Risto Kummile määrati karistuseks
lg 2 ettenähtud väärteo eest rahatrahv 2400 krooni ja
lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks.
Risto Kumm vaidlustas 23.04.2008 otsuse väärteoasjas nr 2230,08,000869 osaliselt kiiruseületamise osas, sest seadme lugemit talle ei näidatud ja tal ei ole olnud võimalust veenduda, et ta rikkus seadust. Risto Kumm andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt juhtis mootorsõidukit Peterburi teel suunaga linna poole. Ta peatati kinni ja öeldi, et ületas lubatud sõidukiirust, mida talle ei näidatud ja tehti protokoll, et ületas kiirust. Ise ei tea kui kiiresti sõitis, aga öeldi, et kiirus oli 86 km/h. Spidomeetrit ei vaadanud, aga arvab, et see ei olnud nii palju. Arvab et ei ületanud lubatud sõidukiirust. Kohapeal tunnistas rikkumist. Toimikumaterjalidega ei tutvunud ega tundnud ka huvi. Ei oska vastata, millest on tingitud kiirusületamised. Ei vaidlusta, et juhtis mootorsõidukit ajal, mil tal oli karistusena määratud juhtimisõiguse ära võetud. Sõitis, sest oli tarvis. Arvab, et videol oleva autoga ei olnud tema. Tal ei olnud teisi autosid kõrval ja valgusfoorist läks esimesena. Taga ei olnud ühtegi autot, kui peale silda kinni võeti. Teab, et kiirust mõõdeti silla all. See juhtum oli Peterburi teel ja AS Elcoteci ristmikul. Üks tänav läheb Punasele tänavale ja teine läheb teises suunas ja see sild, mis läheb K-raua ehituspoe suunas ja silla juures foori juures võeti ta kinni. Silla alguses on ka foor ja sealt sõitis esimesena. Aga videol sõidavad tal autod kõrval. Teab täpselt, et sõitis esimesena ja ei olnud kõrval autosid. 100 meetriga ei saa sellist kiirust kätte 2.5 liitrise diiselmootoriga. Jääb oma kaebuse juurde ja palub otsus tühistada. Tunnistaja Ando Tamm andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt töötab Põhja Politseiprefektuuri Julgestuspolitsei Korrakaitseosakonna Liiklusmenetlus talituse juhtivkonstaablina. 01.04.2008 tehti Julgestuspolitsei operatsiooni käigus kombineeritud liiklusjärelvalvet, mille eesmärk oli kiirusületajate tabamine. Seda teostati Tallinnas Peterburi tee 67 AS Elcoteci maja juures. Mõõtmine toimus selles kohas. Menetlus ja sõidukite peatamine toimus viadukti teisel pool. Tunnistaja oli kiiruse mõõtja. Kiirusemõõtmine ei toimunud sõidukist ja ei kandnud sellel hetkel politseivormi. Mõõtis sõidukiirust ja rikkujad ütles edasi raadio teel patrullidele, kes siis alustasid menetlust rikkuja kohta. Sel päeval oli nähtavus hea, sademeid ei olnud ja tee oli kuiv. mõõtmise tulemuste kohta koostas kombineeritud liiklusjärelvalve protokolli, kiirusmõõtmise seadme kasutamise protokolli, millele kirjutas alla. Kaasas oli ametnik Kati Luht, kes oli tunnistajaks. Kell 14.47 liikus mööda Peterburi teed halli värvi Xxx. Sõiduk liikus esimeses reas, samal ajal oli teine sõidurida hõivatud ja Xxx möödus kõrvalreas olevatest sõidukitest. Seadmega Ultralight mõõtis selle auto kiiruseks 86 km/h. Lubatud kiirus on 50km/h. See seade on selline, kus läbi sihiku on lasertäpp ja kui see suunata sõidukile, siis kuvarile kuvatakse selle sõiduki kiirus, seega on välistatud, et see seade mõõdab mingi teise sõiduki kiirust ja see oli antud hetkel siis suunatud Xxxile. Ütles selle edasi patrullautole, kes peatas auto ja alustas menetlust. Kiirusemõõtmine salvestati videokaameraga, mis oli ühendatud seadme külge ja kõik mis tunnistaja nägi läbi seadme sihiku, jäi ka videolindile. Kuna aga optika ei ole niivõrd tasemel, siis ei jäänud sinna peale auto number, samas jäi auto ja valitud sõidurida ja sõidukiirus. Ei oska öelda kes sõidukeid kinni pidas, sest kinnipidaja vaheldus koguaeg. Kombineeritud liiklusjärelvalve käigus ei saa kiirust isikule näidata ja ei tea, et oleks ka selleks kohustus. Kohustus on see märkida väärteoprotokolli. Edasi andsid raadioteel kõigepealt auto margi, värvi ja millises sõidureas ta sõidab ning autonumbri. Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles esitatud kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Kaebaja on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo. Rikkumise kohta on piisavalt tõendeid ja kaebaja isik on ise menetlusalusena üle kuulates tunnistanud, et ta on ületanud kiirust ja seda kinnitab ka videosalvestus. Kohapeal ei peagi kiirust näitama, kombineeritud liiklusjärelvalve puhul seda ka ette ei nähta. Kui on tavapärane üksikkinnipidamine, siis on vajalik näidata. Kaebajal on võimalik 15 päeva jooksul tutvuda väärteo materjalidega, ta ei ole selles suhtes huvi tundnud. Kaebuse esitaja peaks ka oma väiteid tõendama. Tamm tunnistajana ütles, et sõiduki värv, number edastati patrullile ja see nähtub ka videost. Alust tunnistaja ütlustes kahelda ei ole. Tunnistaja fikseeris rikkumise ja patrull pidas sõiduki kinni. Tunnistajal isikult kaebajaga kokkupuutunud ei olnud ja seetõttu on tema ütlused piisava kaaluga tõendid. Kohus uuris järgimisi dokumente: Otsus väärteoasjas nr 2230,08,000869 (lk 2); Väärteoprotokoll AB 952286 (lk 3, 12-13); Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll (lk 14); Kombineeritud liiklusjärelevalve käigus kiirusmõõteseadme 080401426202 (lk 15-18); Õiend (lk 23-24); Kohus vaatas videosalvestust kasutamise protokoll nr Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud dokumente, tutvunud videosalvestusega, ära kuulanud kaebuse esitanud isiku seletused, tunnistaja ütlused ning kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele: Kaebuse esitanud isik on vaidlustanud otsuse osaliselt sisuliselt. Kaebuse esitanud isik ei vaidlusta enda süüdi tunnistamist ja karistuse määramist
Kuna kaebuses ei ole vaidlustatud süüdi tunnistamist ja karistuse määramist
lg 2 2 järgi, siis ei puuduta VTMS § 123 lg 2 tulenev maakohtu ab ovo korras arutamise kohustus R.Kummi süüdi tunnistamist ja karistuse määramist
Kaebuse esitanud isik vaidlustas otsuse süüdistuses
Kaebuse esitanud isiku ütluste kohaselt ta ei tea kui kiiresti ta sõitis, kuid arvab, et mõõdetud kiirus ei ole tema oma. Spidomeetrit ei jälginud. Talle kohapeal kiirusemõõteseadme näitu ei näidatud. Videol nähtu ei saa olla tema auto, sest ema kõrval teisi autosid ei sõitnud. Nagu nähtub kaebuse esitanud isiku ütlustest, ta ise ei tea täpselt millise kiirusega ta sõitis, seega ei saa tema ütlused ümber lükata ega kinnitada väärteoasjas kogutud teisi tõendeid. Kaebuse esitanud isiku ütlustele hinnangu andmisel arvestab kohus ka asjaolu, et isik on kohtuvälises menetluses kiiruse ületamist tunnistanud. Kombineeritud liiklusjärelevalve käigus kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et A. Tamm mõõtis 01.04.2008 Peterburi tee 67a maja juures suunaga Tartu mnt liikuvate sõidukite kiirust ja lubatud kiirus sellel teelõigul on 50 km/h . Kell 14.47 on mõõdetud halli Xxx numbrimärgiga xxxkiiruseks 86 km/h. Mõõtmine on toimunud 100 m kauguselt. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis fikseeritud kinnitavad ka kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja A. Tamme ütlused, mille kohaselt esimese reas liikuv Xxx möödus kõrvalreast olevatest sõidukitest ja selle auto kiiruseks mõõdeti 86 km/h. Kohtul ei ole alust kahelda valeütluste andmises hoiatatud tunnistaja, kes pole kaebuse esitanud isikut varem näinud, ütlustes, mida kinnitavad ka videosalvestus sündmuse kohta. Kohtus vaadatud videosalvestuses on täpselt näha, kuidas lasertäpp on suunatud konkreetsele autole ja välistatud on mõne teise sõiduauto kiiruse mõõtmine. Eeltoodust tulenevalt on kaebuse esitanud isiku poolt liikluseeskirja § 124 p 1 rikkumine, s.t asulasisesel teel lubatud suurima sõidukiiruse 50 km/h ületamine 33 km/h võrra tõendamist leidnud tunnistaja A. Tamme ütlustega, kaebuse esitanud isiku enda kohtuvälises menetluses antud ütlustega, kombineeritud liiklusjärelevalve käigus kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli ja videosalvestusega, millest nähtub, et R.Kumm sõitis 01.04.2008 kell 14.47 Tallinnas Peterburi tee 67 a juures kiirusega 86 +-3 km/ h tunnis. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 50 km/h. Kuna isiku sõnade kohaselt ta ei tea oma tegelikku kiirust, on väärtegu toime pandud ettevaatamatusest. Tuginedes eelnenule ja antud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et Risto Kummile süüksarvatud tegu, liikluseeskirja § 124 p 1 nõuete rikkumine, on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud
lg 2 järgi kui mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 21-40 km/h.
lg 2 santsioon näeb ette, et mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21- 40 km tunnis võib isikut karistada rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.
lg 4 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud, karistust raskendavate ja kergendavate asjaolud puudumist ja asjaolu, et kaebuse esitanud isik on varem toime pannud liiklusalaseid väärtegusid ja karistus on määratud sanktsiooni keskmisest määrast suurem. Risto Kummil oli enne vaidlusalust väärtegu 5 kehtivat karistust lubatud suurima kiiruse ületamise eest. Teda on varem karistatud ka sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega, kuid see ei ole talle soovitud mõju avaldanud ja isik jätkuvalt paneb toime samaliigilisi väärtegusid. Ta ei hooli sellest, et tal on karistusena juhtimise õiguse ära võetud, vaid jätkuvalt juhib mootorsõidukit. Viimase kahe aasta jooksul on R.Kumm ületanud lubatud suurimat sõidukiirust 5 korral, neist 4 korral rohkem kui 20 km/ h. Lisaks on R.Kummi korduvalt karistatud ka teiste liiklusalaste väärtegude eest. R.Kumm paneb jätkuvalt toime väärtegusid, varasemad karistused ei ole avaldanud tema suhtes soovitud mõju. Olles 18.02.2008 karistatud kiiruse ületamise eest 2400 kroonise rahatrahviga, ületas ta vähem kui kahe kuu möödudes uuesti kiirust. Liiklusalaste väärtegude toimepanek on muutnud R.Kummile elustiiliks. R.Kumm on 3 tasunud osaliselt talle varasemalt väärtegude eest määratud rahatrahvid, kuid tema karistusõiendist ja jätkuvast käitumisest järeldab kohus, et rahatrahvid ei ole avaldanud R.Kummile soovitud mõju. Arvestades et R.Kumm ületas vähem kui 2 kuu möödudes eelmisest otsusest uuesti lubatud suurimat sõidukiirust näidates sellega hoolimatut suhtumist varasemasse karistusse, mis ei ole avaldanud soovitud tulemust, tuleb karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades KarS § 50 lg 1p 2 alusel kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist, sest puuduvad erandlikud asjaolud, mis annaksid kohtule võimaluse see lisakaristus kohaldamata jätta. Arvestades, et eelmisel korral kohaldati R.Kummile lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuuks, kuid see ei ole soovitud mõju avaldanud, on põhjendatud lisakaristuse kohaldamine sanktsiooni ülemmääras. Eeltoodust tulenevalt tuleb Risto Kummi kaebus jätta rahuldamata. Eeltoodut arvestades ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §dest 132 p 1, 133, 134, Otsustas 1.Jätta Risto Kumm kaebus rahuldamata. 2. Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetluse talituse juhtivkonstaabel Kaja Luige 23.04.2008 otsus väärteoasjas nr 2230,08,000869 jätta muutmata Kassatsiooniõiguse kasutamise soovil tuleb sellest kirjalikult Harju Maakohtule teatada seitsme päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Otsusele võib esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist esindaja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtunik Liina Pohlak Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 30.06.2008 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.