4-06-465\1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruaril 2006.a Paide kohtumajas Väärteoasja number 4-06-465 Kohtunik Heino-Vello Pihlak Väärteoasi Janek Kupperi kaebus Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna korrakaitsetalituse 10.01.2006.a otsusele väärteoasjas nr 2510,05,003638 Kaebuse esitaja Janek Kupperi, isikukood XXXXXXXXXXXX Kohtuväline menetleja Lääne Politseiprefektuuri Paide Politseijaoskond 37506064919, elukoht Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta muutmata Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna korrakaitsetalituse 10.01.2006.a otsus nr 2510,05,003638 ja kaebus rahuldamata. Lubada tasuda määratud rahatrahv ositi 10 kuu jooksul alates alates kohtuotsuse jõustumisest 960 krooni kuus. Välja mõista Janek Kupperilt riigituludesse (Rahandusministeeriumi arve 10220034800017, viitenumber 2800049696) 19.80 (üheksateist kr 80 s) krooni postikulu katteks. Anda aega postikulu vabatahtlikuks tasumiseks 30 päeva otsuse jõustumisest. Tasumisel tuleb näidata otsuse number ja mille eest tasutakse. Juhul kui selle aja jooksul tasumist ei toimu lisanduvad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuvälise menetleja või tema advokaadist esindaja kassatsioonikaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast. 1 Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule Paide kohtumajas kohtuotsuse kättesaamise päevast arvates. Väärteokirjeldus Kaebuse kohaselt on kaebuse esitajat karistatud selle eest, et ta rikkus liikluseeskirja § 76 p 1 nõudeid ning teda karistati Paide politseijaoskonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabli otsusega liiklusseaduse § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 160 trahviühikut, s.o 9600 krooni ja sama seaduse paragrahvi
2. lõike alusel lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Kaebuse motiivid Kaebuse esitaja võtab omaks rikkumise. Kaebuse esitaja palub vähendada trahvisummat, kuna joove oli sedavõrd väike, et määratud karistus on sellega ebaproportsionaalselt raske. Samuti ei esinenud ebaadekvaatset käitumist, siis ei ole õigustatud karistamine otsuses märgitud viisil. Otsusest ei ole näha, miks on otsuse teinud isik pidanud vajalikuks juhtimisõiguse äravõtmise ja miks kolmeks kuuks. See on põhistamata. Valitud karistus, sh lisakaristus ei või olla mingi suvaliselt ja põhjendamatult määratud suurus, vaid peab tulenema väärteo asjaoludest ja rikkujat iseloomustavatest andmetest. Alkoholilõhna ja indikaatorvahendi näidust ei tulene, kui suureks ja millega võrreldes nii suureks pidas karistaja joovet. Kuna möönab väärteo toimepanemist on valmis rahatrahvi tasuma 3000 krooni, mida on suuteline tasuma ilma perekonda panemata raskesse majanduslikku olukorda. Nii oleks karistus vastav süüteole ega kurnaks teda ja temaga seotud isikuid ebamõistlikult. Kuna karistuste hulk ja määr on arusaamatud, siis ei ole otsus õiguspärane ja tuleb lisakaristuse osas tühistada. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja on seisukohal, et karistuse määramisel on järgitud karistuse kohaldamise aluseid ning ei väljutud karistusraamidest. Toime on pandud liiklusnõuete raskeim rikkumine, mis nõub selget negatiivset reaktsiooni. Riigikohus on seisukohal, et mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatava õigusrikkumisega. Kohtuväline menetleja on nõus, et asja võib lahendada kirjalikus menetluses. Kohtumenetlus Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtu kohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kaebuse esitaja on teatanud kohtule oma nõusoleku kirjalikuks menetluseks. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused VTMS § 123 lg 2 kohaselt tuleb kohtul arutada väärteoasja täies ulatuses, sõltumata kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Menetlusalust isikut on karistatud liiklusseaduse (LS) § 7419 lg 1 järgi selle eest, et ta rikkus 2 liikluseeskirja § 76 p 1 sätteid, s.t juhtis mootorsõidukit alkoholijoobeseisundis, mis on karistatav rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Menetlusalust isikut on karistatud rahatrahviga 160 trahviühikut, s.o 9600 krooni ning lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks LS § 7419 lg 2 alusel, mis lubab lisakaristusena juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Väärteotoimiku materjalidest selgub, et menetlusalune isik on toime pannud liiklusalase väärteo. Menetlusalune isiku tunnistab samuti. Kohus ei ole tuvastanud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Aset on leidnud menetlusaluse isiku poolt märgitud väärteo toimepanemine. Kohus ei ole tuvastanud uusi raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid. Puhtsüdamlikku kahetsust ei ole võimalik välja lugeda väärteoasja toimikust. Kaebuses on küll märgitud, kuid see on tekkinud alles tagantjärele. Rahatrahv ei ületa seadusega kehtestatud määra, jäädes keskmise määra lähedusse. Karistuse määramine on kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Menetleja on õigesti kvalifitseerinud toime pandud väärteo. Kohtuväline menetleja on toiminud väärteomenetlusõigust järgides. Kasulik oleks olnud ja ilmselt vajalik menetlusalusele isikule pikem põhjendus karistuste kohta. Kuid see asjaolu ei ole põhjuseks otsuse osalisekski tühistamiseks. Kohus ei tühistada otsust, sest menetlusaluse isiku enda antud seletusest väärteotoimikus on selgelt lugeda, kuidas on tarvitanud alkoholi kella 18-st kuni kella 00.30 ja koguses liiter viina. Autoroolis on tabatud kella 00.30 ajal. Sellest saab üheselt järeldada, et peale liiter viina tarvitamise lõpetamist on kohe ka sõidukit juhtima läinud endale aru andmata, mis selline kogus alkoholi põhjustab. Siit ei saa küll järeldada väikest alkoholijoovet. Kuna menetlusalune isik on tunnistanud alkoholi tarvitamist ja nõustunud mõõturi näiduga, siis on alkoholitarbimine leidnud tuvastamist ning politseiametnik käitunud seaduspäraselt. Ekspertiisi toimetamine ei osutunud enam vajalikuks. Liiklusohtlikku olukorda ei saanud tekkida, kuna peatati ja hoiti edasine sõit ära. Kuid see asjaolu ei õigusta menetlusalust isikut. Tema teguviis on kindlasti otsene tahtlik tegu, teades keeldu juhtida alkoholijoobes sõidukit ja seda, et peab kojuminekuks kasutama sõidukit, ei takistanud teadmine seda mittetegemast. Sellist teguviisi saab võtta ka tahtluse liikidest kavatsetusena. Isik paneb teo toime kavatsetult, kui seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Alates
3. oktoobrist 2005 on liiklusseadus oluliselt karmistatud. Laiendatud on juhtimisõiguse äravõtmist ka kainetele juhtidele sõidukiiruse ületamise eest ja ka muude rikkumise puhul ühest kuust kuni kolme kuuni. Käesoleval juhul on juhtimisõiguse äravõtmine igati põhjendatud. See karistus ei ületa seadusega kehtestatud määra, jäädes alamasse piiri, mis ongi minimaalne ulatus, vähemaks enam seadus ei luba selle süüteo puhul. Lisakaristuse määramine on kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Menetleja on õigesti toiminud. Karistusandemete kustutamise tähtaja kulgemine on arvutatav karistusregistri seaduse § 26 lg 5 järgi. Kui isik paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist toime uue väärteo või kuriteo, siis tähtaeg katkeb. Menetlusaluse isiku viimane (mitte küll samalaadne) väärteoalane ja liikluseeskirja nõude rikkumine ei olnud kustunud arutatava väärteo toimepanemise ajaks. Seega on on asjas olemas ka menetlusaluse iskut iseloomustav andmebaas, mis näitab kehtivat vääretokaristust. Tuvastatud alkoholijoobe järgi ei ole olnud tegemist tühise alkoholi kogusega. Juhtida suurema ohu allikat alkoholijoobes on äärmiselt ohtlik tegu nii enda kui kaasliiklejate suhtes 3 igal ajal, samuti südaöösel maaoludes. Karistusseadustiku (KarS) § 14 järgi on karistamise aluseks isiku süü, mitte muu asjaolu. Seejuures arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada edaspidi süüdlast hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on õiguskorra ja kodanike huvides pidanud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimist raskeks süüteoks, sest teistkordne tegu on juba karistatav kuriteona kriminaalkorras mitte enam süüteona, mida karistatakse väärteomenetluse korras. Karistus isikule määratakse toime pandud süülise teo eest, mitte isiku rahalise sissetuleku või perekonnakoosseisu või äriühingu kohustuste järgi või isiku seisundist vallas. Kohtuväline menetleja ei saa lähtuda muudest asjaoludest. Otsus tervikuna ei ole suvaline ega põhjendamatu ja lähtutud on menetlusalusest isikust ja teguviisist. Nende põhjustel ei pea kohus vajalikuks menetlusalusele isikule määratud rahatrahvi vähendada ega muuta juhtimisõiguse äravõtmise otsust. Menetlusalune isik on jätnud taotlemata kohtuväliselt menetlejalt oma rahalist olukorda arvestades ositi tasumise võimaluse. Vaatamata taotluse puudumisele on võimalik anda ositi tasumist, kui kaebaja on esitanud põhjendavaid dokumente. Need on kaebusele lisatud ja kohus arvestab nendega. Kaebuse menetlemiseks kulgenud aega arvestades annab kohus ositi tasumiseks aja. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS §-dest 132 p 1; 133 ja 134 jätab kohus kaebuse rahuldamata ja Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabli 10.01.2006.a otsuse nr 2510,05,003638 karistuse osas muutmata. Heino-Vello Pihlak Kohtunik 4