepanuta ei saa jätta asjaolu, et välistatud ei ole turse tekkimine pärast hommikust kaklust mitme tunni jooksul. Süüdistusest lähtuvalt on Janar Ressar lisaks kannatanu löömisele laskunud viimasele ka pisargaasi. Kannatanu on rääkinud, et kõndis pärast süüdistatava autost väljumist ca 500 meetrit ja talle tuli teel vastu tunnistaja E.S, kes on kinnitanud kannatanu ütlusi selle kohta, et kannatanu silmad jooksid vett ja olid punased. Kannatanu tunnistajatest sõbrad V.P, U.J, T.P ja M.L on samuti rääkinud hiljem kannatanuga kohtudes viimase vesistest silmadest ning pisargaasi laskmisest näkku on kannatanu kurtnud erakorralise meditsiini osakonnas, kuid arstitõendist ei nähtu vastavat objektiivset leidu ega kohaldatud esmaabi. Ka kannatanu enda käitumine väidetavalt pärast gaasi näkku laskmist ei viita, et kannatanu tegevus oleks olnud kuidagi häiritud. KarS § 289 süüteokoosseisu kuulub olulise kahju tekitamine teise isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele, kuid eelpoolnimetatud põhjustel ei ole kohtu arvates leidnud tõendamist Janar Ressari poolt võimuorgani prestiiži ja autoriteedi kahjustamine R.S-le kehavigastuste tekitamise näol. Janar Ressarile on esitatud süüdistus ka KarS § 214 lg 1 järgi selles, et ta nõudis R.S-lt vägivalda kasutades 10 000.00 krooni tasumist, väidetavalt valuraha E.R peksmise eest. Janar Ressar on väitnud, et tema mingit raha ei nõudnud ega ähvardanud. Sarnaselt on rääkinud ka autos viibinud H.V ning muid tõendeid, mis kinnitaksid kannatanu ütlusi, kriminaalasjas ei ole. Ka kannatanu on ise kohtuistungil tunnistanud, et ega ta süüdistatava poolt sularaha küsimist tõsiselt võtnud. Süüdistatavale on ette heidetud, et ta oli ärritunud, kuid ta ei ole seda eitanudki kinnitades, et oli antud olukorras nii rahulik kui sai ning süüdistatava vastavaid ütlusi ei ole ümber lükanud ei tunnistaja V.P ega ka M.L. Seega leiab kohus, et Janar Ressarile esitatud süüdistus KarS § 289 ja § 214 lg 1 järgi ei ole leidnud tõendamist ja ta tuleb selles süüdistuses õigeks mõista. KrMS § 181 lg 1 alusel õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik. Ingrid Niinemägi Kohtunik 3 4 5