) sätteid, kuna kaebuse esitaja nõudis joobeseisundi tuvastamiseks ekspertiisi meditsiiniasutuseses, ka nõudis ta endale kaitsjat. Kuigi tal lubati võtta mõni telefonikõne, politseitöötajad kaitsja kohalekutsumisest keeldusid ja koostasid hoopis akti ekspertiisist keeldumise kohta ning väärteoprotokolli nr AB 695285. Lisaks leiab kaebuse esitaja, et talle koostati seadusevastaselt ühe protokolli asemel kaks protokolli ning teda peeti kinni ebaseaduslikult. Ka on tal vastuväiteid joobe tuvastamise kohta, kuna vastavalt „Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korrale“ (edaspidi Kord) peab alkoholijoobe tuvastamisel indikaatorvahendiga juures viibima tunnistaja, kelleks ei saa olla ilmselgelt sama ekipaaži sama eesmärki täitev politseinikust ekipaažiliige. Samuti ei ole protokollis joobe tuvastamise kohta märgitud kasutatud indikaatorvahendi tüüpi ja numbrit ning koostatud väärteoprotokolli numbrit. Viitega Tehnilise järelevalve inspektsiooni kirjale nr 5-5 leiab kaebuse esitaja, et indikaatorvahend on üksnes seade, mis fikseerib seisundi jah või ei, seepärast väide selle kohta, et Jevgeni Železnjakovi seisund vastab keskmisele joobele on ebaõige ja tõendamata. Seega ei ole 18.juulil kell 7.25 koostatud protokollis AB 695284 seaduslikus korras kindlaks tehtud Jevgeni Železnjakovi poolt sõiduki juhtimine alkoholijoobes, sest viimane vaidlustas joobes olekus olemist. Samuti ei ole kaebuse kohaselt Jevgeni Železnjakovile tagatud kaitse, kuigi reaalne võimalus kaitse tagamiseks oli olemas. Lähtudes Järvamaa Haigla aktist ja väärteoprotokollist nr AB 695285 keeldus Jevgeni Železnjakov meditsiinilisest läbivaatusest, kuid tegelikkuses istus Jevgeni Železnjakov vastuvõtustoas ja ootas kaitsjat. Tema seisund oli Järvamaa Haigla aktist lähtudes korralik ja üksnes asjaolu, et ta keeldus allkirjastamast antud akti, ei tõenda ekspertiisist keeldumist, kuna ta ootas kaitsjat, kes oleks toimingu juures. Seepärast ei saa Järvamaa Haigla akti joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise kohta vaadelda kui tõendit, mis tõendaks LS § 7420 järgi väärteo toimepanemist. 16.augusti 2005.a. Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna otsuse nr 2510,05,001929 alusel määrati Jevgeni Železnjakovile Liiklusseaduse (LS) § 7419 alusel rahatrahv 190 trahviühikut, s.o. 11 400.00 krooni selle eest, et Jevgeni Železnjakov 18.juulil 2005.a. kella 07.25 ajal Järva maakonnas Paide vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee 89.kilomeetril juhtis mootorsõidukit, olles alkoholijoobes, rikkudes LE § 76 p 1 nõudeid ning 2 pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 7419 järgi (tl 22-23). Nimetatud otsuse on Jevgeni Železnjakov vaidlustanud eelpoolnimetatud põhjustel täies ulatuses, paludes väärteomenetluse tema suhtes lõpetada. Ka on ta vaidlustanud samadel motiividel 28.septembri 2005.a. Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna otsuse nr 2510,05,001930, mille alusel määrati Jevgeni Železnjakovile Liiklusseaduse (LS) § 7420 järgi rahatrahv 150 trahviühikut, s.o. 9 000.00 krooni selle eest, et Jevgeni Železnjakov 18.juulil 2005.a. kella 08.00 ajal, juhtides Järva maakonnas Paide vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee 89.kilomeetril ilmsete joobetunnustega mootorsõidukit, keeldus joobeekspertiisist (tl 1617). Kohtulikul arutamisel jääb kaebuse esitaja oma kaebuste juurde. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja leiab, et kaebuste rahuldamiseks puudub alus. Kuna Jevgeni Železnjakov politseioperatsiooni käigus kohapeal joobe tuvastamisega ei nõustunud, toimetati ta kehtestatud korras raviasutusse ning selgitati menetlusaluse isiku õigusi. Ka võimaldati menetlusalusel isikul võtta ühendust kaitsjaga ning talle selgitati, et kaitsja mitteilmumine ei peata menetlustoimingu tegemist. Jevgeni Železnjakov keeldus läbivaatusest ja uuringutest kaitsja nõudmise põhjendusega, kuid kohtuvälise menetleja seisukoha kohaselt ei laiene väärteoasja menetlusele kaitse kohta sätestatu. Menetluse käik Vastavalt
lg 2 p-le 1 on lahendatud Jevgeni Železnjakovi poolt esitatud kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale, millele on esitatud kaebus kohtusse
alusel.
lg 1 p-le 1 alusel on teinud kohtuväline menetleja otsuse Jevgeni Železnjakovile rahatrahvi määramise kohta LS § 7419 ja § 7420 alusel. Silmas pidades väärteoasja arutamist täies ulatuses
lg 2 alusel on kohus pidanud otstarbekaks väärteokaebuste ühendamist ühiseks menetlemiseks. Kohtu seisukoht Vastavalt politseioperatsiooni käigus teostatud kontrollile on koostatud Jevgeni Železnjakovi kohta protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendiga või mõõteriista kasutamisel (toimik 4-05-227 tl 24). Õige on kaebuses sisalduv selle kohta, et indikaatorvahend ei ole mõõtevahend Mõõteseaduse mõttes ning Korra § 7 p 8 ja § 8 kohaselt omab joobeseisundi indikaatorvahendiga tuvastamise protokoll tõenduslikku tähendust vaid juhul, kui isik on näiduga nõustunud ja on joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest loobunud. Antud juhul kaebuse esitaja nõudis vereproovis alkoholisisalduse määramist, seega ei saa kohus eelpoolnimetatud protokolli arvestada tõendina ning kõik sellega seonduvad kaebuse esitaja pretensioonid jätab kohus tähelepanuta. Kuna kohtuvälisel menetlejal olid kahtlused, et menetlusalusel isikul on alkoholi tarvitamise tunnused ja ta nõudis joobe meditsiinilist tuvastamist tervishoiuasutuses, saadeti ta saatekirja alusel Järvamaa Haiglasse (tl 26). Vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile on Jevgeni Železnjakov keeldunud 18.juulil 2005.a. kella 08.00 ajal läbivaatusest (tl 27). Nimetatatud meditsiinilise tuvastamise aktist nähtub uuritava välimus ja käitumine: korralik, erutatud – ootab advokaati, istub ooteruumis, küsimustele ei soovi vastata. Seda, et kaebuse esitaja ootas advokaati, on ta ka ise kinnitanud. Samas on ta eitanud ekspertiisist keeldumist, kuna sai aru, et talle antakse aega advokaadi ootamiseks. Paraku jäi kaebuse esitaja sõnul ootamisaeg liiga lühikeseks ning keegi ei selgitanud, millised on sellise ootamise tagajärjed. Kuigi Jevgeni Železnjakov on väitnud, et ta ei olnud teadlik oma õigustest, nähtub kirjalikest materjalidest, et talle tema kohustusi ja õigusi selgitati (tl 23; 28). Ka ei ole vaidlust selle üle, 3 et talle võimaldati võtta ühendust kaitsjaga, kuid paraku tulemusteta. Kaebuse esitaja väide, et rikutud on tema õigusi ekspertiisi tegemiseks kaitsja juuresolekul, on ebaõige. Kaebuse esitaja on viidanud KrMS § 8 lg 1 p-s 2 sätestatule, kuid
kohaselt kohaldatakse kriminaalmenetluse sätteid niivõrd, kuivõrd
-s ei ole sätestatud teisiti. Antud juhul sätestab
lg 2, et menetlusalusel isikul on õigus kaitsjaga ühendust võtta alates tema kinnipidamisest või muu esimese toimingu tegemisest. Seda ka kaebuse esitajale võimaldati, kuid sama sätte kohaselt kaitsja võib osaleda kaitstava menetlualuse isiku suhtes läbiviidava menetlustoimingu tegemises, kuid tema mitteilmumine ei peata menetlustoimingu tegemist. Seega pidi Jevgeni Železnjakov talle õiguste selgitamisel aru saama üheselt, et ekspertiisi tegemist ei ole võimalik edasi lükata ning puuduvad tõendid selle kohta, mis tõendaksid vastupidist arsti poolt allkirjastatud joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktis. LS § 20 lg 5 alusel juhul, kui juht keeldub alkoholisisalduse kontrollimisest veres või joobeseisundi tuvastamisest, loetakse kirjeldatud tegevus sama paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud nõuete rikkumiseks, seega loetakse juhi joobeseisund tuvastatuks. Ka ise on Jevgeni Železnjakov oma 18.juuli 2005.a. kirjalikus seletuses tunnistanud, et jõi eelmisel õhtul õlut ning ekspertiisiga viivitamine süvendab kohtu veendumist, et Jevgeni Železnjakov üritas oma seisundit aja võitmisega kergendada, kuna joove on kiirestimööduv seisund ning kaitsja olemasolu seda seisundit küll muuta ei saa. Kohus jätab tähelepanuta kaebuse esitaja pretensioonid selle kohta, et puudub indikaatorvahendi tüüp ja number, kuna tegelikkuses on need andmed aktil indikaatorvahendi kasutamise kohta olemas. Kuigi menetlusaluse isiku puhul jäi tuvastamata täpne joobeaste, piisab sellest Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-50-04 alusel LS § 7419 objektiivse koosseisu olemasoluks. Seega on kohtu arvates tõendeid kogumis hinnates leidnud tõendamist Jevgeni Železnjakovi tegevus LS § 7419 ja § 74 20 järgi.
lg 4 p 2 kohaselt on iga menetlusalune isik kohustatud täitma menetleja seaduslikke korraldusi ning kaebuse esitaja väited nagu oleks kohtuväline menetleja oma õigusi kuritarvitanud, ei ole leidnud millegagi tõendamist. Ka jätab kohus tähelepanuta Jevgeni Železnjakovi poolt kaebuses sisalduva selle kohta, et teda on ebaseaduslikult kinni peetud väärteokorras, kuna ettekande kohaselt toimetati ta 18.juulil 2005.a. kell 08.25 Politseiseadause § 152 lg 1 alusel kainenemisele (tl 29). Seadus on sätestanud karistusena ilmsete joobetunnustega juhi kõrvalehoidumise eest joobeseisundit tuvastavast läbivaatusest LS § 7420 alusel rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, s.o. kuni 18 000.00 krooni. Samasugune on vastutus mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis LS § 7419 alusel. KarS § 56 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü, kusjuures karistuse määramisel tuleb arvestada nii kergendavaid kui ka raskendavaid asjolusid, tahtluse või ettevaatamatuse liiki ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Jevgeni Železnjakov pidi teadma, et alkoholijoobes sõitmine on karistatav. Tegemist on raske rikkumisega, mille teistkordsel toimepanemisel aasta jooksul on kehtestatud kriminaalvastutus KarS § 424 järgi. Karistuse määrajale on jäetud alati teatud otsustamisvabadus, mis ei allu õiguslikule regulatsioonile, kuid karistuse määramisel saab määravaks eelkõige isiku süü ja tahtluse liik. Karistuse määraja ei ole tuvastanud ei kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ning neid ei selgunud ka kohtuistungil. Jevgeni Železnjakovil olnuks pärast väärteoprotokollide koostamist võimalus esitada kohtuvälisele menetlejale vastulause ja tõendid ning kahetseda oma tegu, kuid ta ei ole seda teinud. Seega on kohtu arvates õige lähtuda karistamisel LS § 7419 ja LS § 7420 sanktsiooni keskmisest määrast. 4 Seega on kohtu arvates tõendamist leidnud, et Jevgeni Železnjakovi poolt pandi toime LE § 76 p 1 nõuete rikkumine ning teda on õigesti karistatud LS § 7419 järgi, samuti on õigesti kvalifitseeritud Jevgeni Železnjakovi tegevus LS § 7420 järgi.
S § 63 lg 3 alusel juhul, kui isik pani toime mitu tegu, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule, karistusi ei liideta, vaid mõistetakse karistus iga väärteo eest eraldi. Seega on karistused õigesti määratud pädeva kohtuvälise menetleja poolt ning väärteo menetlemisel on järgitud väärteomenetlusõigust, kuid kohtu arvates tuleb osaliselt muuta vaidlustatud otsuste alusel mõistetud rahatrahvi suurust, seda Jevgeni Železnjakovi suhtes kergendavalt, et karistuse kandjal oleks rahatrahvi võimalik hakata reaalselt tasuma. Kuna kohus jättis kaebused rahuldamata, vähendades üksnes rahatrahvi suurust, tuleb
MS § 180 alusel kaebuse esitajalt välja mõista menetluskuludena postikulud. Eeltoodu alusel ja juhindudes
p-dest 1 ja 2, §-dest 133-135 leiab kohtunik, et teha tuleb osaliselt uus otsus, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Ingrid Niinemägi Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.