← Eesti

4-05-275\2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. veebruaril 2006.a Paide kohtumajas Väärteoasja number 4-05-275 Kohtunik Heino-Vello Pihlak Väärteoasi Toomas Šadei

§ 24

lg 1, lg 2 p 4; § 25 lg 1 p 4 ja § 25 lg 3 sätteid; 2) kinnitas süstemaatiliselt OBB Kaubanduse OÜ arved nr 903-KO 31.10.2002, nr 926 4.11.2002, nr 953-KO 30.11.2002, nr 966 03.12.2002, nr 1007-KO 31.12.2002; nr 46-KO 31.01.2003, nr 352 27.02.2003, nr 60-KO 28.02.2003, nr 117-KO 31.03.2003, nr 172-KO 30.04.2003, nr 423 12.05.2003, nr 440 28.05.2003, nr 228-KO 31.05.2003, nr 283-KO 30.06.2003, nr 490 10.07.2003, nr 339-KO 31.07.2003, nr 388-KO 31.08.2003, nr 439-KO 30.09.2003, millega andis nõusoleku ajavahemikul 31.10.2002.a kuni 30.09.2003.a OBB Kaubanduse OÜ (kuni 31.12.2002 aktsiaselts) arvete tasumiseks, millise äriühingu juhatuse liige, osanik ja aktsionär oli tema lähisugulasena poeg,

§ 24

lg 1, lg 2 p 4; § 25 lg 1 p 3, 4 ja § 25 lg 3; 3) kinnitas 10.10.2003 arve nr 151, millega andis nõusoleku OÜlt Õ, millise äriühingu asutaja, osanik (alates 31.05.2000) ja juhatuse liige (alates 11.11.1998) oli tema lähisugulasena poeg, saadud arve tasumiseks,

§ 24

lg 1, lg 2 p 4; § 25 lg 1 p 3 ja § 25 lg 3; 4) kinnitas MTÜ Eesti Kodukaunistamise Ühenduse 03.03.2003 arve nr 2/6 ja 19.11.2003 arve nr 3/19, millega andis nõusoleku arvete tasumiseks mittetulundusühingule, kus ta ise oli juhatuse liige,

§ 24

lg 1, lg 2 p 4; § 25 lg 1 p 6 ja § 25 lg 3; 5) väljastas ja allkirjastas 13.12.2002 arve nr 20021106 ja 19.06.2003 arve nr 2003/54 MTÜ Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingu nimel Türi TMK-le, olles ise mittetulundusühingu juhatuse liige s.o sooritas keelatud tehinguid iseendaga, mille tulemusena toimus mittetulundusühingule arvete tasumine,

§ 24

lg 1, lg 2 p 4; § 25 lg 1 p 6 ja § 25 lg 3; 6) kinnitas ajavahemikul 18.09.2002 kuni 26.03.2003 arved nr 52 18.09.2002; nr 57 09.10.2002; nr 67 27.11.2002; nr 5 12.01.2003; nr 10 05.03.2003 ja nr 14 26.03.2003, millega andis nõusoleku MTÜ Kultuuri- ja Spordiklubi Alem poolt väljastatud arvete tasumiseks, olles ise mittetulundusühingu juhatuse liige,

§ 24lg 1, lg 2 p 4; § 25 lg 1 p 6 ja § 25 lg 3.

2 Menetlusalune isik pani seega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav KVS § 263 järgi. Teda on karistatud rahatrahviga 100 trahviühikut, mis on 6000 krooni. Kaebuse motiivid Kaebuse esitaja taotleb otsuse tühistamist. Kaebuses on esitatud seisukohad iga väärteoepisoodi kohta eraldi ja otsuses märgitud järjekorras.

  1. Naftasaaduste leping Türi TMK direktorina on sõlmitud 10.10.2002 OBB K ASiga, kus juhatuse liige ja osanik oli poeg. Siin tuleb hinnangu andmisel vaadata KVS § 25 lg 1 ja lg 3 koostoimes. Oluline on, et otsus peab oluliselt mõjutama kas tema enda või tema sugulase majandushuve. KVS § lg 3 kohustab enda taandamist, mille tagajärjel nimetatakse otsuse tegijaks teine ametiisik. Nimetatud sätte tähelepanupälviv sisuline regulatsioon seisneb selles, et lähtutakse ametiisiku pädevusest teha otsus ainuisikuliselt. Kirjeldatud episoodis ei olnud menetlusalusel isikul pädevust teha tehingut ainuisikuliselt, mistõttu tehingu tegemiseks viidi läbi riigihange. Riigihankekomisjonis menetlusalune isik ei osalenud ja otsustust teha tehing aktsiaseltsiga ta ei mõjutanud. Lepingu sõlmimisel, mis täitis riigihanke korras tehtud otsust ei olnud ametnikul enam mingit ainuisikulist otsustuspädevust. Ainuisikulise otsustuspädevuse sisse peaks teatavasti kuuluma ka kaalutlusõigusega võimalus teha teistsugune otsus. Läbiviidud riigihange ei anna paraku seda võimalust. Vaidlustatud otsuses puudub vähimgi viide obligatoorsele majandushuvide mõjutamisele seaduses kirjeldatud isikute suhtes.
  2. Kinnitas süstemaatiliselt OBB K ASi või OÜ arveid 31.10.2002 kuni 30.09.
  3. KVS § 24 sätestab keelatud tehingud andmata ise tehingu legaaldefinitsiooni. Õigusliku vaidluse puhul tuleb olemasolevast seadusest võtta legaaldefinitsioon ja sisustada KVS vastav säte. TsÜS § 67 sätestab, et tehinguks on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Sätte lg 2 kohaselt on mitmepoolne tehing leping. TsÜS § 77 sätestab tehingute vormivabaduse. Seega tehingul on vorm. Eelkirjeldatut arvesse võttes tuleb anda hinnang ametiisiku tegevusele, kes kunagi varem tehtud tehingu (sõlmitud lepingu) täitmiseks kinnitab saabunud arved. Kas nimetatud inimtoiminguga loob ametiisik uue õigussuhte ja teeb tehingut? Kas juba sõlmitud leping (tehing) ka jääb kehtima? Kui jääb, milleks sama eesmärgi saavutamiseks veel uued tehingud? Allakirjutanu nägemuse kohaselt toimus olemasoleva lepingu täitmine ja arve kinnitamine oli vaid raamatupidamislik toiming, mis ei ole tehing ega saa kuuluda KVS § 24 lg 1 regulatsiooni alla.
  4. Kinnitas OÜ Õ arve. OÜ osanik ja juhatuse liige oli ametiisiku poeg. Arve kinnitamine ei ole tehing. Põhistus eelmise punkti all. Arvele eelnes tegelikkuses ka tehing! Kas selle tehingu tegemist saab inkrimineerida ametiisikule teades, et tehinguks oli Türi TMK autojuhi poolt õppesõiduautole tulekustuti, tõkiskinga, autoapteegi ja ohukolmnurga ostmine tanklast summas 604.50 krooni?
  5. Kinnitas MTÜ Eesti Kodukaunistamise Ühendus arve 2/6 ja 3/19, millega andis nöusoleku arvete tasumiseks. Oli ise ühingu juhatuse liige. Arve kinnitamine ei ole tehingu tegemine.
  6. Väljastas ja allkirjastas 13.12.2002 ja 19.03.2003 arved MTÜ Eesti Kutseõppe Edendamise ühingu nimel Türi TMK-le, olles MTÜ juhatuse liige. See on ainuke, kus 3 menetlusalune isik esitas arve. Vaja on tuvastada oluline majandushuvi. Otsuses ei ole viidet sellele.
  7. Kinnitas arved MTÜ Spordiklubi Alem poolt olles ise juhatuse liige. Siin ei ole samuti tehingut. Rahade liikumine oli otsustatud Põllumajandusministeeriumi poolt. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse kohta Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskond leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele.
  8. Asjas ei ole vaidlust ametiisikuks olemise üle KVS § 25 mõttes. Samuti on dokumentaalselt tuvastatud, et poeg oli nimetatud äriühingus lepingu sõlmimise ajal juhatuse liikmeks. Majandushuvi antud juhul seisneb oma lähedasega seotud firmale töö andmises, sest äriühingu eemärk on tulu saamine. Seeläbi saavad tulu ka äriühingu liikmed (töötasu, dividendide jms näol). Riigihangete komisjon korraldas riigihanke, vaatas esitatud pakkumised ning tegi oma otsuse. Türi TMK direktori asetäitja, 30.10.2003 tunnistaja ülekuulamise protokollist .nähtub, et komisjoni liikmete allkirjastatud protokoll viidi direktorile, kes vaatas protokolli üle ja andis oma nõusoleku. Seejärel vormistas käskkirja, mis lubas OBB K OÜ-ga sõlmida tehingu. Komisjonile ei olnud määrav äriühingu liikmete seotus Türi TMK-ga, nende ülesandeks oli sobiva pakkumise kindlakstegemine. Asjaolu, et komisjon andis loa teatud tehingute tegemiseks, ei välista vastutust lepingu sõlmimise eest, kuna kaebuse esitaja oli pooleks, kes sai lepingu sõlmida. Pooleks, kes tehingu sõlmis oli Türi TMK ja seda kinnitab väärteomaterjali juurde lisatud leping naftasaaduste müügiks nr
  10. Käesoleval juhul ei ole tegemist arvete formaalse kinnitamisega. Asutuse juhina sõlmis Toomas Šadeiko tehinguid ja tal lasus kohustus kontrollida tehingu täitmist. Arvete kinnitamine on tehingu sõlmimise viimane toiming ehk osa tehingust. Lepingus
  11. osa "Kauba hind ja tasumise kord" on sätestatud arvete esitamise ja tasumise tingimused ning vastutus rikkumise eest. Vastasel juhul ei oleks toimunud lepingu nõuetekohast täitmist, st arvete tasumist.
  12. Tegemist on iseendaga tehingu tegemisega, st ametiisikuna huvide konfliktiga seotud otsuse tegemisega, mis mõjutab tema enda majandushuve. Asjas omab tähtsust see, et juriidilisteks isikuteks oli mittetulundusühing, mille juhtorgani liige oli tema ise. Samuti oli Toomas Šadeikol võimalik Türi TMK direktorina kanda hoolt selle eest, et need arved ka tasutakse. Tegemist oli Toomas Šadeiko poolt töökoha-, tegevus- või toimingupiirangute rikkumisega. Väärteomenetluse seadustiku § 74 lg 1 kehtestab nõuded otsuse sisu- ja vorminõuetele. VTMS § 74 lg 1 p 6 näeb ette väärteo lühikirjelduse. Antud juhul on otsuse punktis 6 toodud vastav kirjeldus ning hinnang käitumisele KVS vastavate paragrahvidega. Väärteoasjas on Toomas Šadeiko käitumine kvalifitseeritud KVS § 263 alusel, mis näeb ette vastutuse seadusega kehtestatud töökoha-, tegevus- või toimingupiirangute rikkumise eest. Kaebuse esitaja seos ülalnimetatud äriühingutega on tuvastatud ning tema käitumise seadusevastasus on leidnud kinnitust asja juurde kogutud tõenditega. Vastustajaga samale järeldusele on jõudnud ka Järva Maakohus ja Tallinna Ringkonnakohus, kes menetlesid nimetatud süütegu kriminaalasjana. Ringkonnakohus nõustus maakohtu järeldustega kaebuse 4 esitaja käitumise ja selle käitumise seadusvastasuse hindamisel tehtud järeldustega. Küsimus seisnes olulise või suure kahju kindlakstegemises KarS §-de 289 ja 290 mõttes. Ringkonnakohus leidis, et kaebaja ei ole põhjustanud tagajärge, mis võib kaasa tuua tema kriminaalvastutusele võtmise. Otsus jõustus 28.01.
  13. Seega ei olnud täidetud süüteokoosseis. Ent see ei tähenda, et teos puuduvad mõne muu rikkumise tunnused. Kaebuse esitaja väidab, et rahaline liikumine vastuse punktides 3 viidatud arvete osas oli otsustatud Põllumajandusministeeriumi, mitte menetlusaluse isiku poolt. Riigiasutused saavad rahalised vahendid neile eelarve ja täiendavate rahaliste vahendite eraldamisega. Rahaliste vahendite liikumine võidi otsustada teatud eraldistena, mitte konkreetsete tehingute osas. Kindlasti ei peetud selle all silmas KVS sätestatud keeldude välistamist. Kohtumenetlus Menetlusalune isik ja tema kaitsja jäävad kaebuses märgitud põhjenduste juurde. Ringkonnakohtu otsus ei tohi mõjutada väärteo lahendamist. Väärteomenetlus on iseseisev menetlus. Lähtuda tuleb kogutud tõenditest, kontrollida neid ja anda siis õiguslik hinnang. Lepingu sõlmisel ei olnud tal kaalutlusõigust. Puudus valikute vabadus. Komisjon oli teinud otsuse ja temal tuli leping alla kirjutada. Otsuses ei ole tuvastatud majandushuvide mõju. Kooli finantseeritakse kahest allikatest: oma majandustegevusest ja riigilt saadud rahalistest vahenditest. Arvete viseerimine oli vajalik kulude jaotamiseks. Selline tegevus ja kontroll ei saa olla seaduse rikkumine. Tehinguid ei tehtud ega loodud uut õiguslikku suhet. MTÜd on pidevalt tegutsevad ühingu mitte fiktiivsed. Väärteokoosseisu asjas ei ole. Menetlusalune isik selgitab, et tema tegevus oli püüda leida kooli jaoks soodsamaid lahendusi pingelise eelarve juures. Ei ole kuritegu kooliõpilastele odavamalt väljasõite korraldada või raamatuid koolile osta. Nende süüdistustega pannakse teda ühe ritta tavaliste õigusrikkujatega. Kogu tema senine tegevus muudetakse mõtetuks. Kohtuväline menetleja jäi on kirjalike seisukohta juurde. Majandushuvide mõjutamine on olnud. Lähtutud ei ole rinkonnakohtu otsusest. Pikaajaline leping oli pojale soodne ja mõjutas majandushuve. Arvete kinnitamisega oleks pidanud tegelema keegi teine ametnik. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused VTMS § 123 lg 2 kohaselt tuleb kohtul arutada väärteoasja täies ulatuses, sõltumata kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. KVS § 263 alusel karistatakse ametiisikut seadusega kehtestatud töökoha-, tegevus- või toimingupiirangute rikkumise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Menetlusalust isikut on karistatud KVS § 263 järgi selle eest, et on rikkunud KVS § 24 lg 1 ja lg 2 p 4; § 25 lg 1 p 3, 4, 6 ja § 25 lg 3 sätteid. Karistuseks saab määrata rahatrahvi kuni 300 trahviühikut. Menetlusalust isikut on karistatud rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 6000 krooni. Vaidlust ei ole selle üle, kas menetlusalune isik on ametiisik ja tema poeg on olnud äriühingute aktsionär, osanik ja juhatuse liige. Äriühingute arvete kinnitamine on samuti omaksvõetud nagu juhatuse liikmena arvete väljakirjutamine. Väärteotoimiku materjalidest selgub, et menetlusalune isik on toime pannud väärteo. 5 KVS § 1 sätestab seaduse reguleerimisala, milleks on korruptsiooniga seotud ametiisikute vastutuselevõtmise õiguslikud alused. Sama seaduse § 2 p 2 järgi on korruptsiooni vältimise vahenditeks töökoha- ja tegevuspiirangud ning p 3 järgi toimingupiirangud. Töökoha- ja tegevuspiirangud asetsevad seaduse
  14. peatükis. Neid keelde ei ole menetlusalune isik rikkunud. KVS § 5 lg 1 annab korruptiivse teo, korruptsiooniohtliku suhte ja korruptiivse tulu mõisted. Korruptiivse teo puhul ametiisik kasutab ametiseisundit omakasu saamise eesmärgil, tehes põhjendamatuid või õigusvastaseid otsuseid või toiminguid või jättes need tegemata. Menetlusaluse isiku puhul temale süüks pandud tegude puhul ei ole tuvastatud omakasu saamist või eesmärki, samuti tulu. Põhjendamata või õigusvastaste otsuste ja toimingute tegemist ei ole samuti tuvastatud. Nende sisu ei ole vääraks peetud. Samuti ei ole kohus neid asjaolusid tuvastanud. Korruptsiooniohtlik suhe (KVS § 5 lg 2) on ametiisiku suhe teise isikuga, mis on tekkinud või võib tekkida seaduse
  15. või
  16. peatükis sätestatud töökoha-, tegevus- või toimingupiirangute rikkumise tagajärjel ametiisiku poolt. Toimingupiirangu mõiste on avatud KVS §-s 21, mille kohaselt toimingupiiranguna käsitletakse seaduses keeldu teha korruptiivse tulu saamist võimaldavaid toiminguid. Väärteomaterjalidest ei leia kohus tulu saamist. Seda ei ole kohtuväline menetleja ka avastanud ega tuvastanud. KVS
  17. peatüki § 24 sätestab keelatud tehingud. Ametiisikul on keelatud sooritada tehinguid iseendaga või sarnase iseloomuga või huvide konfliktiga seotud tehinguid. Samuti ei saa ta volitada oma alluvaid tegema vastavaid tehinguid enda asemel. Teise lõike kohaselt iseendaga keelatud tehingutena käsitletakse p 4 alusel riigi või kohaliku omavalitsuse esindajana varaliste tehingute tegemist § 25 lg 1 nimetatud isikutega. Nendeks isikuteks on osaühing, mille osanik või juhatuse või nõukogu liige on ametiisik või tema lähisugulane või –hõimlane; aktsiaselts, mille aktsionär või juhatuse või nõukogu liige on ametiisik või lähisugulane või –hõimalane; muu eraõiguslik juriidiline isik, mille juht- või järelevalveorgani liige on ametiisik või tema lähisugulane või –hõimlane. Toimingupiirangutes märgitud suhete olemasolu on tuvastatud äriregistriandmetest. Seda ei ole vaidlustatud. Kohus nõustub sellega. Huvide konfliktiga (KVS § 25) on tegemist juhul, kui ametiisik peab tegema oma töö- või teenistuskohustuste raames otsuse või osalema sellise otsuse tegemiseks, mis oluliselt mõjutab tema enda, tema lähisugulaste või –hõimlaste või juriidiliste isikute majandushuve, kui juriidiliseks isikuks on osaühing, aktsiaselts, mille osanik või aktsionär või juhatuse või nõukogu liige on ametiisik või tema lähisugulane või –hõimlane või muu eraõiguslik juriidiline isik, mille juht- või järelevalveorgani liige on ametiisik või tema lähisugulane või –hõimlane. Teise ja kolmanda lõike järgi peavad ühisotsuse või ainuisikuliselt otsuseid tegev ametiisik loobuma või taandama ennast otsuse tegemisest ja veel teatama vahetule isikule, kes peab määrama teise ametiisiku. Kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud olulist majandushuvi. Kohus ei tuvastanud menetlusaluse isiku muud majandushuvi, kui saada koolile soodsamalt, st vahetult kooliterritooriumil asuvast bensiinijaamast naftasaadusi kooli masinatele, ja seda odavamalt sõlmitud eritingimuste alusel. Kooli asukohast ja kohalikke võimalusi arvestades on igal juhul majanduslikult otstarbekam tankida kooli juures kui suunata traktorid ja autod oluliselt kaugemal asuvasse linna tankima linnale omasse tingimustesse. Kooli enda ja riigi 6 rahalistesse vahenditesse hoolikas suhtumine ja ainuisikulise kontrolli pidamine ei ole oluline majandushuvi selles mõttes, nagu seda seadus ette näeb. Äriühingule on aastane leping kahtlemata kasulik ja annab kindluse tegevuseks. Kuid eritingimuste alusel ei olnud see leping talle küll kasulik või oluliselt kasulik ja majandushuve oluliselt mõjutatav. Lepingu sõlmimine on tehing õiguslikus mõttes. Tehingu üldalused on sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS). TsÜS § 67 annab tehingu mõiste. Tehinguks on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Lepingut ei saanud menetlusalune isik alla kirjutada KVS-st tulenevalt. Allakirjutamise pärast oleks ta pidanud eeskätt pöörduma kooli nõukogu poole, sest KVS § 24 lg 1 teine lause ei luba edasivolitamist alluvatele. Ära langeb kohtuistungil käsitletud asetäitja kasutamine, sest seadus välistab alluva asendamist sellisel juhul. Kooli põhikiri määrab allkirja õiguse ainult direktorile. Käsitletava lepingu sõlmimine on seaduse rikkumine. Kui lähtuda lepingu sõlmimise kuupäevast, milleks on 10.10.2002, ja KarS §-st 81 lg 7, mis sätestab, et väärteo aegumine ei uuene, kui väärteo toimepanemisest on möödunud kolm aastat, on välistatud menetlusaluse isiku karistamine väärteo aegumise tõttu. Nimetatud seaduse sätte järgi aegumine ei uuene, kui väärteo toimepanemisest on möödunud 3 aastat. Väärtegude osas ei näe säte ette aegumistähtaja katkemist. Arvete süstemaatiline kinnitamine. Tehingut käsitleb veel raamatupidamise seadus (RS), mille § 6 lg 1 selgitab majandustehingut, mis on raamatupidamisekohuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vaheline tehing või raamatupidamisekohuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamisekohuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis; § 7 annab selgituse algdokumendi nõuete kohta, mille p 7 kohaselt allkiri kinnitab majandustehingu toimumist; § 5 p 5 selgitab mis on kulu, so aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine. Kohus lähtub raamatupidamise seadusest, mis täpsemalt reguleerib arvete kinnitamist. Nagu raamatupidamise seadus on täitmiseks arvete kinnitamisel on täitmiseks keelavaid tehinguid sätestav korruptsioonivastane seadus, milles keelatud tehingud jäävad toimingupiirangute peatükki. Tekkinud on huvide konflikt. Arvete kinnitamine ei olnud õigustatud. Kohtuväline menetleja on tuvastanud kuupäevad, millisest ajast menetlusaluse isiku poeg ei ole enam olnud aktsionär (6.12.2002), osanik (24.11.2003) ja juhatuse liige (6.08.2003). Tegemist on vähemalt 2 aasta ja 3 kuu taguse keelatud teoga kui lähtuda ajaliselt viimasest kuupäevast. Kohtuistungil on selgunud sama ja kinnitust leidnud. Huvide konflikt on käesolevaks ajaks lõppenud. Järgnevad kolm väärtegu on toime pandud ühel ja kahel korral. Väikeses koguses kooli tarbeks kooliametniku poolt tema pädevuse piires ühel korral ostetud autokaubad (604.50 kr) ja viis raamatut kodu kestvuse ja kauniduse kohta väärtusega 320 krooni on igati otstarbekohased kooli eesmärkide täitmiseks nagu ka kahe kooliametniku 3 päevasest koolitustest osavõtt ning koolitustasu maksmine koolitajale koolile eraldatud koolitusrahadest. Tavapärane on tasustavate koolituste läbiviimine teiste äriühingute või muude ühingute kaudu ja abil. Sisult ei ole tegemist liialdusega või omakasu saamisega. Samuti on nende tehingute tegemine jäänud vähemalt 2 aasta ja 3 kuu taha. Veel on süüks pandud kuuel korral õpilaste transpordi tasustamise arvete kinnitamist ajavahemikus september 2002 kuni märts
  18. Arvete läbivaatamisel arved jagunevad 7 võrdselt aastate viisi. Nendes on korralikult kirjeldatud mille eest tasustakse. Kahel juhul ülekantud rahasummad on ületanud 1000 ja 2000 krooni, ülejäänud jäävad 200-500 krooni piiresse. Hindamata rahalist õigsust ei pea kohus toimunud tegevust eemaldumiseks kooli eesmärkidest või omakasu saamiseks. Nagu teiste episoodide puhul on siin tegemist lõpetatud rikkumisega. Võrreldes ajaliselt eelmiste väärtegudega on tuvastatud ja etteheidav tegevus veelgi pikemat aega tagasi toimunud. Kohus ei tuvastanud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid VTMS §-i 29 asjaolude kohaselt. Aset on leidnud menetlusaluse isiku poolt märgitud väärtegude toimepanemine. Kuid kohtu hinnangul ei vasta karistus süü suurusele ja menetleja on sisuliselt jätnud läbi kaalumata väärtegude asjaolud. Muus osas on kohtuväline menetleja toiminud väärteomenetlusõigust järgides. Lähtudes olulise majandushuvi ja omakasu eesmärgi puudumisest, veel sellest, et menetlusalune isik ei ole teinud sisult põhjendamatuid või õigusvastaseid otsuseid, sellest, et toimepanemisest on möödunud üle 2 aasta ning raskendavate asjaolude puudumisest ei oma isiku karistamine enam oma õiguspärast eesmärki. Karistus ei järgne vahetult toime pandud teole. Kohtule on menetluse ajal saanud selgeks, et menetlusalune isik on täielikult mõistnud korruptsioonivastase seaduse olemust ja eesmärki ning rikkumist. Seadusevastane tegevus on lõpetatud. Puudub vajadus menetlusaluse isiku edaspidiseks seaduskuulekaks mõjutamiseks. Õiguskord saab kaitstud ka sellisel viisil. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-146-03 märkinud, et väärteomenetluse seadustik ei anna menetluse lõpetamise otstarbekuse kriteeriume, kuid neid võib tuletada kriminaalmenetluse seadustiku §-st
  19. Seal on osundatud isiku süü suurusele. Kui süü ei ole suur on menetluse lõpetamine võimalik ja lubatav. Kohtuhinnangul ei ole tegemist suure süüga. Seda asjaolu toetab eelmise lõigus märgitu ja väärtegudest ühe teo aegumine, mis toob kaasa menetluse lõpetamise karistust määramata. Juhindudes VTMS §-st 30 lg 1 p 1 ja §-st 132 p 3 tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetab väärteomenetluse § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel ja osaliselt aegumise tõttu. Heino-Vello Pihlak Kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.