KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25.aprill 2006.a Paides Väärteoasja number 4-05-632 Kohtunik Sirje Lahesoo Väärteoasi Veiko Vettik’u kaebus Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna 12.11.2005.a otsusele väärteoasjas nr 2510.05.002989 Menetlusalune isik Veiko Vettik, xxxxxxxxxx Kaitsja Toomas Alp, vandeadvokaat Kohtuväline menetleja Lääne Politseiprefektuur, asukoht Pikk 18 Pärnu Esindaja Paide politseijaoskonna komissar Ülle Koha Läbivaatamise aeg ja koht 18.aprillil 2006.a avalikul kohtuistungil Paides isikukood 37806094938, korrakaitsetalituse elukoht ülem- RESOLUTSIOON
- Jätta muutmata Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel Üllar Kütt’i poolt 12.11.2005.a Veiko Vettik’u suhtes tehtud otsus väärteoasjas nr 2510.05.
- Veiko Vettik’u kaebus jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse võib advokaadi vahendusel kassatsiooni korras vaidlustada Riigikohtus. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsuse ärakiri on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. VÄÄRTEO KOHTUEELNE MENETLUS 12.11.2005.a tegi Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna vanemkonstaabel Üllar Kütt otsuse väärteoasjas nr 2510.05.002989, millega määras Veiko Vettik’ule Liiklusseaduse (LS) § 741 lg 2 alusel karistuseks rahatrahvi 100 trahviühiku ulatuses, so 6000 krooni ja LS § 7430 lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 100 trahviühiku ulatuses, so 6000 krooni. Otsuse kohaselt juhtis Veiko Vettik 18.10.2005.a kell 14.50 Paide linnas Rahu tänaval mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimise õigus oli karistusena ära võetud ning juhtides mootorsõidukit, tahtlikult eiras reguleerija poolt antud kohustuslikku peatumise märguannet. Sellega rikkus menetlusalune isik Liikluseeskirja § 70 p 1 ja § 5 nõudeid ning pani toime LS §-de 741 lg 2 ja 7430 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod. KAEBUSE NÕUE JA MOTIIVID Veiko Vettik vaidlustas eelmärgitud otsuse, palus see tühistada ja väärteoasja menetlus lõpetada. Kaebuse motiivide kohaselt andis menetlusalune isik 18.10.2005.a Paides Soo 20 maja juures oma sõiduauto Volvo S40 ajutiselt kasutada M P. Hiljem kuulis menetlusalune isik, et M P tegelikult juhilubasid ei oma, mistõttu sõitis autoga Rahu tänavale ja põgenes. Menetlusalune isik vaidlustatud otsuses kirjeldatud ajal ja kohas autot ei juhtinud. Väärteoasi nr 4-05-632 KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHAD Kohtuväline menetleja oli seisukohal, et vaidlustatud otsus tuleb jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED Hinnates asjas uuritud tõendeid kogumis leiab kohus, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
- Vaidlustatud otsuse kohaselt juhtis V.Vettik 18.10.2005.a Paide linnas Rahu tänaval mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimise õigus oli karistusena ära võetud. 1.1 Väärteoasja kohtueelses menetluses 20.10.2005.a antud ütlustes väitis V.Vettik, et tema ei ole sõitnud sõiduautoga Volvo xxxxx(tl 18). Samale seisukohale jäi menetlusalune isik ka kohtumenetluses. Samas – kui 20.10.2005.a väitis V.Vettik end mitte teadvat, kes 18.10.2005.a Volvot juhtis, siis juba 05.12.2005.a kaebuse kohaselt olevat V.Vettik 18.10.2005.a andnud sõiduauto Volvo S40 kasutada M P. Sama väitis V.Vettik ka kohtuistungitel (tl 3, 31-32). Seega on menetlusalune isik andnud erinevates menetlusfaasides sama asjaolu kohta erinevaid ütlusi. Tunnistajad M P ja H T kinnitasid kohtuistungil, et 18.10.2005.a patrullis olles said nad M.M informatsiooni, et Soo 20 juures seisab Vettiku hõbedane Volvo ja selle roolis istub V.Vettik. Nad otsustasid kontrollida. Oma auto panid nad Kure 3 maja juurde. Mõne minuti pärast sõitiski hõbedane Volvo Kure 5 ja 7 vaheliselt teelt Tiigi tänava poole. Vahemaa nende ja Volvo vahel oli 40-50 meetrit. Mõlemad tunnistajad kinnitasid, et kui Volvo neist möödus, tundsid nad selle roolis ära Veiko Vettiku. Kaitsja avaldas seisukohta, et kuna tunnistaja M ütles patrullile, et Volvo roolis on Vettik, siis patrull sellest infost lähtuski ja oli kindel, et roolis oli Vettik. Asjas uuritud tõendid ei toeta kaitsja sellist seisukohta. Tunnistajad M.P ja H.T kinnitasid, et tunnevad Vettikut tööalaselt ning et Volvo roolis tundsid nad Vettiku ära näo järgi. Tunnistajad kinnitasid samuti, et tunnevad nägupidi ka tunnistaja M P ning et viimane ei istunud kindlasti mitte Volvo roolis. Väljas oli valge ning mingeid takistusi, nägemaks Volvot juhtinud isikut, ei olnud (tl 33,58-59). V.Vettik väitis 08.02.2006.a kohtuistungil, et andis 18.10.2005.a Soo 20 juures Volvo M.P ja ütles, et auto pass ja dokumendid on partatšokis (tl 31). Tunnistaja M.P ütluste kohaselt aga andis Volvo võtmed talle V.Vettik ise (tl 32). V.Vettiku 08.02.2006.a kohtuistungil antud ütluste kohaselt pärast seda, kui ta oli M.P öelnud kus auto pass ja dokumendid on, läks ta ise koos T teise autoga koju, võttis sealt mootorratta ja sõitis kesklinna (tl 31-32). 18.04.2006.a kohtuistungil seletas aga Vettik, et nad sõitsid T Volvole järele (tl 59). Tunnistaja M.P aga kinnitas, et pärast seda, kui Vettik talle Volvo võtmed andis, sõitsid nemad minema ja tema jäi Volvosse (tl 32). Tunnistaja M.P ütluste kohaselt hakkas ta Volvoga sõitma, nägi tuttavat ja võttis selle peale (tl 32). Tunnistaja A V ütluste kohaselt aga pidas tema käe ettepanemisega Vettiku Volvo ise kinni ning et Volvo roolis olnud inimest ta varem näinud ei olnud (tl 57-58). Kohus on seisukohal, et menetlusaluse isiku ning tunnistajate M.P ja A.Vi ütlused Volvo juhtimisega seotud asjaolude ja isiku suhtes on vastuolulised ning sellest tulenevalt loeb kohus need mitteusaldusväärseks. Tunnistajad M.P ja H.T olid oma ütlustes kindlad ja järjepidevad, mistõttu kohtul puudub alus nende ütluste usaldusväärsuses kahelda. Hinnates menetlusaluse isiku ning tunnistajate M.P ja A.V vastuolulisi ja mitteusaldusväärseid ütlusi kogumis leiab kohus, et need ei tõenda, nagu oleks M P juhtinud vaidlusalusel ajal ja kohas sõiduautot Volvo S40 reg märgiga xxxxxx. Väärteoasi nr 4-05-632 2
(4)Tunnistajate M.Pi ja H.T usaldusväärsete ütlustega loeb kohus tõendatuks, et mootorsõidukit Volvo S40 reg märgiga xxxxx juhtis vaidlustatud otsuses kirjeldatud ajal ja kohas Veiko Vettik. 1.
- 20.10.2005.a koostatud väärteoprotokolli kohaselt oli Veiko Vettiku juhtimisõigus ARK-i poolt kuni 15.02.2006.a-ni peatatud. V.Vettiku ütluste kohaselt luges ta väärteoprotokolli läbi ja kirjutas sellele alla. V.Vettik ei vaidlustanud asjaolu, et tal puudus 18.10.2005.a juhtimisõigus, ei väärteoasja kohtuvälises ega ka kohtumenetluses. Tunnistaja M.M kinnitas kohtuistungil, et informeeris patrulli sellest, et V.Vettik istub Volvo roolis just seetõttu, et viimasel puudus juhtimisõigus (tl 58). Eeluuritud tõendid kinnitavad, et V.Vettikul puudus 18.10.2005.a mootorsõiduki juhtimisõigus, milline oli ARK-i poolt peatatud. Seega kinnitavad uuritud tõendid kogumis, et vaidlustatud otsuses kirjeldatud ajal ja kohas juhtis V.Vettik mootorsõidukit omamata juhtimisõigust, milline oli ARK-i poolt peatatud. 1.
- V.Vettik isikuna, kes on omandanud mootorsõiduki juhtimisõiguse, teadis ja pidi teadma, et mootorsõiduki juhtimine ilma juhtimisõigust omamata ei ole lubatud. Samas teadis V.Vettik 18.10.2005.a ja pidi teadma, et tema juhtimisõigus on peatatud kuni 15.02.2006.a, st et ta vaidlusalusel päeval ei oma mootorsõiduki juhtimisõigust. V.Vettik teadis ja pidi teadma ka seda, et teeliikluses kehtivate nõuete/eeskirjade rikkumine, st mootorsõiduki juhtimine olukorras, kus ta ei oma juhtimisõiguse peatamise tõttu mootorsõiduki juhtimise õigust, toob kaasa vastutuse. Ometi asus ta 18.10.2005.a mootorsõidukit juhtima ja juhtis seda. Seega rikkus V.Vettik kehtivaid õigusnorme (LE § 70 p 1) teadlikult ja tahtlikult. Hinnates asjas uuritud tõendeid kogumis asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku tegevus on õigesti kvalifitseeritud LS § 741 lg 2 järgi.
- Vaidlustatud otsuse kohaselt pani V.Vettik 18.10.2005.a toime ka teise, LS § 7430 lg 1 järgi kvalifitseeritava, väärteo ja seda sellega, et juhtides mootorsõidukit, eiras tahtlikult reguleerija poolt antud kohustuslikku peatumise märguannet. 3.
- Liikluseeskirja (LE) § 5 kohaselt peab liikleja muuhulgas juhinduma käesoleva määruse lisas 1 kirjeldatud reguleerija märguandest ning täitma reguleerija ja kontrollija muud liiklusalast korraldust. LE Lisa 1 p 2 „Peatumismärguanded“ kohaselt peab ees sõitev juht jääma seisma parempoolsel teepeenral, selle puudumisel sõidutee parempoolse ääre lähedal, kui taga sõitval alarmsõidukil töötab koos sinise vilkuriga ka punane vilkur. Otsuse punktis 1.
- kohus tuvastas, et V.Vettik juhtis vaidlustatud otsuses kirjeldatud ajal ja kohas mootorsõidukit Volvo S40 reg märgiga xxxxx. Tunnistaja M P ütluste kohaselt tuli Volvo Kure 5 ja 7 vahelt välja ja sõitis Tiigi tänava poole. Nemad sõitsid sellele kohe järele ja lülitasid vilkurid sisse. Volvo ei peatunud, vaid sõitis edasi kuni jõudis tupikusse (tl 33). Tunnistaja H T kinnitas kaastunnistaja ütlusi ja lisas, et tema juhtis politseisõidukit ning et Tiigi tänaval pani ta tööle politseiauto vilkurid, et Volvole peatumiseks märku anda. Seepeale Volvo kiirendas 70-80 km-le/h ja sõitis neil eest ära mööda Rahu-Videviku-Hämariku tänavat. Ristmikest sõitis Volvo pidurdamata üle. Rahu tänaval sõitis Volvo tupikusse. Kui nemad sinna jõudsid, oli juht ära jooksnud (tl 58). Tunnistajad M.P ja M.M kinnitasid, et patrulli kasutuses oli vaidlusalusel päeval eravärvides vilkuritega politseiauto Mazda 626 (tl 33,58). Tunnistaja A Vi ütluste kohaselt tuli politseipatrull Volvole Kure tänaval järgi, kuid vilkurid ei töötanud. Autojuht hakkas politseil eest ära sõitma, tiirutas tänavate vahel, siis sõitis tupiktänavasse ja pani jooksu (tl 57). Tunnistajate ütlused kogumis kinnitavad, et Tiigi tänaval andsid politseiametnikud ees sõitvale Volvo juhile, st V.Vettikule, vilkuritega peatumismärguande. Sellisel viisil teeVäärteoasi nr 4-05-632 nistuses olevate politseiametnike poolt antud peatumismärguannet oli V.Vettik kohustatud täitma ning jääma seisma kas parempoolsel teepeenral, selle puudumisel 3
(4)aga sõidutee parempoolse ääre lähedal. Uuritud tõendid kinnitavad, et V.Vettik politsei seaduslikule peatumismärguandele ei reageerinud. Vastupidi. V.Vettik hoopis suurendas Volvo liikumiskiirust ja asus politseiametnike eest ära sõitma. Eeluuritud tõendid kogumis kinnitavad, et V.Vettik eiras politseiametnike poolt antud kohustuslikku peatumismärguannet. V.Vettiku tegevus pärast polisei antud peatumismärguande tajumist annab tunnistust sellest, et V.Vettik eiras peatumismärguannet tahtlikult. Seega kinnitavad uuritud tõendid, et V.Vettik rikkus vaidlustatud otsuses kirjeldatud ajal ja kohas LE § 5 nõudeid ning pani toime LS § 7430 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. 4. Toimepandud tegude eest peab V.Vettik kandma vastutust. Seadusandja on LS § 741 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistusena ette näinud kas rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti ning LS § 7430 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest kas rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti. Kohtuväline menetleja on V.Vettikule määranud LS § 7430 alusel karistuse vaid pooles ulatuses seadusega ettenähtud võimalikust karistusest ja LS § 741 lg 2 alusel veelgi väiksemas määras. Seega on kohtuväline menetleja, arvestades toimepandud rikkumiste asjaolusid, ühiskonnaohtlikkust ning kergendavate asjaolude puudumist, määranud V.Vettikule maksimaalselt leebed karistused. Karistuste määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud ka karistust raskendavate asjaolude puudumisega ning järginud karistuse kohaldamise aluseid Kõiki eeltoodud asjaolusid arvestades leiab kohus, et vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks. Menetlusaluse isiku kaebus tuleb jätta rahuldamata. Sirje Lahesoo Kohtunik 4
(4)