) § 263 järgi. Kaebuse esitaja on nimetatud kaebuse vaidlustanud leides, et J M pani toime
Nimelt on
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 17 lg 5 kohaselt ei tohi volikogu liige osa võtta volikogu sellise õigusakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt
lg-le 1.
lg 1 p 3 kohaselt on huvide konfliktiga tegemist juhul, kui ametiisik peab tegema oma töö- või teenistuskohustuste raames otsuse või osalema sellise otsuse tegemises, mis oluliselt mõjutab tema enda, tema lähisugulase või –hõimlase või juriidiliste isikute majandushuve, kui juriidiliseks isikuks on osaühing, mille osanik või juhatuse liige või nõukogu liige on ametiisik või tema lähisugulane või –hõimlane. KOKS § 17 lg 6 näeb ette, et sama sätte lg-s 5 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on siis selle volikogu liikme võrra väiksem.
lg 2 sätestab, et ametiisik, kelle ülesanne on osaleda käesoleva paragrahvi lg-s 1 nimetatud ühisotsuse tegemises, on kohustatud sellest viivitamatult teatama asjaomasele organile ja oma vahetule ülemusele või teenistusse võtmise või ametisse nimetamise õigusega isikule või organile ning loobuma otsuse tegemisest.
näeb viitelise normina ette vastutuse seadusega kehtestatud töökoha-, tegevus- või toimingupiirangute rikkumise eest. Toimingupiirangud on sätestatud
4.peatükis ning toimingupiirangute üldmõiste annab
lg 1, mille kohaselt käsitletakse toimingupiiranguna
-s keeldu teha korruptiivse tulu saamist võimaldavaid toiminguid. Kõrvuti ülddefinitsiooniga on seaduseandja pidanud vajalikuks eraldi välja tuua rida toiminguid, mis on lähtudes abstarktsest korruptsiooniohtlikkusest keelatud sõltumata sellest, kas selline tehing konkreetsel juhul võimaldab ametiisikul korruptiivset tulu saada või mitte. Ühe formaalse toimingupiiranguna on ametiisik, kelle ülesanne on osaleda
lg 1 p 3 ninetatud ühisotsuse tegemises, kohustatud viivitamata teatama sellest asjaomasele organile ja oma vahetule ülemusele või teenistuse võtmise või ametisse nimetamise õigusega isikule või organile ning loobuma otsuse tegemisest. Selle asemel, et teha avaldus enda mitteosalemise kohta Koeru Vallavolikogus vaba põllumajandusmaa maatüki nr 11 kasutusvalduse saaja kinnitamise arutamisel ning mitte osaleda eelnimetatud üksikaktide otsustamisel, tegi J M ise 28.aprillil 2005.a. ettepaneku eelistada OÜ-t J P maatüki nr 11 kasutusvaldusse saaja ettepaneku kinnitamiseks ning 25.mail 2005.a. ja 26.augustil 2005.a. võttis ta ka osa otsuse vastuvõtmisest, mille kohaselt K V otsustas teha Järva maavanemale ettepaneku kinnitada Koeru vallas maatüki nr 11 suurusega 60,06 ha kasutusvaldusesse saajaks OÜ J P. J M osalemine Koeru vallavolikogu istungitel OÜ J P kasuks maakasutuse arutelul ja otsustamisel, olles samal ajal A L I OÜ juhatuse liige ja osanik, mõjutas oluliselt J M enda ja temaga seotud juriidilise isiku majandushuve ning võimaldab J M saada korruptiivset tulu. Otsus kinnitada maatüki nr 11 kasutusvalduse saajaks OÜ J P võimaldab OÜ-l J P tulu teenida läbi maatüki nr 11 kasutusvalduse ja A L I OÜ-l omakorda OÜ-st J P osaniku tulu diviendidena saada. J M endal kui A L I OÜ osanikul on omakorda võimalik saada A L I OÜ osanikutulu läbi dividendide, mille A L I OÜ on dividendidena saanud OÜ-st J P. Seega J M poolt Koeru Vallavalikogu istungitel OÜ J P kasuks maakasutusõiguse arutelul ja hääletamisel osalemine on oluliselt mõjutanud tema enda kui temaga seotud juriidiliste isikute majandushuve ning võimaldab J M saada korruptiivset tulu, pannes toime
Eeltoodu alusel palub kaebuse esitaja tühistada kohtuvälise menetleja määrus J M suhtes väärteomenetluse lõpetamises ja kohustada kohtuvälist menetlejat tegema VTMS § 74 kohane otsus. Kohtu seisukoht
sätestab vastutuse seadusega kehtestatud töökoha-, tegevus- või toimingupiirangute rikkumise eest. Nimetatud toimingupiirangu rikkumiseks peab kaebuse esitaja J M tegevust
lg 1 p 3 järgi põhjusel, et J M on osalenud otsuse tegemises, mis on oluliselt mõjutanud nii tema enda kui temaga seotud juriidiliste isikute majandushuve ning võimaldab tal saada korruptiivset tulu. Vaidlust ei ole selle üle, et J M on Koeru Vallavalikogu liikmena ametiisik
lg 2 p 14 mõttes, seega on tegemist isikuga, kellele laienevad piirangud
alusel. Väärteoasja materjalidest nähtub, et lisaks sellele, et J M on Koeru Vallavolikogu liige, on ta juhatuse liige ja osanik Osaühingus A L I (tl 8-9), viimane osaühing omakorda on OÜ J P osanik osakapitaliga 50,4 % (tl 10-11). Seetõttu on kohtu arvates õige kaebuses sisalduv selle kohta, et antud juhul tulnuks J M OÜ-t J P puudutavate küsimuste arutamisel ja otsustamisel käituda
lg 2 sätestatud korras, mida J M ei teinud, osaledes Koeru Vallavolikogu istungitel 28.aprillil 2005.a., 25.mail 2005.a. ja 26.augustil 2005.a. (tl 15-18; 19-21, 22-25). Samas nähtub eelpoolnimetatud protokollidest, et otsus OÜ J P kasuks tehti suure häälteenamusega ning J M mittehääletamine ei oleks otsust mõjutanud. Koeru Vallavolikogu otsuse nr 29 tulemusena otsustati teha Järva maavanemale ettepanek kinnitada Koeru vallas maatüki nr 11, suurusega 60,06 ha, kasutusvalduse saajaks OÜ J P (tl 6) ning nimetatud otsust on Koeru Vallavalitsuse 25.augusti 2005.a. otsusega nr 37 muudetud preambula osas (tl 7). Selleks, et kvalifitseerida JMe tegevus
järgi on vaja tuvastada, kas J M OÜ J PM puudutavaid otsuste tegemisel on oluliselt mõjutanud nii tema enda kui temaga seotud juriidiliste isikute majandushuve. Kaebuse esitaja leiab, et maatüki nr 11 kasutusvalduse saamine võimaldab OÜ-l J PM tulu teenida ning A L It OÜ-l omakorda OÜ-st J PM osanikutulu dividendidena saada. Kohtu arvates puuduvad tõendid selle kohta, et Koeru vallas maatüki nr 11 OÜ J PM kasutusvaldusesse andmine oluliselt mõjutaks J M isiklikke ega OÜ A L I ega ka OÜ J PM majanduslikke huve. Nimelt nähtub Koeru Vallavolikogu vastusest 20.septembrist 2005.a., et OÜ JPM kasutuses on 1921 ha ja omanduses 371 ha ehk kokku 2292 ha põllumajanduslikku maad (tl 38) ning maatükk suurusega 60,06 ha ei mõjuta küll oluliselt OÜ J PM kui juriidilise isiku majandushuve. Vaidlusalune maatükk ei ole antud OÜle J PM erastamiseks, vaid kasutusvaldusesse. OÜ J PM õiendi alusel on OÜ J PM moodustatud 1997.a. endise Järva kolhoosi õigusjärglasena ning osaühingul on 126 osanikku (tl 107). Kohtu poolt välja nõutud kohtuvälise menetleja esitatud kirjalikest materjalidest ei nähtu ka muud tõendid J M tegevuses olulise majandushuvi kohta. Seega on kohtu arvates kohtuväline menetleja õigesti leidnud, et J M tegevuses puuduvad väärteo tunnused VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, mistõttu puudub alus võtta J M väärteokorras vastutusele
Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 79 lg 3 p-st 1 tuleb jätta kaebus rahuldamata. Ingrid Niinemägi Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.