1-08-9048\4

1-08-9048 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. augustil 2008.a Kohtla-Järve kohtumajas avalik kohtuistung Kohtuasja nr 1-08-9048 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungisekretär Olga Štšeglova, tõlk Svetlana Hamaza Prokurör Kristiina Erte Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Andrei Tšernenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu Andrei Tšernenko (isikukood: 38106023754; viibib Viru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Andrei Tšernenko tingimisi enne tähtaega ning tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord: Määruse peale saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Viru Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 08.07.2008.a Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andrei Tšernenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Andrei Tšernenko mõisteti süüdi Harju Maakohtu 20.04.2006.a kohtuotsusega KarS § 200 lg2 p 4 ja p 7 järgi karistades KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega 3 aasta 6-kuulise vangistusega ning KarS § 65 lg 2 kohaldamisega suurendati mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 07.06.2004 kohtuotsusega nr.1-831/04 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra mõistes lõplikuks karistuseks 5 aastat vangistust. 1 Karistuse kandmise algus oli 27.01.2006.a ja lõpp on 27.01.2011.a. Viru Vangla arvestusel, tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 27.05.2009; elektroonilise valve alla vabanemise võimaluse avanemine 27.07.
2. KarS § 76 lg 2 p 1 alusel tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabanemise võimalus tekkis temal kui 1.astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isikul pärast 1/2 karistusaja ärakandmist. See tähtaeg saabus 27.07.2008 Andrei Tšernenko kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuse jooksul ei ole karistatud distsiplinaarkorras. Sotsiaalsed oskused suhtlemiseks vastavad elukogemusele. Isikul on oht kaotada enesekontrolli, kui ta on alkoholijoobes. Tunnistab, et enne vangistust tarvitas alkoholi normaalsest rohkem ning on käitunud vägivaldselt seoses alkoholi tarbimisega. Kinnipeetav on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest, kriminaalkorras 6 korda. Reaalset vangistust kannab 3-t korda. Vangistuse ajal, Ämari Vanglas viibides, töötas. Viru Vanglas on kinnipeetav viibinud lühikest aega ning andmed tema tegevustekohta puuduvad. Tallina Vanglas viibides omandas keevitaja ja maalri kutse, kutsetunnistus puudub. Vabanedes soovib tööle asuda narva GRESi, kuid kokkulepet pole. Suhted lähedastega head ning vabanedes soovib asuda elama oma ema juurde Narva. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta Viru Vangla taotlust Andrei Tšernenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla kuna ta on 6 korda kriminaalkorras karistatud. Katseajal sooritas uue kuriteo ja väärteod, ei täitnud katseaja kontrollnõudeid ning tema ema Valentina Tšernenko ei andnud oma nõusolekut elektroonilise valve seadme paigaldamiseks oma korterisse. Kriminaalhooldusametnik arvab, et Andrei Tšernenko tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamine elektroonilise valve alla ei ole võimalik Andrei Tšernenko taotleb enda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise valve alla, mille kohta on isiklikus toimikus vastav avaldus (lk 18). Süüdimõistetu on nõus täitma elektroonilise valve režiimi. Ta soovib minna keevitaja kursustele ja saada ametlikku kutsetunnistust. Samas plaanib ta võtta ennast arvele tööhõiveametis kuni töökoha leidmiseni. Tema ema mittenõusolek elektroonilise seadme paigaldamiseks on tema arvates tingitud ema ebapiisavast arusaamist. Prokuröri hinnangul on Andrei Tšernenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ebaotstarbekas. Süüdimõistetu on varem kriminaalkorras karistatud 6 korral, kolmel korral reaalse vangistusega. Juunis 2004 oli ta karistatud osaliselt tingimisi röövimise eest ja katseaja kestel pani ta toime jälle röövimise. Kriminaalhooldusametniku teatel esinesid süüdimõistetul kontrollnõuete täitmisega raskusi- ta ei ilmunud registreerimisele õigeaegselt. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud Andrei Tšernenko ja prokuröri arvamuse, leiab, et Andrei Tšernenko tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole otstarbekas. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Andrei Tšernenko isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. 2 Süüdimõistetu on kohtulikult kriminaalkorras karistatud 6-l korral nendest 3 korda reaalse vangistusega. Karistusregistri teatisest (is toimik lk 6-7) nähtub, et varem on Andrei Tšernenko toime pannud vargused ja roovimised, nähtava tendentsiga kuritegude julmemaks ja vägivaldsemaks muutmisega. Viimase esimese astme kuriteo pani toime katseajal ja see oli samuti varavastane ning seotud vägivalla kasutamisega. Peale seda kriminaalhooldaja ettekandest (isiklik toimik lk 12) nähtub, et katseajal ei suutnud Andrei Tšernenko täita kontrollnõudeid ja kohustusi, jätkuvalt pani toime väärtegusid. See näitab, et Andrei Tšernenko käitumine enne vangistust oli selge õigusevastase kallakuga. Sellele osutatakse ka vangla iseloomustuses, millest nähtub, et Andrei Tšernenko varasem käitumine ja toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Ohustatud on teiste isikute vara ja tervis. Vanglas viibimine avaldab Andrei Tšernenkole positiivse mõju kuna vanglates viibides ta töötas ja õppes erialal ning avaldab soovi minna keevitaja kursustele. Distsiplinaarrikkumisi ei esine. Vangistuse ajal süüdimõistetu käitumine on positiivne. Vabanedes ei ole Andrei Tšernenkol kindla töökohta ega sissetulekuallikat. Samas on tal kohtupidamisega seotud võlgnevused– tema endi sõnade järgi umbes 14000 krooni. Puudub ka elukoht, kus oleks võimalik paigaldada elektroonilise järelevalve seadmed. Ennetähtaegse vabanemise korral süüdimõistetul on pereliikmete tugi nõrk. Ema V. T. seletusest nähtub (isikliku toimiku lk 23), et ta ei pea poja ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelvalvega otstarbekaks ning ei ole nõus enda korteris elektroonilise valve seadmete paigaldamisega, mis omakorda välistab Andrei Tšernenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise valve alla. Justiitsministri 22.02.2007 määruse nr 15 „ Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra“ § 4 lg 2 p 5 kohaselt, süüdimõistetuga koos elavate täisaeliste isikute kirjalik nõusolek elektroonilise seadme kohaldamiseks on seadmete paigaldamiseks eeltingimuseks. Kohus arvestab ka seda asjaolu, et Andrei Tšernenkole juba oli antud võimalus paraneda kuid ta ei suutnud hoiduda süütegude toimepanemisest, täita kontrollnõudeid ega elada seaduskuulekalt. Sellest võib teha järeldusi, et ta ei suhtuks elektroonilise valvesse tõsiselt ega suudaks korralikult täita nõutavaid tingimusi. Arvestades Andrei Tšernenko poolt toimepandud kuritegude ohtlikust ja asjaolusid, tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles ja vangistuses viibides, on kohus seisukohal, et vanglas viibimine avaldab Andrei Tšernenkole enama parandusliku mõju ja kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla puuduvad tingimused ning ei see ole õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
3. Inna Kirsipuu Kohtunik 3 4