4-08-4387\1

4-08-4387 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-08-4387 (2317,08,003668; 2317,08,004129; 2315,08,005826) Kohtunik Märt Toming Tõlk Imbi Popova-Kangur Väärteoasi KarS § 218 lg 1 ja Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Grigori Rudnev (ik: 38908150431, elukoht: xxx Kohtuvälise menetleja esindaja Ivo Tamla RESOLUTSIOON
3. Grigori Rudnev süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 5 (viis) päeva.
4. Grigori Rudnev süüdi tunnistada KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 10 (kümme) päeva.
5. Grigori Rudnevile määratud arest kokku 15 (viisteist) päeva kuulub ärakandmisele Põhja Politseiprefektuuri arestimajas ja arest peab olema ära kantud hiljemalt 04.08.
7. Grigori Rudnevilt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 720 (seitsesada kakskümmend) krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Grigori Rudnev, 4-08-4387, joobe tuvastamine“.
8. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus jõustub selle tegemisest, so 26.06.
9. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 11.04.2008 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1018880 selles, et 11.04.2008 peeti Endla 45A asuvas Arnelli baaris kinni Grigori Rudnev, kes toimetati Wismari Haiglasse, kus vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr 1397/159 tuvastati menetlusalusel isikul narkootiline joove fentanüülist, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Väärteoprotokolli märkis menetlusalune isik, et suitsetas samal päeval kanepit. 28.04.2008 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1030482 selles, et 28.04.2008 peeti Endla 45 asuvas Prisma Peremarketis kella 20.15 ajal kinni Grigori Rudnev, kelle juurest leiti ja võeti ära pärast kassarivi läbimist kauplusele kuuluvat kaupa koguhinnaga 460 krooni, mille eest menetlusalune isik ei olnud tasunud. Seega menetlusalune isik pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, so KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo. Väärteoprotokolli on menetlusalune isik märkinud, et läbis kassad ja ei tasunud kauba eest. 14.05.2008 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1041792 selles, et 14.05.2008 peeti Tartu mnt 87 asuvas Prisma Peremarketis kella 12.58 ajal kinni Grigori Rudnev, kelle juurest leiti ja võeti ära pärast kassarivi läbimist kauplusele kuuluvat kaupa koguhinnaga 640 krooni, mille eest menetlusalune isik ei olnud tasunud. Seega menetlusalune isik pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, so KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo. Väärteoprotokolli on menetlusalune isik märkinud, et tahtis varastada kaupa Prismast. Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi oli kohtukutse allkirja vastu kätte saanud 08.06.
10. Seega on menetlusalune isik teadlik menetletava väärteoasja arutamise ajast ja kohast piisava ajavaruga ning kohus peab võimalikuks asja arutada menetlusaluse isiku osavõtuta, kuivõrd menetlusalune isik ega tema kaitsja ei ole esitanud taotlust väärteoasja arutamise edasilükkamiseks. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusalusele isikule tuleb määrata karistusena arest, iga episoodi eest viis päeva ning arest peaks olema ära kantud huljemalt 04.08.
11. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti ja selle juurde koostatud laboratoorset analüüsi, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud nii menetlusaluse isiku süüd tunnistavate ütluste kui ka laboratoorse analüüsiga. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et narkootilise aine tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Peale selle nähtub väärteoasja materjalidest, et menetlusalune isik peeti kauplustes kinni kaubaga, millise eest ta ei olnud tasunud ja kaasavõetud kauba koguhinnaks oli vastavalt 460 krooni ning 640 krooni. Arvestades taolisi asjaolusid ja seda, et varastatud kaup võeti menetlusaluselt isikult ära ning tagastati kauplusele, asub kohus seisukohale, et väheväärtusliku asja vastu süütegu toime pannes on menetlusalune isik toime pannud KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteod. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut viimaste aastate jooksul korduvalt karistatud erinevaliigiliste väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega 30 000 krooni ulatuses. Senini määratud rahatrahvid on tasumata. Peale selle on teda karistatud esimese aastme varavastase kuriteo toimepanemise eest ja mõistetud karistus on jäetud tingimisi kohaldamata. Sellele vaatamata on ta jätkanud väärtegude toimepanemist. Taolised isikuandmed annavad tunnistust sellest, et menetlusalusel isikul puudub legaalne sissetulek ning võimalus ja soov trahvi tasuda. Seetõttu leiab kohus, et rahatrahv kui karistusliik ei ole oma mõju avaldanud ega saagi mõju avaldada, sest trahvid jäetakse tasumata, mistõttu tuleb loobuda rahatrahvi määramisest ning kohaldada tuleb aresti. Aresti määra valikul lähtub kohus asjaolust, et menetlusalust isikut ei ole varem arestiga karistatud, mistõttu peab kohus võimalikuks määrata arestid lühemaajalised. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka menetlusalusel isikul joobe tuvastamisel tehtud kulutused täies ulatuses. Märt Toming kohtunik