4-08-2084\1

Väärteoasi nr 4-08-2084 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-08-2084 (2318,08,001728) Kohtunik Märt Toming Tõlk Valeri Helmar Väärteoasi KarS § 218 lg 1 ja AS § 70 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Semjon Strelnikov (ik: 38502120371, elukohtxxx Kohtuvälise menetleja esindaja Jelena Ljahhovets RESOLUTSIOON
3. Semjon Strelnikov süüdi tunnistada KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 4 (neli) päeva.
4. Semjon Strelnikov süüdi tunnistada AS § 70 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 2 (kaks) päeva.
5. Semjon Strelnikovile määratud arestid kokku 6 päeva tuleb ära kanda Põhja Politseiprefektuuri arestimajas asukohaga Rahumäe tee 6 ning määratud arest peab olema ära kantud hiljemalt 16.06.
6. Juhul, kui arest ei ole tähtaegselt ära kantud, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ning aresti ärakandmise aja algust arvestatakse menetlusaluse isiku aresti kandmisele toimetamisest. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 14.05.
7. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 12.02.2008 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 978841 selles, et samal päeval kella 09.47 ajal peeti Sõle 27 asuvas kaupluses Säästumarket kinni Semjon Strelnikov, kes möödus kassast ja jättis tasumata kauba eest koguhinnaga 16 krooni ja 90 senti, millega pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku vallasasja vastu, so KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo. Samuti Semjon Strelnikov, viibides joobnud olekus ja tuigerdades kaupluse müügisaalis, so avalikus kohas, solvas oma käitumisega inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet, millega pani toime AS § 70 ettenähtud väärteo. Väärteoprotokolli on menetlusalune isik märkinud, et tarvitas alkoholi ja varastas vorsti. Kohtuistungil menetlusalune isik seletas, et oli sünnipäev, jõi end täis, joobes olles varastas vorsti. Oleks saanud osta, ei oska seletada miks varastas. Kaine on harva. Tööl ei käi, on pensionär, raske puue seoses avariiga. Pension oli 1900 krooni, nüüd tõsteti pensionit. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud kogutud materjalidega. Senini määratud rahatrahvid ei ole oma mõju avaldanud. Seetõttu tuleks kohaldada aresti. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja arvamuse, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi väärteoprotokolli koostamisel, asub seisukohale, et varavastase süüteo toimepanemine väheväärtusliku vallasasja vastu on tõendamist leidnud nii menetlusaluse süü tunnistamise kui ka varastatud kauba äravõtmise fakti ja menetlusaluise isiku kinnipidamisega, mistõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Samal päeval kinnipidamise järgselt koostatud joobe tuvastamise protokollist nähtuvalt tuvastati menetlusalusel isikul alkoholijoove 0,72 mg/l väljahingatavas õhus. Kohus leiab, et kuivõrd menetlusalusel isikul tuvastati kerge alkoholijoove ja ta tuigerdas vaatamata sellisele joobeastmele kaupluse müügisaalis, siis on tegemist olukorraga, kus menetlusalune isik solvab oma käitumisega avalikus kogas inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet, mistõttu on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud AS § 70 ettenähtud kuriteona. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut aastate vältel karistatud samalaadsete ja teiseliigiliste väärtegude toimepanemise eest korduvalt rahatrahvidega, millest on tasutud vaid tühine osa. Teda on aastaid tagasi karistatud ka arestiga, kuid sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik järjekindlalt väärtegude toimepanemist. Arvestades asjaolu, et menetlusalusel isikul puudub sissetulek, siis leiab kohus, et rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ning menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd tasutud trahvid ei ole saavutanud oma eesmärki. Kuivõrd menetlusalust isikut on ka varem ühel korral aastaid tagasi arestiga karistatud ja ka see karistus ei ole mõju avaldanud, siis leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleb kohaldada pikemaajalist aresti, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute samalaadsete väärtegude toimepanemisest, kuivõrd teiseliigiline karistus ei ole seda eesmärki saavutanud ja takistaks uute samalaadsete väärtegude toimepanemise vähemalt aresti kandmise ajal. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest. Märt Toming kohtunik