1-08-9310\4

1-08-9310 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. augustil 2008.a Kohtla-Järve kohtumajas avalik kohtuistung Kohtuasja nr 1-08-9310 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungisekretär Olga Štšeglova, tõlk Svetlana Hamaza Prokurör Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Sergei Hvorostjanski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu Sergei Hvorostjanski (isikukood: 37310072236; viibib Viru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Sergei Hvorostjanski tingimisi enne tähtaega ning tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord: Määruse peale saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Viru Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 15.07.2008.a Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Hvorostjanski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Sergei Hvorostjanski mõisteti süüdi Harju Maakohtu 25.04.2007.a kohtuotsusega KarS § 331 järgi karistades 8-kuulise vangistusega ning KarS § 65 lg 2 kohaldamisega suurendati mõistetud karistust Narva Linnakohtu 23.01.2003 a. kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra mõistes lõplikuks karistuseks 2 aastat 5 kuud ja 1 päev vangistust. Karistuse kandmise algus oli 25.04.2007.a ja lõpp on 26.09.2009.a. 1 Viru Vangla arvestusel, tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 05.12.2008; elektroonilise valve alla vabanemise võimaluse avanemine 10.07.
2. Kohtu arvamusel on vangla jätkuvalt eksinud vabanemise võimaluste arvestamisel. Süüdimõistetu S. Hvorostjanski on Harju Maakohtu 25.04.2007 kohtuotsusega süüdi mõistetud teise astme kuriteo toimepanemises. Ennetähtaegse vabastamise instituut on materiaalõigusliku olemusega, mille tõttu laieneb ennetähtaegsele vabastamisele KarS § 5 lg 2 sätestatud põhimõte - isiku olukorda kergendaval või leevendaval normil on mõju ka vangistusest tingimisi ennetähtaegsele vabastamisele ( Riigikohtu lahend 3-11-91-06, p 8.3) Järelikult, tekkib S. Hvorostjanskil õigus vabaneda elektroonilise valve alla karistusajast 1/3 ärakandmisel ( 25.04.2007 pluss 9 kuud 20 päeva – 13.02.2008, võimalus avaneb siis 14.02.2008) ning tingimisi vabaneda karistusajast 1/2 ärakandmisel ( 25.04.2007 pluss 1 aasta 2 kuud 15 päeva – 09.07.2008, võimalus avaneb 10.07.2008). Samas aga Viru Vangla poolt on jäetud tähelepanuta ka see, et 15.05.2007 tegi Harju Maakohtu kohtumääruse, millega keeldus S. Hvorostjanski tingimisi ennetähtaegsest vabastamisest ( is toimik lk 33-34), ning määras, et järgmiselt tekkib isikul õigus ennetähtaegsele vabastamisele mitte varem kui 1 aasta möödumisel alates määruse jõustumisest. Määrus jõustus 17.05.2007 ( is toimik lk 35). Järelikult, isiku vabanemise võimalus avanes 17.05.
3. Kuna S. Hvorostjanskil on käesoleval ajal õigus olla vabastatud ennetähtaegselt elektroonilise järelvalvega kui ka ilma elektroonilise valveta, kaalub kohus mõlema vabastamise viisi kohaldamist, sest see pakub süüdimõistetule laiemat kaitset. Sergei Hvorostjanski kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuse jooksul on korduvalt karistatud distsiplinaarkorras. Käitumises on ta enesekindel, suhtlemises vabameelne, iga küsimusekohta omab isiklikku arvamust. Toimepandud raske füüsiline vägivald räägib isiku kõrgendatud agressiivsusest ja oskamatusest emotsioonidega toimetulekuks. Isik võib kiiresti situatsioonis kaotada enesevalitsuse. Vestluse põhjal kaldub kinnipeetav endaga toimuvas süüdistama teisi inimesi, see viitab isiksuse kõrgele egotsentrismile ja võimetusele aru saada teiste inimeste olukorrast. Võib öelda, et isik ei ole võimeline leidma põhjus –tagajärg seoseid ja adekvaatselt hinnata oma käitumist. Isiku ellusuhtumine on positiivne, ta on orienteeritud tulevikule, tahab aidata ema ja suhelda pojaga. Suur soov pühendada end loomingulisele tööle räägib isiku pürgimusest muuta oma eluviisi. Suhted lähedastega head ning vabanedes soovib asuda elama oma ema juurde Narva. Vangistuse ajal töötas nii Tartu kui Ämari Vanglas viibides. Viru Vanglas on kinnipeetav viibinud lühikest aega seoses sellega tegevused puuduvad. Kinnipeetava sõnul saab ta väidetavalt majanduslikult hakkama. Oma hobiga tegelemine annab sissetuleku ja seda on võimalik ametlikult teha. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta Viru Vangla taotlust Sergei Hvorostjanski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla Leiab, et Sergei Hvorostjanski poolt uue kuriteo toimepanemise risk on üsna suur. Tal ei ole kehtivat isikuttõendava dokumenti ja vabanemise hetkeks ka elamis- ja tööluba. KMA andmetel ei ole arvel uut taotlust elamisloa ja dokumentide saamiseks. Vaatamata sellele, et ema on nõus elektroonilise valve kohaldamisega ja elukohta on võimalik seda paigaldada, on väga raske elektroonilise valve tingimusi täita, kuna isik oma käitumise ja mõtlemisega (8 korda kriminaalkorras karistatud ja lisaks karistatud ka vangistuse ajal toimepandud kuriteo eest) on näidanud, et tema ei tee üldse järeldusi oma käitumisest ning tema soov seadusekuulekalt elada on minimaalne. Peale seda võib tekkida probleeme elektroonilise valve kohaldamise korral, kuna kodulooma (kassi) olemasolu tõttu. 2 Sergei Hvorostjanski taotleb enda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise valve alla, mille kohta on isiklikus toimikus vastav avaldus (lk 251). Leiab, et narkokuriteo pani ta toime rasketel isiklikel põhjustel. Distsiplinaarrikkumist õigustab sellega, et tal ei olnud raha kaardil, et emale helistada. Elamisloa saamise taotlus on nüüd esitatud ja see saab arutatud mitte hiljem kui septembri lõpus. Tal ei ole hetkel esitada kohtule tööle asumise garantiikirja, kuid tal oli telefonivestlus tööandjaga, mis kinnitas tööle võtmist. Prokuröri hinnangul on Sergei Hvorostjanski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ebaotstarbekas. Süüdimõistetu käitumine enne vangiminekut ja vangistuse ajal näitab, et isik ei suhtu ennetähtaegsesse vabastamisse tõsiselt. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud Sergei Hvorostjanski ja prokuröri arvamuse, leiab, et Sergei Hvorostjanski tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole otstarbekas. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Sergei Hvorostjanski isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kohtulikult kriminaalkorras karistatud 8 korral. Karistusregistri teatisest ( is toimik lk 9-10) nähtub, et varem on S. Hvorostjanski toime pannud avaliku varguse, avaliku korra rikkumise, omavoli, raske isikuvastase kuriteo ( KrK § 107). Vabanedes järjekordsest vangistusest aprillis 2001, pani ta uue, isikuvastase kuriteo toime jaanuaris 2002, mille eest oli Narva Linnakohtu 23.01.2003 kohtuotsusega karistatud 7-aastase vangistusega. See näitab, et S. Hvorostjanki käitumine enne vangistust oli selge õigusevastase suunaga, kusjuures võib tõdeda, et süüdimõistetul tõesti esineb vägivallatsemise kalduvus, mille tõttu võib ta olla ohtlik vabaduses olevate isikute suhtes. Sellele osutatakse ka vangla iseloomustuses, millest nähtub, et Sergei Hvorostjanski varasem käitumine ja toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Ohtlikus seisneb agressiivsuses teiste isikute vastu. Ka vanglas viibimise ajal ei läinud S. Hvorostjanski paranemise teele. 24.11.2006, viibides Ämari Vanglas pani ta toime narkokuriteo, sisenes vanglasse, omades enda juures 13,06 g amfetamiini sisaldavat pulbrit, mille eest oligi ta süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 25.04.2007 kohtuotsusega, lõplik karistus alates 25.04.2007 2 aastat 5 kuud 1 päev vangistust. 15.01.2008 karistati süüdimõistetut 5-päevase kartserisse paigutamisega, sest 20.12.2007 omas enda juures mittelubatud eset – mobiiltelefoni ja helistas sellelt. Enne seda oli S. Hvorostjanski distsiplinaarkorras mitmel korral karistatud. Ennetähtaegse vabanemise korral süüdimõistetul on pereliikme tugi. Ema T. S. seletusest nähtub ( lk 257 is toimik), et ta toetab poega, suhtleb temaga kokkusaamiste ja telefoni teel, vabanemisel võib poeg asuda elama tema juurde, pojal oleks eraldi tuba ning ema on nõus toetama poega ka materiaalselt. Samas, uue kuriteo toimepanemise riski suurendab see, et kinnipeetaval puudub hetkel kehtiv isiksusttõendav dokument ( ta on välismaalane) ning elamis- ja tööluba, mis omakorda raskendab ametlikult tööle asumist aga iseseisva sissetulekuallika puudumine on üheks ohufaktoriks. Samuti kohtule ei ole esitatud usaldusväärseid andmeid, et vabanemise korral 3 tagatakse isikule kindel töökoht. Viite telefonivestlusele tööandjaga ei ole kasutatav tõendina kohtus. Kohus arvestab ka seda asjaolu, et Sergei Hvorostjanskile juba oli antud võimalus paraneda kuid ta ei suutnud hoiduda kuritegude toimepanemisest. Isegi vanglas viibides pani ta uue kuriteo toime. Riigikohtu praktikas on rõhutatud, et ennetähtaegsel vabastamisel on kindel eripreventiivne toime, sest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine ( Riigikohtu lahend 3-1-1-91-06, p 8.1). Sellest võib teha järeldusi, et ta ei suhtuks kriminaalhooldusesse tõsiselt ja ei suudaks korralikult täita katseaja tingimusi. Arvestades Sergei Hvorostjanski poolt toimepandud kuritegude arvukust ja asjaolusid, tema käitumist vangistuses viibimise ajal, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Süüdimõistetu ema toetus, kindla elukoha olemasolu ei kaalu üle süüdimõistetu käitumist enne vangistust ja vangistuse ajal. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
4. Inna Kirsipuu Kohtunik 4