KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20.märts 2006.a Paides Väärteoasja number 4-06-388 Kohtunik Sirje Lahesoo Väärteoasi Kaspar Kriisa kaebus Lääne Polits

eadusega kehtestatud korras.

eaduse (edaspidi

) § 33 lg 4 sätestab, et nii koormaga kui koormata liikleva sõiduki suurimad lubatud mõõtmed ning massi ja teljekoormused kehtestab majandusja kommunikatsiooniminister. Liikluseeskirja (edaspidi LE) § 70 sätestab, et mootorsõidukijuhil ja trammijuhil peavad kaasas olema ning ta peab esitama politseiametniku või muu selleks seadusega volitatud isiku nõudel 1) juhtimisõigust tõendava dokumendi, 2) kohustusliku liikluskindlustuse poliisi või tõendi kindlustuslepingu sõlmimisest vabastamise kohta, 3) sõiduki registreerimistunnistuse ja 4) muud dokumendid, kui seda nõuavad seadused. Seega peab juht esitama politseiametnikule vaid sellised dokumendid, mille esitamise kohustus tuleneb seadusest. Veoloa kaasasolemist sõidukijuhil ei nõua liiklusseadus,

eadus ega ka Teede- ja sideministri 1.09.1999.a määrus nr 50 „Tee omanikule erakorralise veo või sõiduga tekitatud kulutuste hüvitamise ja eritasu määrade ning erilubade väljaandmise kord“. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHAD Kohtuväline menetleja oli seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. LS § 15 lg 4 kohaselt on lubatud sõiduki kasutamine teeliikluses

eadusega kehtestatud korras, kui koormatud või koormamata sõiduki mistahes mõõde, mass või teljekoormus ületab kehtestatud suuruse.

§ 35

lg 1 kohaselt on vedu erakorraline, kui suuremõõtmelise veose või veoseta sõiduki kas või üks suurim mõõde ületab majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud suuruse.

§ 35

lg 2 kohaselt on avalikul kasutataval teel erakorraline vedu ja sõit lubatud eriloaga ja eritasu eest ning üksnes loal märgitud marsruudil ja tingimustel. Teede- ja sideministri 21.05.2001.a määruse nr 51 „Suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskirja“ (edaspidi Eeskiri) § 2 p 1 kohaselt on eriluba

eaduse § 35 lg 2 alusel kehtestatud korras tee omaniku väljastatud kirjalik luba eriveose vedamiseks. Eeskirja § 4 lg 1 kohaselt suuri ja/või raskeid veoseid võib vedada mootorsõidukiga ainult siis, kui veost pole võimalik vedada osade kaupa või teise transpordiliigiga. Erandina võib loa väljastaja lubada ka sellise veose vedu, mille osade kaupa vedu on keerukas ja ülikulukas. Eeskirja § 5 lg 1 kohaselt eriveose vedu tohib teostada ainult loa olemasolul. Loa annab tee omanik. Luba peab olema vedajal kaasas ja see tuleb esitada politseiametniku või muu teda seaduse alusel kontrollimise õigust omava isiku nõudel. Seega on eriluba käsitletav LE § 70 p 4 nimetatud muu seadusest tuleneva dokumendina, mis tuleb esitada kontrolliõigust omava isiku nõudel. MENETLUS Kohtuvälisele menetlejale saadeti kaebuse koopia ning selgitati välja tema seisukoht kaebuse suhtes (tl 14,26). Menetlusalusele isikule toimetati kohtuvälise menetleja seisukohad kätte ja anti talle võimalus täiendavate seisukohta esitamiseks. Menetlusalune isik talle antud võimalust ei kasutanud (tl 27,28). Mõlemad kohtumenetluse pooled teatasid kohtule kirjalikult, et ei soovi kohtuistungist osa võtta (27-28,29). Eeltoodust tulenevalt on täidetud õiguslikud eeldused asja lahendamiseks kirjalikus menetluses väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 alusel. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED Hinnates asjas uuritud tõendeid kogumis leiab kohus, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

1. Menetlusaluse isiku kaebuses esitatud faktilised väited kogumis tema 08.12.2005.a ütluste ja lineaarmõõteseadme kasutamise protokolliga nr LL081205d kinnitavad, et 08.12.2005.a kell 15.30 juhtis Kaspar Kriisa Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia tee 4.kilomeetril mootorsõidukit Iveco Eurocargo ML 150 E 28/P registrimärgiga XXXXXX, Väärteoasi nr 4-06-388 mille koormaks oli 4 mootorsõidukit – MB Liano, Mitsubishi Pajero, VW Polo ja Mitsubishi Lancer. Riikliku järelevalve korras julgestuspolitsei politseiametniku poolt teostatud mootorsõiduki lineaarmõõtmete mõõtmisega tuvastati, et menetlusaluse isiku juhitud mootorsõiduki pikkus oli 13 m ning mootorsõiduki kõrgus 4,5 m. Menetlusalusel isikul ei olnud politseiametnikule esitada eriluba (tl 20-21,22).
2. LS § 15 lg 1 kohaselt sõiduki ja autorongi suurimad lubatud mõõtmed koormaga ja koormata, sõiduki ja autorongi massid ning teljekoormuse kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister. LS § 15 lg 4 kohaselt on lubatud sõiduki kasutamine teeliikluses

eadusega kehtestatud korras, kui koormatud või koormamata sõiduki mistahes mõõde, mass või teljekoormus ületab kehtestatud suuruse.

§ 33

lg 4 kohaselt nii koormaga kui koormata liikleva sõiduki suurimad lubatud mõõtmed ning massi ja teljekoormused kehtestab majandusja kommunikatsiooniminister. Teede- ja sideministri 18.05.2001.a määruse nr 50 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded“ (muudetud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrustega, vaidlusalusel ajal kehtivas redaktsioonis) Lisa 1 Kood 1202 kohaselt on mootorsõiduki lubatud suurim pikkus 12,00 meetrit ja Kood 1204 kohaselt lubatud suurim kõrgus 4,00 meetrit. Asjas uuritud tõendid (menetlusaluse isiku kaebuses esitatud faktilised väited, 08.12.2005.a ütlused, lineaarmõõteseadme kasutamise protokoll) kinnitavad, et vaidlustatud otsuses kirjeldatud ajal ja kohas juhtis menetlusalune isik koormatud mootorsõidukit, mille pikkus ületas 1 meetri võrra lubatud suurimat pikkust ja mille kõrgus ületas 50 cm võrra lubatud suurimat kõrgust. Sellise sõiduki kasutamine teeliikluses on lubatud vaid

eadusega kehtestatud korras. 3.

§ 35

lg 1 kohaselt on erakorralised vedu või sõit, mil suuremõõtmelise või raskekaalulise veose või veoseta sõiduki kas või üks suurim mõõde, mass ja teljekoormus ületab käesoleva seaduse § 33 lõike 4 alusel kehtestatud suuruse. Teede- ja sideministri 21.05.2001.a määrusega nr 51 „Suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskiri“ (muudetud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrustega, vaidlusalusel ajal kehtivas redaktsioonis, edaspidi „Eeskiri) § 2 p 6 kohaselt suuremõõtmeline veos on koormaga või koormata sõiduk (autorong), mille üksainuski mõõde ületab „Liiklusseaduse“ § 15 lõike 1 alusel teede ja sideministri poolt kehtestatud suurimat lubatud suurust või kui koorem ulatub sõidukist (autorongist) ette- või tahapoole üle 1 m. Kuna menetlusaluse isiku juhitud mootorsõiduki pikkus ja kõrgus koormaga ületasid LS § 15 lg 1 alusel kehtestatud suurimad lubatud pikkuse ja kõrguse mõõtmed, oli tegemist suuremõõtmelise veosega, sellest tulenevalt ka erakorralise veoga

§ 35lg 1 mõttes.

4.

§ 35

lg 2 kohaselt avalikult kasutataval teel on erakorraline vedu ja sõit lubatud eriloaga ja eritasu eest ning üksnes loal märgitud marsruudil ja tingimustel. Tee omanikule erakorralise veo või sõiduga tekitatud kulutuste hüvitamise ja eritasu määrad ning erilubade väljaandmise korra kehtestab majandusja kommunikatsiooniminister. Eeskirja § 2 p 1 kohaselt eriluba on „

eaduse“ § 35 lg 2 alusel kehtestatud korras tee omaniku väljastatud kirjalik luba eriveose vedamiseks. Eeskirja § 4 lg 1 kohaselt suuri ja/või raskeid veoseid võib vedada mootorsõidukiga ainult siis, kui veost pole võimalik vedada osade kaupa või teise transpordiliigiga. Erandina võib loa väljastaja lubada ka sellise veose vedu, mille osade kaupa vedu on keerukas ja ülikulukas. Eeskirja § 5 lg 1 kohaselt eriveose vedu tohib teostada ainult loa olemasolul. Loa annab tee omanik. Luba peab olema vedajal kaasas ja see tuleb esitada politseiametniku või muu teda seaduse alusel kontrollimise õigust omava isiku nõudel. Asjas uuritud tõendid kinnitavad, et menetlusaluse isiku veetud suuremõõtmeline veos koosnes neljast sõiduautost, st neljast iseseisvast asjast, millest igaüht on võimalik teistest sõltumatult vedada. Erandina võib küll tee omanik lubada ka sellise Väärteoasi nr 4-06-388 veose vedu suuremõõtmelisena, kuid selline vedu on õiguspärane vaid eriloa alusel ning loal märgitud marsruudil ja tingimustel. Selleks, et pädev isik saaks kontrollida, kas vedaja on õigustatud selliste mõõtmetega veost konkreetsel teel vedama, peab vastav eriluba vedajal kaasas olema ning ta on kohustatud selle pädevale isikule esitama. Sellised kohustused (eriluba peab vedajal kaasas olema, vedaja peab eriloa pädevale isikule esitama) tulenevad sõnaselgelt õigusaktidest. Sellest tulenevalt on

§ 35

lg 2 sätestatud eriluba käsitletav muu seadusest tuleneva dokumendina LE § 70 p 4 mõttes. Asjaolu, et menetlusalusel isikul 08.12.2005.a eriluba suuremõõtmelise veose veoks esitada ei olnud, on käsitletav vastava eriloa puudumisena. Kaebuse väide, nagu oleks nõutav veoluba olnud küll olemas, kuid asunud tööandja kontoris, ei tee menetlusaluse isiku rikkumist olematuks ega välista tema vastutust. Eriluba peab vedajal kaasas olema ja vedaja peab selle pädevale isikule kohapeal esitama. Sellise kohustuse mõte ja eesmärk ongi selles, et järelvalvet teostav pädev isik saaks kohapeal ja koheselt veenduda, kas vedaja on õigustatud konkreetsetele tingimustele vastavat erakorralist vedu teostama ning tegema seda kontrollitaval teelõigul. Pädev isik ei pea ootama, et keegi, kusagilt ja mingi aja jooksul sellise loa tooks. Selline olukord takistaks operatiivse riikliku järelevalve teostamist. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik pani vaidlustatud otsuses kirjeldatud ajal ja kohas toime vaidlustatud otsuses kirjeldatud teo ning rikkus sellega Liikluseeskirja §-de 192 ja 193 nõudeid.

1. Menetlusalune isik mootorsõiduki juhtimisõigust omava isikuna tunneb ja peab tundma teeliikluses kehtivaid nõudeid ja neid järgima. Menetlusalune isik teab ja peab teadma, et kannab isiklikku vastutust teeliikluses kehtivate nõuete rikkumise eest. Menetlusalune isik ei ole kohustatud asuma seaduse nõuetega vastuolus oleva tööülesande täitmisele, st asuma vedama suuremõõtmelist veost ilma, et tal oleks kaasas nõuetekohane luba sellise veose vedamiseks. Juhul, kui ta seda siiski teeb, rikub ta kehtivaid õigusnorme teadlikult ja tahtlikult ning võtab endale sellega ka vastutuse rikkumisega kaasnevate tagajärgede eest. Hinnates asjas uuritud tõendeid kogumis asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku tegevus on õigesti kvalifitseeritud LS § 7433 järgi
2. LS § 7433 järgi kvalifitseeritava teo eest on seadusandja karistusena ette näinud rahatrahvi kuni 100 trahviühikut, st kuni 6000 krooni. Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule määranud karistuse vaid viiendiku ulatuses seaduse ettenähtud võimalikust karistusest, st võimalikult leebe karistuse. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumisega ning järginud karistuse kohaldamise aluseid. Kõiki eeltoodud asjaolusid arvestades leiab kohus, et vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks. Menetlusaluse isiku kaebus tuleb jätta rahuldamata. Sirje Lahesoo Kohtunik