4-08-347 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt. kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht
- mai
- a Tallinn Väärteoasja number 4-08-347 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi toimumise aeg 20.mai 2008.a. Väärteoasi Raivo Raidam (isikukood xxx, elukoht xxx kaebus Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalveosakonna 20.12.2007.a. otsusele väärteoasjas nr.2314,07,036792 Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Raivo Raidam kaebuse esitaja kaitsja advokaat Merit Sergejev, Advokaadibüroo Aivar Pilv kohtuvälise menetleja esindaja Jaak Paju RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata. Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalveosakonna 20.12.2007.a. otsus väärteoasjas nr.2314,07,036792 jätta muutmata Kohtuotsusele on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata Riigikohtule kohtumenetluse pooltel advokaadist esindaja vahendusel, teatades kassatsiooniõiguse kasutamisest kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtukantseleis kättesaadav alates
- maist 2008.a. Edasikaebamise kord Raivo Raidam esitas kaebuse Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna 20.12.2007.a. otsusele väärteoasjas nr. 2314,07,036792, millega karistati kaebuse esitajat Liiklusseaduse (LS) 7422 lg 2 järgi rahatrahviga 40 trahviühiku ulatuses s.o. 2 400 krooni ja võeti LS 7422 lg 4 alusel juhtimisõigus ära 2-ks kuuks. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt seisnes kaebuse esitaja väärtegu selles, et tema 24.11.2007.a. kell 18.59 Tallinna linnas Ehitajate tee 114 juhtis sõiduautot Subaru Forester, registreerimismärgiga 479ASH -1- kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 29 km/h võrra, sõites kiirusega 82 km/h +-3 km/h. Nimetatud teoga rikkus kaebuse esitaja LE § 124 p 1 nõudeid. Raivo Raidam palub kohtul tühistada kohtuvälise menetleja otsus. Kaebuse esitaja sõnutsi ei ole ta nimetatud väärtegu toime pannud. Kaebuse esitaja selgitas kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis, et ei ole ületanud kiirust. Tunnistaja M. V. ütlused selle kohta, et kaebuse esitaja kiirus fikseeriti siis, kui ta kolmandast sõidureast reastus ümber teise sõiduritta ei vasta tõele, kuna kaebuse esitaja ei reastunud sellel Ehitajate tee lõigul kordagi ümber. Samuti on tunnistaja ütlustes viidatud punasele Subarule, pole viidatud ei auto margile ega registreerimismärgile. Tulenevalt pimedusest ja tehisvalgustusest võidi punaseks Subaruks pidada mistahes sõidukit. Samuti selgitas tunnistaja, et ajal, mil politseinikud jälitasid kaebuse esitaja sõiduautot, keeras nende vahele mahtuniversaal Chrysler Voyager, mis on tavalisest sõiduautost kõrgem ja varjas seega politseiauto vaatevälja niipalju, et kiirust ületanud sõiduauto tuvastamine muutus võimatuks. Tõele mittevastavad on ka tunnistaja ütlused selles ka osas, et kaebuse esitaja sõiduautole järele jõudes lülitasid politseinikud sisse politseiauto sinise ja punase vilkuri, kuid kaebuse esitaja juhitud sõiduauto sõitis edasi. Kaebuse esitaja sõidu sihtpunktiks oli Haabersti ringi läheduses olev Statoili bensiinijaam, kus politseinikud temaga ka kohtusid, keegi teda ei peatanud. Politseinikud peatasid teda minuteid hiljem ja kiirusemõõtja näit oli talle üllatuseks ja talle jäi selgusetuks, kelle sõidukiirust talle kiirusemõõteseadme ekraanilt näidati. Väärteomenetluse käigus pole vastuolusid kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli kantud kaebuse esitaja ütluste (mida kaebuse esitaja nimetab vastulauseks) ja tunnistaja ütluste vahel kaebuse esitaja juhitud sõiduauto peatamise osas kõrvaldatud, mistõttu tuleb kõrvaldamata vastuolud tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. Kaebuse esitaja sõnutsi ei vasta kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis kajastuv märge tee seisundi kohta – kuiv teekate - tõele. Käsitletava väärteo väidetava toimepanemise ajal oli kaebuse esitaja väitel Ehitajate teel kiilasjää, kuna õhutemperatuur oli -5oC ja suhteline õhuniiskus 98%. Seetõttu ei saanud kaebuse esitaja ületada kiirust, kuna taoliste teedeolude juures oleks see olnud ohtlik. Kaebuse esitaja leiab, et kohtuväline menetleja on rikkunud VTMS § 74 lg 1 p 8 sätteid, kuna kohtuvälise menetleja otsuses ei ole põhjendatud, miks kohtuväline menetleja jättis arvestamata menetlusaluse isiku vastulausega. Kaebuse esitaja leiab, et vastulause arvestamata jätmisega on kohtuväline menetleja rikkunud väärteomenetlusnormi sel määral, et see toob kaasa endaga otsuse tühistamise vajaduse. Kaebuse esitaja seisukohalt seisneb väärteomenetlusnormi rikkumine ka selles, et kohtuvälise menetleja otsusest ei nähtu, millistele tõenditele tuginedes on kohtuväline menetleja jõudnud järeldusele, et kaebuse esitaja on talle etteheidetava väärteo toime pannud, samuti ei nähtu otsusest, millise tõendiga milline asjaolu on tõendatud. Samuti pole kohtuväline menetleja analüüsinud kaebuse esitaja teo õigusvastasust ning süülisust. Kaebuse esitaja leiab veel, et väärteootsuses ilmneb vastuolu ka karistuse osas. Kui otsuses nenditakse, et karistust raskendavad asjaolud puuduvad, siis hiljem leiab kohtuväline menetleja, et kuna menetlusalune isik on eelnevalt pannud toime väärtegusid, tuleb valida raskem karistus ning kohaldada lisakaristust. Seega leiab kaebuse esitaja, et kohtuväline menetleja on siiski asunud seisukohale, et karistust raskendavad asjaolud esinevad. -2- Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja oma kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja - Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna esindaja palus jätta kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja leidis, et kaebuse esitaja on talle etteheidetava väärteo toime pannud. Kiiruse mõõtmisel kasutatud mõõteseade oli taadeldud ja kiirust mõõtev isik läbinud vastava koolituse. Politseiametnikud ei pea peatama kiiruseületajat igal võimalikul juhul, esmalt sõidetakse järele ja seejärel antakse peatamismärguanne. Nii kiirusemõõtmine kui hilisem menetlusaluse isiku järele sõitmine toimus valgustatud teel. Kohtuväline menetleja leiab, et kiilasjääd polnud, kuna Ehitajate tee on asulasisene tiheda liiklusega tee, mida soolatakse ja 24.11.2007.a. ei olnud sademeid. Karistust raskendavad asjaolud on ära määratud Karistusseadustikus, neid asjaolusid ei tuvastatud. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, ära kuulanud kaebuse esitaja, kaitsja, kohtuvälise menetleja, tutvunud esitatud kirjalike materjalidega ja kõiki neid tõendeid kogumis hinnates, leidis, et Raivo Raidami kaebus on põhjendamata ega ei kuulu rahuldamisele. Kohus leiab, et Raivo Raidami tegu on tõendatud ja kvalifitseeritud õigesti. Esiteks käsitleb kohus kaebuse esitaja poolt kohtuvälisele menetlejale etteheidetavaid väärteomenetlusnormi rikkumisi. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole rikkunud VTMS § 74 lg 1 p 8 sätteid, kuna kaebuse esitaja ei ole esitanud vastulauset. VTMS § 69 lg 2 p 3 sätestab, et väärteoprotokolli märgitakse menetlusaluse isiku ütlused või viide, et need ütlused on eraldi protokollitud. Seejuures võivad need ütlused kajastuda ka näiteks kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis. Seadus ei keela anda menetlusalusel isikul omakäelisi ütlusi, antud juhul on kaebuse esitaja seda ka teinud. Seadus ei sätesta, millised peavad olema isiku ütlused ja kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli kantud omakäeline tekst EI OLE NÕUS on oma sisult ütlus, mitte vastulause. VTMS § 69 lg 6 kohaselt kantakse väärteoprotokolli lõppossa märge, et menetlusalusel isikul või tema kaitsjal on õigus esitada vastulause 15 päeva jooksul pärast väärteoprotokolli koopia kättesaamisest. Seadusest tulenevalt on vastulause esitamine iseseisev menetlustoiming ja vastulause ei ole käsitletav tõendina KrMS § 63 tähenduses. Kuigi praktikas pealkirjastatakse vastulaused erinevalt, on nad oma olemuselt siiski vastulausena äratuntavad. Käesoleval juhul ei ole kaebuse esitaja kohtuvälisele menetlejale esitanud vastulauset äratuntavas vormis, mistõttu etteheited vastulausega mittearvestamise kohta on põhjendamatud. Seisukoha vastuolude kohta tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütlustes avaldab kohus allpool. Kaebuse esitaja heidab kohtuvälisele menetlejale ette ka seda, et kohtuvälise menetleja otsusest ei nähtu, millistele tõenditele tuginedes on kohtuväline menetleja jõudnud järeldusele, et kaebuse esitaja on talle etteheidetava väärteo toime pannud, samuti ei nähtu otsusest, millise tõendiga milline asjaolu on tõendatud. Samuti pole kohtuväline menetleja analüüsinud kaebuse esitaja teo õigusvastasust ning süülisust. Kohus peab kaebuse esitaja taolist etteheidet põhjendamatuks. Kohtuväline menetleja on õigesti viidanud oma otsuses tunnistaja Marilin Vaariku ütlustele ja kiirusmõõteseadme kasutamise protokollile. Vastavalt KrMS §-le 62 on tõendamisesemeks süüteo toimepanemise aeg, koht, viis ning muud süüteo asjaolud, süüteokoosseis, süüteo toime pannud isiku süü ja süüteo toimepannud isikut iseloomustavad andmed ja muud vastutust mõjutavad asjaolud. Tunnistaja ütlustega on tõendatud kõik KrMS § 62 täheldatud asjaolud, lisaks sellele on kiirusemõõtmeseadme kasutamise protokolliga tõendatud väärteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning -3- süüteokoosseis. Vastavalt KarS §-le 27 on tegu õigusvastane, kui õigusvastasus ei ole välistatud KarS sätestatud juhtudel, muus seaduses, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. KarS § 32 sätestab, et isik on süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puuduvad süüd välistavad asjaolud. Nii õigusvastasus kui süü on seaduses avatud negatiivse definitsiooni kaudu, s.t. õigusvastasust ja süüd eeldatakse, sarnaselt tsiviilõiguse kahju õigusvastase tekitamise institutsiooniga. Ei kohtuväline menetleja ega kohus ei leia kaebuse esitaja teos õigusvastasust välistavaid asjaolusid (hädakaitse, hädaseisund, kohustuste kollisioon, eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus, õigusvastasuse välistamine muus seaduses, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga) ega ka süüd välistavaid asjaolusid (süüdimatus, piiratud süüdivus, vältimatu eksimus teo keelatuses, loobumine süüteokatsest). Nimetatud asjaoludele pole viidanud ka kaebuse esitaja. Kohus leiab, et kohtuotsuses õigusvastasust ja süüd välistavate asjaolude puudumise mainimatajätmine ei ole käsitletav väärteomenetlusnormi olulise rikkumisena, mis toob endaga kaasa kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise. Analüüsides väidetavat vastuolu karistuse mõistmisel kohtuvälise menetleja poolt arvesse võetud asjaolude osas, peab kohus vajalikuks märkida, et kaebuse esitaja ei ole mõistnud KarS § 56, 57 ja 58 sisu. KarS 56 sätestab, et karistuse mõistmisel peab kohus ja kohtuväline menetleja arvestama kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, aga samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest (eripreventsioon) ja õiguskorra kaitsmise huvisid (üldpreventsioon). Kohtuväline menetleja on õigesti otsuses välja toonud, et KarS § 57 toodud karistust kergendavad ja KarS § 58 toodud karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Sealjuures peab kohus vajalikuks rõhutada, et KarS § 58 annab suletud kataloogi ja kuna isiku karistatus ei ole KarS § 58 näidatud karistust raskendav asjaolu, on keelatud käsitleda seda karistust raskendava asjaoluna. Küll aga on isiku karistatus piisavalt ilmekas asjaolu mõjutamaks uut karistust, kuna uue süüteo toimepanemine viitab asjaolule, et eelnevad karistused ei ole täitnud KarS § 56 täheldatud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Seega on loogiline ja kohtupraktikas tavaline olukord, et kehtivate karistuste olemasolul mõistetakse uus karistus, mis on eelmisest rangem (kas mõistetakse rangemaliigilisem põhikaristus, põhikaristus suuremas määras või võimalusel rakendatakse lisakaristust). Käsitledes vastuolusid kaebuse esitaja kohtuvälisele menetlejale antud ütluste ja tunnistaja Marilin Vaariku ütluste vahel, leiab kohus, et kohtuväline menetleja on õigesti tuginenud tunnistaja ütlustele. Kaebuse esitaja vastuväited selle kohta, et tunnistaja ei näinud kiirust ületanud sõidukit ja võis punaseks Subaruks pidada iga suvalist sõidukit, on paljasõnalised . Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga selles osas, et sõitval autole järelejõudmiseks kulub teatud aeg ja politsei ei pea peatama kiirust ületavat sõidukit võimalikult kähku, vaid arvestab muuhulgas ka liiklusohutusega. Samas on tunnistaja ütlustega tõendatud, et ta fikseeris nii kiiruseületamise kui ka kiirust ületanud auto värvi ja margi juba enne seda sõiduautot jälitama asudes. On üldtuntud asjaolu, et Ehitajate tee on valgustatud, mistõttu ei vasta tõele kaebuse esitaja väide, et politseinikud võisid pimeduses eksikombel mõnda muud värvi sõiduautot punaseks pidada. Väide, et kaebuse esitaja sõiduauto ja politseiauto vahele sõitis Chrysler Voyager ja seetõttu võis politsei kiirust ületanud auto tuvastamisel eksida, on vastuolus tavaloogikaga. Vaadeldava objekti kadumine vaateväljast ei kustuta isiku mälust selle objekti kirjeldust. On äärmiselt ebatõenäone, et pärast Chrysler Voyageri ilmumist politseinike vaatevälja sattus samale teele liiklema kaebuse esitaja poolt juhitud sõiduautoga äravahetamiseni sarnane sõiduauto. -4- Kohus jätab tähelepanuta kaebuse esitaja väited selle kohta, et ta ei märganud politseiauto sinist ja punast vilkurit, kuna kaebuse esitajale pole esitatud süüdistust peatumismärguande eiramise kohta. Kohus möönab, et tiheda liiklusega ringteel võis kaebuse esitaja mitte märgata politseiauto sisselülitatud vilkureid, mistõttu nimetatud asjaolu ei ole käsitletav vastuoluna. Kohus ei nõustu ka kaebuse esitaja väitega selle kohta, et antud teelõigul ei olnud võimalik nii kiiresti sõita, kuna teel oli kiilasjää ja tiheda liiklusega tänaval oleks selline kiirus olnud ohtlik. Kaebuse esitaja poolt kohtule esitatud EMHI ilmavaatuse internetiväljavõte ei tõenda kaebuse esitaja väidet, et teel oli kiilasjää, miinuskraadid ja suur õhuniiskus ei pruugi automaatselt tähendada kiilasjääd Tallinna linna tänaval, kus on tihe liiklus ja mida hooldatakse, s.h. kantakse teepinnale jääd sulatavaid kemikaale. Ka juhib kohus tähelepanu sellele, et kaebuse esitaja ei ole kohtuvälisele menetlejale libeda tee kohta ütlusi andnud. Kohus tugineb tunnistaja ütlustele, kuna need on detailsemad ja usaldusväärsemad. Kohus ei leia ühtki mõistlikku põhjendust selle kohta, miks peaks tunnistaja andma valesid, kaebuse esitajat põhjendamatult süüstavaid ütlusi. Seevastu analüüsides kaebuse esitaja väiteid, leiab kohus, et need on üldsõnalised ja kantud soovist vältida karistust. Seetõttu jätab kohus kaebuse esitaja ütlused arvestamata kui ebausaldusväärsed. Käsitledes juhtimisõiguse äravõtmise otstarbekust, leiab kohus, et see on nii kohtuvälise menetleja kui ka kohtu diskretsiooniõigus. Kaalutlusotsust peab põhjendama ja kohtuväline menetleja seda oma otsuses teinud ongi. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud karistuse valikut põhjendavate motiividega ega pea vajalikuks neid üle korrata. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse muuhulgas võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et mõistetud karistus on üle sanktsiooni keskmise määra, kuna Raivo Raidamit on korduvalt karistatud liiklusväärtegude eest, nimetatud karistused ei ole hoidnud teda järjekordselt lubatud kiirust ületamast. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on nimetatud asjaolu õigesti kajastanud ja seda karistuse määramisel arvestanud. Kohus leiab, et kaebuse esitajale mõistetud kehtivad karistused on liiklussüütegude eest. Iga liiklussüütegu väljendab selle toimepanija suhtumist kaasliiklejatesse ja seetõttu on kaebuse esitajale mõistetud lisakaristus üldpreventiivses mõttes põhjendatud. Kohtunik -5-