Väärteoasi nr. 4-07-7773 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 25.märtsil 2008 Tallinn Harju Maakohtu kohtunik Liina Pohlak Sekretär Olivia Vaal, Karine Vartla Tõlk Marek Litnevski juuresolekul Kohtuvälise menetleja Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna esindaja Andrus Reidi (tunnistus nr 971) ja Helen Kommussaar (tunnistus nr 1059) ja Menetlusaluse isiku Ain Veltmann Isikukood: 36612250224 Elukoht : xxx töökoht: AS T kaitsja Indrek Sirk Vaatas 28.01.2008, 25.03.2008 avalikul kohtuistungil läbi Ain Veltmanni kaebuse Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse komissar Rene Birk 12.12.2007 otsuse väärteoasjas nr 2314,07,036141 tühistamiseks. Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse komissar Rene Birk 12.12.2007 väärteoasjas nr 2314,07,036141 otsuse kohaselt Ain Veltmann 31.05.2007 kell 15.08 ajal Tallinnas Peterburi mnt 92c Paneeli ristis juhtis mootorrattast, enne manöövri alustamist ei veendunud selle ohutuses ja keeras ette esimeses kõrvalreas otse liikunud sõiduautole, millega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju Aleksandr Mile. Rikkus LE § 91, nõudeid, pannes sellega toime teo, milline on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 7417 lg 1 järgi. Ain Veltmannile määrati karistuseks liiklusseaduse § 7417 lg 1 ettenähtud väärteo eest 600 krooni. Ain Veltmann vaidlustas 12.12.2007 otsuse väärteoasjas nr 2314,07,
- Palub lõpetada menetlus liiklusseaduse § 7417 lg 1 järgi VTMS § 29 lg 1p1 alusel. Isik ei ole liiklusõnnetust põhjustanud. Kohtuvälise menetleja otsus on motiveerimata, millega on oluliselt rikutud seadust Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil andis kaebuse esitaja Ain Veltmann ütlusi, mille kohaselt 31.05.07 juhtus liiklusõnnetus, kui tema sõitis Peterburi mnt-l ja vahetas sõidurida. Kohale kutsuti politsei ja kiirabi, kes viis ta Mustamäe haiglasse, kus tal tuvastati rangluumurd. Alguses sõitis ta teises reas, siis näitas suunda ja sõitis esimesse ritta. Ta sõitis 50 km/h, nagu sellel teelõigul oli lubatud. Olles mõnda aega liikunud esimeses reas, kui kaua ta esimeses reas sõitis pärast sinna pöördumist, seda ajaliselt ta ei oska öelda, kuid kuskil sada meetrit ning tahtes sõita otse edasi Maardusse, tundis ta tagant lööki, mis lõi tema liiklusvahendi – mootorratta vibrama ning, mille tagajärjel ta mootorrattaga kukkus paremale küljele. Kui mootorrattale tagant otsa sõidetakse, siis, kas mootorratas kukub vasakule või paremale poolele seda kunagi ei tea, see on juhuse küsimus. Enne kokkupõrget, kui pidurdas, siis ainult hoogu maha võttes, sest teisest reast esimesse sõites võis kiirus olla lubatust suurem. Talle tundus, et ta liigub otse, aga sõidurada maha märgitud ei ole. Ta ei alusta kunagi enne manöövri tegemist, kui ei vaata taha. Enne, kui ta alustas manöövri tegemist, vaatas ta taha, ta nägi, et teine sõiduk - sõiduauto võis olla 20-30 meetri kaugusel. Suunatuld ta kindlasti näitas, sest suunatuli väidetavalt vilkus ka siis, kui mootorratas oli juba pikali, ise ta seda ei näinud, sest oli kiirabis. Suunatule peab mootorratturi ise välja lükkama, automaatselt välja lülitada seda ei saa, kas ta vajutas suunatule välja seda ta ei mäleta, kuid arvab, et lülitas välja. Sel hetkel, kui ta sooritas manöövri ühest reast teise, siis oli kõrvale tekkinud ka aeglustusrida pöörde sooritamiseks ja see oli autosid täis, ristmik oli ilma foorideta ja küllaltki ohtlik. Tunnistaja TM andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt läks mehega mööda Peterburi mnt pidi suvilasse. Oli oma punase auto roolis ja mees istus kõrval, sõitis kiirusega 40-50 km/h. Teel oli kaks rada ja tema sõitis parempoolselt rajal, enne ristmiku on ka lisarada, seega tekkis ka kolmas rada, mis viis Paneeli tänavale. Seal teel ei ole teekate märgistatud – tee ei ole jagatud sõiduradadeks. Nende ees sõitis veoauto, mis andis suunatulega märku, et hakkab keerama paremale lisarajale, et sõita Paneeli tänavale. Ise ta vähendas natuke kiirust, lasi veoauto mööda ja sõitis edasi. Järsku vasakult poolt, väga ootamatult, enne ristmiku ilmus mootorratas ja tegi möödasõidul vasakult poolt manöövri ta ette ja hakkas tema jaoks väga ootamatult pidurdama. Kui mootorratas hakkas pidurdama, siis tema sõiduki esiosa oli mootorrattast 3-4 meetri kaugusel, kui mootorratas tema ette reastus, siis ise kohe pidurdama ei hakanud, vaid ehmus ja hakkas siis pidurdama, kõik toimus tema jaoks väga kiiresti. Reaktsioon on tal selline, kui normaalsel inimesel ja ta võib öelda seda, et ta ei saanud avarii vältimiseks midagi ette võtta. See juhtus pärast seda, kui veoauto hakkas Paneeli tänavale keerama. Mootorratas tegi manöövri tema ees, tema meelest sõitis mootorratas viltu, möödasõitmisel oli vahe 3 meetrit. Kui mootorratas tema ette keeras, siis ta veoautost veel möödunud ei olnud, veoauto oli oluliselt eespool aeglustusrajal, tahtis Paneeli tänavale keerata ja sinna ka keeras. Veoauto kiirus oli väga suur, sest temal oli kiirus täpselt 45 km/h, ta hoidis distantsi ja kui veoauto vähendas kiirust, siis ka tema vähendas kiirust. Kui veoauto keerama hakkas ja vabastas talle raja, siis tema kiirust ei suurendanud, ta ei ületanud 50 km/h. Enne oli kiirus 45 km/h, natuke ikka lisas kiirust, kui veoauto hakkas ära keerama. Peale seda kedagi tema ees ei olnud ja ees oli vaba ristmik. Kui veoauto ees sõitis ja ära keeras ja tema kiirust lisas, siis teises reas olnud autod sõitsid temast mööda ja kiiremini vasakult poolt. Tema peab loogiliseks ja võimalikuks seda, et kokkupõrge toimus selliselt, et mootorratas oli reastunud tema ette ja tema samal ajal lisas kiirust ning sõitis talle sisse, sest veoauto oli eest ära läinud. Täpselt ta ei mäleta, kuid enne kokkupõrget ta ei pidurdanud, arvas, et hakkas enne pidurdama, kuid kohe ei pidurdanud. Ta nägi, kuidas mootorratas hakkas pidurdama, et keerata. Nende vahemaa oli 3-4 meetrit ja see ei vähenenud, kui mootorratas mööda sõitis. Seda, et mootorratas hakkas pidurdama, seda ta nägi visuaalselt. Pidurdama hakkas ta ikka enne kokkupõrget, kui nägi, et mootorratas tema ees pidurdab. Kokkupõrke hetkel oli mootorratas natuke viltu. Kui ta talle tagant sisse sõitis, siis kokkupõrge tekkis tagumise kummi vastu, tema autol oli vigastatud vasakpoolne kaitseraua esiots ja kapott. Kui ta sai aru, et on juhtunud õnnetus, siis ta pidurdas, kuid mitte järsult, nad lohisesid natuke ja jäid siis seisma. Alguses ta järsult ei pidurdanud, seda tegi pärast kui oli meeter vahet. Tunnistaja AM andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt sõitsid Peterburi mnt pidi, seal oli kaks sõidurida, nemad olid paremas. Paneeli tn ristmikuni jõudes, tekib sinna kolmas lisa sõidurida. Kui ta sõitis Peterburi mnt-l, siis nende ees sõitis veoauto, mis reastus ümber paremale, näitas, et keerab paremale ja sõitis Paneeli tänavale. Nemad sõitsid otse sama rida edasi Jõelähtme suunas, sel hetkel oli see keskmiseks reaks. Vasakust reast tuli suurema kiirusega mootorratas, kes reastus ümber, sõitis nende ette, tahtes ilmselt paremale sõita. Pärast seda, kui mootorrattur oli nende ette tulnud, siis ta ka pidurdas ja tunnistaja arvates tekkis selle tagajärjel avarii, sest mootorrattur pidurdas järsult neile otsa. Mootorratta kaugus, enne kui hakkas pidurdama oli 3-4 meetrit nende ees ja hakkas lähenema neile. Seda, et mootorrattur hakkas pidurdama, sellest ta sai aru, kuna tavaliselt reastudes minnakse kiirelt otse edasi, kuid siin oli näha, et pidurdas. Nende kiirus oli 50 km/h juhul, kui mootorrattur oleks sama kiirusega sõitnud, siis nad ei oleks talle otsa sõitnud, kuna nemad ei kiirendanud. Kui veoauto tegi pöörde ja reastus paremale, siis enne reastumist veoauto vähendas kiirust, näitas suunda, ka nemad vähendasid kiirust 5 km/h võrra. Peale seda, kui veoauto ümber reastus, siis nemad kiirust ei suurendanud, kiirendada ei 2 olnud mõtet, sest seal oli lubatud 50 km/h. Kokkupõrke hetkel oli mootorratas nende ees, kui arvestada registrimärki, siis mootorratas oli sellest vasemal. Kokkupõrge toimus numbrist vasemalt, kuskil numbrimärgi ja esitule vahel. Kas mootorratas oli otse või mingi nurga all, seda ta öelda ei oska, mootorratas oli praktiliselt otse. Pärast seda, kui tekkis mootorratta tagumise rattaga kontakt, hakkas abikaasa pidurdama. Mootorratast vasak esitiiva juures nägi tema esimest korda tagavaatepeeglist möödasõidu ajal, mootorratta kiirus oli nende omast palju suurem. Mootorratas tegi parempöörde, et nendest mööda sõita ja nii oligi nende ees. Kas mootorratas näitas paremat suunatuld, seda ta ei märganud, sest oli päikseline ilm. Tema ei näinud suunatuld, kuna istus juhi kõrval, võib-olla oleks ta seda siis näinud, kui oleks roolis istunud. Kogu mootorratta tegevust ta ei näinud, temal tahavaatepeegleid ei olnud. Kui seisma jäid ja autost välja tuli, siis nende taga oli auto XXX 20 meetri kaugusel seisma jäänud. Et mootorratas pidurdas ja nemad kiirust ei lisanud, sellest ta sai aru, sest kui abikaasa oleks vajutanud gaasipedaali, oleks seda füüsiliselt tundnud. Kui nad otsa sõitsid, siis mootorratas püüdis hoida oma tasakaalu, kuid see ei õnnestunud vaid kaldus paremale, liikus 10 meetrit edasi ja jäi siis mootorratturi jala peale. Kaebuse esitanud isiku kaitsja selgitas kohtuistungil, et kaebuse esitaja jääb esitatud kaebuse juurde, taotledes otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist. Asudes seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt on toime pandud väärteomenetluse oluline rikkumine. Kohtuväline menetleja ei ole otsuse tegemisel vastulauset arvesse võtnud, kuigi vastulause oli tähtaegselt esitatud. Kohtuvälisel menetlejal oli kohustus järgida kõiki menetlusnorme. Käesoleval juhul aga otsusest ei nähtu põhistust, miks Veltmann selle õnnetuse tegi. Samuti on sügavad vastuolud tõendite vahel. Ülekuulatud kolm isikut: Veltmann ning tunnistajad M ja M . Tunnistajad M ja M on, kas teadvalt või ebakompetentsusest andnud ütlusi sõidukiiruse osas. Ekspertiisi käigus on tuvastatud, et juhitavuse kaotus tekkis peale kokkupõrget. Mootorratta kiirus oli umbes 48 km/h ja sõiduauto kiirus 61 km/h. Kui M oleks liikunud 45 km/h, siis poleks kokkupõrget olnud ja väiksema kiiruse puhul oleks ka pidurdustee olnud lühem. Eksperdiarvamuse kohaselt toimus kokkupõrge enne mootorratta lohisemise alguspunkti. Ei saa rääkida ootamatust ja järsust manöövrist, ette keeramisest sest, ekspert on oma arvamuses märkinud, et mootorratta parem esikülje vigastus tähendab, et mootorratas asus auto pikitelje suhtes paremal. Kokkupõrge toimus esimesel sõidurajal, täpsemat asukohta ei ole võimalik määrata. Ekspert kinnitab Ain Veltmann ütlusi selles, et ta liikus esimesel sõidurajal otse kiirusega 50 km/h. Võib-olla toimus mõningane hüpoteetiline kõrvalekaldumine, mis järeldub ka eksperdi algsest arvamusest st, et võis nihkuda mõnevõrra vasakule. Kokkupõrge toimus auto pidurdusjälgede algusest või enne seda, kiirusega 60 km/h. Mootorratta kiirus oli 48 km/h. Seetõttu peaks kohus hindama seda, kui usaldusväärseks ta peab Ma ütlusi järsust ette keeramisest ja kiirusest, kui Ain Veltmann’i antud ütlused langevad kokku eksperdi järeldustega. Menetlusnormide rikkumine ei ole mitte ainult siis oluline, kui see toob kaasa teistsuguse otsuse, vaid ka siis, kui see võib kaasa tuua teistsuguse otsuse, seetõttu kohtuvälise menetleja väide, et menetlusnormi rikkumine ei saa olla otsuse tühistamise aluseks on väär. Käesoleval juhul saab rääkida olulisest menetlusnormide rikkumisest ning see saab kindlalt olla aluseks otsuse tühistamisel. Kas vastulause jõudis kohtuvälisele menetlejale, seda ei ole teada. Menetlusalune isik on selgelt väljendanud oma mittenõusolekut antud süüdistuses. See, et vastulause ei jõudnud kohtuvälise menetlejale mingitel põhjustel, see ei ole kaebuse esitaja süü. Samuti on väär kohtuvälise menetleja hüpotees sõidukiiruse suhtes ning Ma ütlused ei ole kooskõlas eksperdi arvamusega. Isegi, kui hüpoteetiliselt rääkida sellest, et Veldtmann kihutas M ette ja asus siis pidurdama, siis ei saa see ohtu põhjustada. Kui ettereastumist teostati lubatust suurema sõidukiirusega, siis ümberreastumine ei saanud põhjustada mingit ohtu. Ohtu oleks pidanud põhjustama pidurdamine, aga seda pole protokollis etteheidetud. Tema kaitsealune pidurdas piirkiiruseni, käitudes seega õiguspäraselt. Kui Ma oleks liikunud 50 km /h ei oleks kokkupõrget saanud toimuda, veoauto keeras paremale, Ma kiirendas, teadmata, mis toimus veoauto ees, kus liikus mootorratas. Ma ütlused tõendavad kihutamist. 3 Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles esitatud kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Kaebuse esitaja ei ole oma kaebuses esitanud ühtegi põhjendust, mis võimaldaks teha asjas teistsugust otsust. Menetlusnormide rikkumise kohta on Riigikohus öelnud seda, et see on oluline siis, kui see on kaasa toonud teistsuguse otsuse. Antud juhul on rikkumine tõendamata. Vastulause esitati tähtaja möödumisel, võib-olla see ei jõudnud kohale tehniliste vigade tõttu ning seetõttu ei saanud kohtuväline menetleja vastulause väidetele vastata. Vastulauses esitatud väited ei oleks otsust muutnud ning ainult menetlusnormide rikkumine ei saa viia otsuse tühistamiseni. Kaitsja väite kohaselt sõitis kaebuse esitaja 50 km/h ning libastus Mi sõiduki ette kohtuvälisele menetlejale jäi arusaamatuks, kuidas oli see võimalik, kui M’i kiirus oli 61 km/h. Sellest tulenevalt kohtuväline menetleja järeldas, et mootorratta kiirus pidi enne manöövrit olema suurem. Kaitsja väide selle kohta, et M’id on andnud valeütlusi ei pea paika ja on pahatahtlik, kaitsja soovib sellega kohut mõjutada. Tunnistaja Ma antud ütlused kohtus on kooskõlas eksperdi arvamusega, tunnistajad rääkisid seda, mida mäletasid, nende antud ütlused on õiged ja neil puudub motiiv anda valeütlusi. Kokkupõrkel sõitis mootorratas enne ümberrivistumist kiiremini, peale seda vähendas kiirust. Kokkupõrge toimus nurga all, kus mootorratas oli pikitelje suhtes paremale suundumas. Pärastine suundumine vasakule tulenes sellest, et kui eelnevalt liikus mootorratas paremale, siis sõiduki stabiliseerimiseks suundus vasakule .See kõik on kooskõlas sõidukijuhi ütlustega ja ei ole alust tunnistaja Ma ütlustes kahelda. Olulised faktid langevad kokku eksperdi arvamuse p 1, tulemus on sama, milleni jõudis kohtuväline menetleja oma otsuses. Ain Veltmann’i manööver leidis tõendamist, see tekitas takistuse, mida tagant liikuv auto ei suutnud vältida. Kohus uuris kohus järgmisi dokumente: - Ain Veltmann’i esindaja Indrek Sirk 28.12.2007 esitatud kaebus Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse komissar R. Birk 12.12.2007 otsusele väärteoasjas nr. 2314,07,
- Kaebuse esitaja esindaja tuginedes VTMS § - dele 23, 29 lg 1 p 1 ja 132 p 3 taotleb nimetatud väärteootsuse tühistamist, menetluse lõpetamist liiklusseaduse § 7417 lg 1 järgi kvalifitseeritavas väärteosasjas, seoses väärteotunnuste puudumise tõttu ning menetlusalusele isikule õigusabikulude hüvitamist, asutud on seisukohale, et kohtuväline menetleja on oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust sh ei ole andnud hinnangut liiklusõnnetuses osalenud teise sõidukijuhi käitumisele; (lk 1-4); - Ain Veltmann’i esindaja Indrek Sirk 30.11.2007 koostatud vastulause väärteoasjas nr. AB916126 (6-8, 75-78); - Kohtuvälise menetleja 12.12.2007 otsus väärteoasjas nr 2314,07,036141, mille kohaselt 31.05.2007 kella 15.08 ajal Tallinnas Peterburi mnt 92c Paneeli tn ristis Ain Veltmann juhtis mootorratast, enne manöövri alustamist ei veendunud selle ohutuses ja keeras ette esimeses kõrvalreas otse liikunud sõiduautole, millega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju Aleksandr M’ile, rikkudes sellega Liikluseeskirja § 91 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 7417 lg 1 järgi. Ain Veltmann’i karistati rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses s.o 600 krooniga; (lk 5, 63) - Põhja Politseiprefektuuri konstaabel A. Sarapuu 31.05.2007 koostatud liiklusõnnetuse akt LÕ nr 1477 sh 2 skeemi, millisest nähtub, et märgitud kuupäeval kella 15.08 ajal toimus Peterburi tee 92C, Tallinna liiklusõnnetus. Osalejateks olid Ain Veltmann ja TMa; (lk 22-24, 38-39) - Politsei andmebaasi POLIS teade 2302,07,0,0,0053558 (lk 42); - TM suhtes koostatud protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel (lk 43) , - nõudekiri Ain Veltmann suhtes koostatud tõendite väljanõudmise kohta (lk 44); - Põhja – Eesti Regionaalhaigla koostatud vastus päringule ja Ain Veltmann suhtes koostatud tõend alkoholijoobe tuvastamise kohta (lk 45-46); 4 - teatis liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest SA Põhja - Eesti Regionaalhaigla Mustamäe korpusesse (lk 47); - teated Eesti Liikluskindlustuse Fondile (lk 48-49); - Salva Kahjukäsitluse OÜ koostatud päring ja Põhja Politseiprefektuuri konstaabel A. Sarapuu koostatud vastust päringule (lk 50-51, 62); - fototabelid (53-56, 86-88); - sündmuskoha vaatluse protokolli koos skeemidega, mille kohaselt sündmuskoha vaatluse käigus tuvastati, et Peterburi tee 92C Tallinnas asuv kahesuunaline teelõik, vaatlussuunaga kesklinna poolt Narva suunas oli sõiduauto XXXreg.nr XXX ja mootorratta XXX reg. Märk XXX sõidusuunaks. Lubatud suurim kiirus antud lõigul oli 50 km/h. Sõidutee oli kaetud asfaltbetoonkattega, horisontaalne, ilma aukudeta ja kõrgemata kohtadeta. Teekate oli kuiv, valge aeg, sirge tee. Liiklusõnnetuse sündmuskohal on sõidutee laius 13.85 m, parempoolsest sõidutee äärest mõõdetuna 5-65 m. 4,20 m algavad sõiduauto XXX pidurdusjäljed, milliste pikkus oli vastavalt 18,90 m ja 8,50 m. Pikendussirge abil mõõdetuna 19,45 m kaugusel kesklinna suunas ja parempoolsest sõidutee servast 4,65 m ja 4,14 m kaugusel oli sõiduauto XXX. Parempoolsest sõidutee servast mõõdetuna 5,15 m oli mootorratta XXX külglibisemise jälg, millise pikkus oli 9,30 m. vasakpoolsest sõidutee servast mõõdetuna 7,50 m oli mootorratta XXX lohisemise jälg, millise pikkus oli 8,95 m. Pikendussirge abil mõõdetuna kesklinna suunas 18,30 m ja vasakpoolsest sõidutee äärest 4,45 m oli mootorratas XXX. (57-59); - Ain Veltmann suhtes väljastatud õiend toime pandud väärtegude kohta (lk 65); - A. Veltmann esindaja Indrek Sirk koostatud kaebust kohtuvälise menetleja tegevuse peale ja Põhja Politseiprefektuuri Liiklustalituse komissar Riho Tänak koostatud vastust kaebusele (lk 66, 69) - Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna vanemkonstaabel A. Sarapuu 18.11.2007 Ain Veltmann suhtes koostatud väärteoprotokolli AB 916126, millisest nähtub, et 31.05.2007.a. kell 15.08 Tallinnas Peterburi tee 92C juhtis Ain Veltmann mootorratast XXX XXX ja enne manöövri sooritamist ei veendunud selle ohutuses ja keeras ette esimeses kõrvalreas otse liikunud sõiduautole XXX, millega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju A M’ile, rikkudes sellega LE § 91 nõudeid, pannes toime LS § 7417 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo; (lk 60) - Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtuekspert Jaan Marmor 27.02.2008 koostatud ekspertiisiakti nr LL-36-08/566, millise ekspertarvamuse kohaselt kogu liiklusõnnetusega seotud sündmuste jada ehk liiklusõnnetuse mehhanismi ei ole ekspertiisiks esitatud materjalide alusel võimalik kindlaks määrata. Mootorratta XXX XXX reg. märk XXX ja sõiduauto XXX XXX, reg. märk XXX, paiknemist kokkupõrke hetkel teineteise suhtes on kirjeldatud ekspertiisiakti uurimuslikus osas. Sõidukite paiknemist sõidutee suhtes ei ole ekspertiisiks esitatud materjalide alusel võimalik kindlaks määrata. Saab ainult öelda, et kokkupõrge toimus pärisuunalisel esimesel sõidurajal. Sündmusosaliste sõidukite liikumiskiirusi kokkupõrke hetkel ei ole arvutuslikult võimalik kindlaks määrata. sõiduauto XXX liikumiskiirus enne pidurdusjälgede tekkimist oli arvutuslikult 61 km/h. Sõiduauto XXX juhi kokkupõrke vältimise võimalust ei saa arvutuslikult analüüsida, kuna puuduvad andmed mootorratta liikumise iseloomu kohta enne liiklusõnnetust ja ei ole võimalik tuvastada ka kokkupõrke kohta piki sõiduteed vaadatuna; (lk 104-107) Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud kirjalikke dokumente, ära kuulanud kaebuse esitanud isiku seletused, tunnistajate ütlused, kaitsja ning kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele: Liiklusõnnetuse puhul tuleb analüüsida ja anda hinnang mõlema liiklusõnnetuses osalenud juhi tegevusele, et kindlaks teha, kes on rikkunud liikluseeskirja nõudeid ja kas rikkumise ning liiklusõnnetuse vahel on põhjuslik seos. Ei ole võimalik lahendada ühe liiklusõnnetuse osapoole vastutuse küsimust ilma teise osapoole käitumist hindamata. Vastav kohustus on kohtuvälisel menetlejal, kes peab selgitama välja, kas väärtegu on aset leidnud ja kas selle on toime pannud menetlusalune isik (Riigikohtu otsus 3-1-1-79-06). Kohtuväline menetleja on käesolevas 5 väärteoasjas rikkunud seda kohustust. Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse komissar Rene Birk 12.12.2007 väärteoasja nr 2314,07,036141 otsuses (lk 63) puudub igasugune tõendite analüüs. A.Veltmann on algusest peale väitud, et tema ei ole liiklusõnnetuses süüdi, kuid kohtuväline menetleja on jätnud Ain Veltmanni ütlused tähelepanuta. Väärteomenetluse seadustiku § 74 lg 1p 8 kohaselt peab kohtuvälise menetleja otsuses olema märgitud vastualuses esitatu mittearvestamise põhjendus. Nagu nähtub väärteotoimikust (lk 75-78 ) on kaitsja poolt esitatud kohtuvälisele menetlejale vastulause, kuid Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse komissar Rene Birk 12.12.2007 väärteoasja nr 2314,07,036141 otsuses ei kajastu, miks on kohtuväline menetleja jätnud vastulauses esitatu arvestamata. Eelpool toodust tulenevalt ei nähtu kohtuvälise menetleja otsuses süüteokoosseisu tunnuseks oleva põhjusliku seose olemasolu A.Veltmanni tegevuse ja tagajärje vahel, mistõttu on A.Veltmani karistamisel kohtuvälise menetleja poolt oluliselt rikutud väärteomenetluseõigust VTMS § 150 lg 1p8 tähenduses, mistõttu tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada. VTMS § 123 lg 2 kohaselt on maakohus kohustatud arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Liikluseeskirja § 91 kohaselt peab juht enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ja teel töötajaid. LE kohaselt mõistetakse manöövri all igasugust pööret või mistahes ümberreastumist. Kaebuse esitanud isik on vaidlustanud otsuse sisuliselt, väites, et tema ei ole talle liiklusseaduse § 7417 lg1 järgi süüksarvatud õiguserikkumist toime pannud. A.Veltmanni ütluste kohaselt reastus tema ümber teisest reast esimesse ja olles mõnda aega sõitnud - umbes 100 meetrit tundis selja tagant lööki. Arvab, et liikus otse aga radasid ei olnud seal maha märgitud. Sõitis kiirusega 50 km/h. Tunnistaja T.Ma kinnitab A.Veltmanni ütlusi, et teekattel olid rajad märgistamata. Tunnistaja Ma ütluste kohaselt vähendas ta kiirust, sest veoauto hakkas paremasse ritta keerama. Pärast veoauto reavahetust suurendas natuke kiirust, aga ei ületanud 50 km/h. Sõitis edasi ja järsku vasakult poolt ilmus möödasõitu lõpetav mootorrattas tema ette ja hakkas ootamatult pidurdama. Vahe oli 3-4 m. Tunnistaja ehmus, kohe ei pidurdanud, siis pidurdas ja toimus kokkupõrge. Ei mäleta täpselt kas pidurdas enne kokkupõrge või pärast seda. Teise rea autod sõitsid temas kiiremini. Tunnistaja A.M kinnitab osaliselt T.Ma ütlusi, kuid väidab, et T.Ma ei suurendanud kiirust peale veoauto ümberreastumist. Tunnistajate ütlused selle kohta, et T.Ma ei sõitnud kiiremini kui 50 km/h on ümber lükatud ekspertiisiaktis toodud eksperdiarvamusega, mille kohaselt oli sõiduauto XXX liikumiskiirus enne pidurdusjälgede tekkimist arvutuslikult 61,8 km/h. Samas nähtub ekspertiisiakti uurimuslikust osast, et mootorratta kokkupõrkejärgne liikumiskiirus oli suurusjärgus 48,7 km/ h. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt oli antud teelõigul lubatud suurim kiirus 50 km/h. Seega on A. Veltmann sõitnud lubatud kiirusega, kuid T.Ma on rikkunud LE § 124 p
- Tunnistajate T.Ma ja A.Ma ütluste kohaselt liikusid teises reas liikunud sõidukid neist kiiremini. Samas nähtub, tunnistajate ütlustest ka see, et kuna nende ees olev veoauto vähendas kiirust ja tahtis paremal keerata, oli T.Ma sunnitud kiirust vähendama. A. Veltman ei eita, et võis ümberreastumise hetkel ületada lubatud sõidukiirust, kuid seejärel kohandas oma kiiruse lubatud piiridesse. A. Veltmanni ütlusi, mille kohaselt ta sõitis liiklusõnnetuse hetkel lubatud kiirusega kinnitab ka ekspertiisiaktis toodu. Pärast veoauto ümberreastumist aeglustusrajale, jäi esimesse sõiduritta nii palju ruumi, et A. Veltmann sai lõpetada mootorrattaga ümberreastumismanöövri. T.Ma ütlustest nähtub, et pärast veoauto ümberreastumist suurendas ta kiirust. Nagu nähtub ekspertiisiaktist on T.Ma suurendanud kiirust üle maksimaalselt lubatud suurima kiiruse, mistõttu ei ole kohtu arvates välistatud, et liiklusõnnetuse põhjuseks võis olla T.Ma poolt LE § 124 p1 nõuete rikkumine. Eeltoodust tulenevalt ja antud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et puudub usaldusväärsete tõendite kogum, mis kinnitaks Ain Veltmanni süüd liikluseeskirja § 91 nõuete rikkumises ja 6 kuna on tõusetunud hulgaliselt kahtlusi, siis tuleb need tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks ning Ain Veltmanni suhtes väärteomenetlus lõpetada kuna teos puuduvad väärteo tunnused. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Eeltoodut arvestades ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §dest 132 p 3, 29 lg 1p
- 133, 134, Otsustas 1 Ain Veltmanni kaebus rahuldada.
- Tühistada Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse komissar Rene Birk 12.12.2007 väärteoasjas nr 2314,07,036141 otsus täies ulatuses ja lõpetada väärteomenetlus selles sündmuses Väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovil tuleb sellest kirjalikult Harju Maakohtule teatada seitsme päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Otsusele võib esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist esindaja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtunik Liina Pohlak Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 16.04.2008 7