← Eesti

4-06-1125\5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26.juuli 2006.a Paides Väärteoasja number 4-06-1125 Kohtunik Sirje Lahesoo Väärteoasi Urmas Paara kaebus Lääne Politseiprefektuuri 07.03.2006.a otsusele väärteoasjas nr 2510.06.000135 ja Urmas Paara kaebus Lääne Politseiprefektuuri 07.03.2006.a otsusele väärteoasjas nr 2510.06.000493 Menetlusalune isik (kaebaja) Urmas Paara, XXXXXXXXXX Kohtuväline menetleja Lääne Politseiprefektuur, asukoht Pikk 18 Pärnu, esindaja Üllar Kütt isikukood 37212164911, elukoht RESOLUTSIOON

  1. Jätta muutmata Lääne Politseiprefektuuri 07.03.2006.a Urmas Paara suhtes tehtud otsus väärteoasjas nr 2510.06.
  3. Jätta muutmata Lääne Politseiprefektuuri 07.03.2006.a Urmas Paara suhtes tehtud otsus väärteoasjas nr 2510.06.
  5. Urmas Paara kaebused jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse võib advokaadi vahendusel kassatsiooni korras vaidlustada Riigikohtus. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest, st alates 26.07.2006.a. Kassatsioon esitatakse Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsuse ärakiri on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav, st alates 26.07.2006.a. VÄÄRTEO KOHTUEELNE MENETLUS 07.03.2006.a tegi Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Aare Krais otsuse väärteoasjas nr 2510.06.000135, millega karistas Urmas Paara’t rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, so 9000 krooni selle eest, et viimane 29.12.2005.a kell 03.10 Paide linnas Tiigi tänaval eiras tahtlikult tööülesandeid täitva politseiametniku poolt antud seaduslikku korraldust esitada mootorsõiduki juhtimist ja kasutamist õigustavad dokumendid. Otsuse kohaselt pani U.Paara sellega toime karistusseadustiku § 276 järgi kvalifitseeritava väärteo. Samal kuupäeval (07.03.2006.a) tegi Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel A.K otsuse väärteoasjas nr 2510.06.000493, millega karistas Urmas Paara’t rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, so 9000 krooni selle eest, et viimane 29.12.2005.a kell 03.15 Paide linnas Tiigi tänaval juhtis mootorsõidukit ilmsete joobe tunnustega ja keeldus joobeekspertiisist. Otsuse kohaselt rikkus U.Paara sellega liikluseeskirja § 76 p 1 nõudeid ning pani toime liiklusseaduse § 7420 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. KAEBUSTE NÕUDED JA MOTIIVID Urmas Paara vaidlustas mõlemad eelmärgitud otsused, paludes need tühistada ja väärteoasjade menetlused lõpetada. Kaebuse motiivide kohaselt ei pannud menetlusalune isik toime vaidlustatud otsustes kirjeldatud väärtegusid ega saanudki panna, kuna otsustes märgitud ajal viibis ta hoopis kodus aadressil XXXXXXXX ja hoidis tütart. Otsustes kirjeldatud vahejuhtumitest kuulis ta alles 11.01.2006.a. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHAD Kohtuväline menetleja leidis, et kaebus ei ole põhjendatud ning vaidlustatud otsused tuleb jätta muutmata. Asjaolu, et menetlusalune isik pani toime otsustes kirjeldatud väärteod, on tõendatud kogenud politseiametnike (tunnistajate) A.P ja T.K ütlustega. Nimetatud politseiametnikud (tunnistajad) on töötanud Järvamaal üle kümne aasta, oma teenistusülesannete Väärteoasi nr 4-06-1125 täitmisel on nad korduvalt kokku puutunud menetlusaluse isikuga ja tunnevad teda väga hästi. Välistatud on menetlusaluse isiku segaminiajamine kellegi teisega. Karistuse määramisel on arvestatud karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisega. MENETLUS MAAKOHTUS Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja võttis pärast puuduste kõrvaldamist Urmas Paara eelmärgitud kaebused menetlusse (väärteoasjad nr 4-06-1124 ja 4-06-1125). 04.05.2006.a ühendas maakohus eelmärgitud väärteoasjad ühiseks menetluseks ja ühendatud väärteoasja numbriks luges 4-06-1125 (tl 44). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED Hinnates asjas uuritud tõendeid kogumis leiab kohus, et kaebused ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
  6. Vaidlustatud otsuste kohaselt eiras Urmas Paara 29.12.2005.a kell 03.10 Paides Tiigi tänaval tööülesandeid täitva politseiametniku poolt antud seaduslikku korraldust esitada mootorsõiduki juhtimist ja kasutamist õigustavad dokumendid ning samal kuupäeval kell 03.15 juhtis mootorsõidukit ilmsete joobe tunnustega ning keeldus joobeekspertiisist.. Tunnistaja A.P kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli ta 29.12.2005.a kella 3 paiku koos T.K ja L.J’ga patrullis Paide linnas. Tunnistaja juhtis patrullautot. J.I Turvateenistuse töötajalt saadud info alusel peatasid nad Tiigi tänaval liikuva sõiduauto Renault. Tunnistaja sõitis patrullautoga Renault kõrvale ning nägi, et Renault’ roolis oli Urmas Paara (osutab menetlusalusele isikule), keda ta teenistusülesannete tõttu nii nägu kui nimepidi hästi tunneb. Juhi kõrvalistmel istus G.K. Tagaistmel oli veel keegi, kes ilmselt tukkus. J läks ja palus kontrollitava auto juhil esitada dokumendid. U.Paara vastas, et tema sõidukit ei juhtinud ja temal dokumente ei ole. Tunnistaja läks ka ise Renault’ juurde ja veendus kindlalt, et juhiistmel istus autot juhtinud U.Paara. Tunnistaja andis omakorda U.Paara’le korralduse esitada juhiluba. Paara näitas juhiluba läbi akna. Kõrvalistmel istuv G.K andis lõpuks auto registreerimistunnistuse ja rendilepingu. Kui U.Paara Renault’ akna avas, tundis tunnistaja alkoholilõhna. Paara jõi ka politseinike juuresolekul Gin’i. Alkomeetrisse puhumast U.Paara keeldus. Samuti keeldus ta tulemast joobeekspertiisi (tl 62-63). Tunnistaja T.K’u kohtueelses menetluses antud ütlused kinnitavad tunnistaja A.P ütlusi vaidlustatud otsustes kirjeldatud väärtegude toimepanemise aja ja koha osas, samuti selles, et 29.12.2005.a täitis ta koos konstaablite A.P ja L.J’ga teenistusülesandeid Paide linnas; et kella 02.43 paiku said nad J.I. Turvateenistuse patrullilt info kahtlase sõidumaneeriga autost Renault reg.märgiga XXXXXX, mille juht võis olla joobes; et kella 03.00 ajal liikus nimetatud auto Tiigi tänaval, nad andsid autole peatumismärguande ja see peatus; et Renault’ juhiistmel istus Urmas Paara ning tema kõrvalistmel G.K; et kõigepealt palus konstaabel J, seejärel ka konstaabel A.P, esitada U.Paara’l sõiduki juhtimisõigust kinnitavad dokumendid, kuid U.Paara keeldus ja väitis, et tema pole autot juhtinud; et alkomeetrisse puhumast U.Paara keeldus, samuti keeldus ta joobeekspertiisist. U.Paara võttis sealsamas džinnipudeli ja rüüpas sellest (tl 15,38). Tunnistaja L.J ütlusi ei saa kohus, tulenevalt kriminaalmenetluse seadustiku § 66 lg-st 2, tõendamiseseme asjaolude tõendamisel kasutada. Tunnistaja L.J ütluste puhul on tegemist lubamatu tõendiga, kuna L.J on politseiametnik, kes vaidlustatud väärteoasju kohtuvälises menetluses menetles (kuulas üle tunnistajad, koostas väärteoprotokollid). Menetlusalune isik seletas 16.05.2006.a kohtuistungil, et ei tea vaidlusalustes otsustes kirjeldatud sündmustest midagi, kuna teda seal ei olnud. 29.12.2005.a kella 03.15 ajal oli ta kodus aadressil XXXXXXX, kus hoidis oma väikest tütart. Laps nuttis palju, vist tulid hambad. Lapse ema, A.K, tõi lapse 28.12.2006.a tema juurde ning ise läks M.V juurde R.U sünniaastapäeva tähistama. Koju tuli A 12 paiku öösel. Vaheldumisi hoidsid nad last kuni hommikuni (tl 60-61). Tunnistaja A.K ütluste kohaselt olid nad 29.12.2005.a kella 3 ajal öösel koos U.Paara’ga kodus ja hoidsid last kes nuttis öö otsa. Urmas oli kaine. Õhtul käis ta sõbranna M pool XXXXXXX, kus tähistasid tuttava R.U sünniaastapäeva. Urmas jäi last hoidma. Kella 12 paiku tuli ta koju, sest Urmas helistas ja ütles, et laps ei jää magama (tl 61). Kohtuistungil ülekuulatud tunnistajad M.V ja L.K ei omanud teavet tõendamisesemete kohta (tl 61-62,78-79). Väärteoasi nr 4-06-1125 Menetlusaluse isiku ja tunnistaja A.K ütlused on vastuolus tunnistajate A.P ja T.K ütlustega. 2

(4)Urmas Paara’l menetlusaluse isikuna ei olnud väärteoasja menetluses kohustust anda enda kohta süüstavaid ütlusi. Samuti polnud tal takistatud anda ennastõigustavaid ütlusi. Analüüsides U.Paara kohtumenetluses antud ütlusi leiab kohus, et nendes esineb vastuolusid. Vastuolusid esineb ka menetlusaluse isiku ja tunnistaja A.K ütlustes. Nii seletas menetlusalune isik 16.05.2006.a kohtuistungil, et 29.12.2005.a kell 03.15 viibis ta kodus aadressil XXXXXXXX. Samas kinnitas menetlusalune isik mõlemal kohtuistungil kohtule, et tema elukoht on XXXXXXXX. Ka kohtule esitatud kaebustes märkis menetlusalune isik oma elukohaks XXXXXXXXX, mitte XXXXXXXXX. Lisaks seletas menetlusalune isik 16.05.2006.a kohtuistungi alguses, et A (K) tuli õhtul bussi pealt ja tõi lapse tema juurde (tl 60). Tunnistaja A.K rääkis aga, et Urmas tuli talle ja lapsele bussijaama vastu ning koos mindi XXXX tänavale (tl 61). Samas on U.Paara kohtule selgitanud, et käis küll bussijaamas, kuid vastupidiselt A.K ütlustele läks ta bussijaamast mitte X tänavale, vaid X tänavale ja siis alles koju (tl 61). Eeltoodust tulenevalt ja arvestades asjaoluga, et tunnistaja A.K on menetlusaluse isiku lapse ema, st menetlusaluse isikuga isiklikult ja lähedalt seotud isik, hindab kohus nii menetlusaluse isiku kui ka tunnistaja A.K ütlused mitteusaldusväärseteks. Kohus on seisukohal, et menetlusaluse isiku ütlused on ennastõigustavad ja kantud soovist vabaneda vastutusest. Soovist vabastada lähedane isik vastutusest, olid mõjutatud ka tunnistaja A.K ütlused. Tunnistajate A.P ütlused tõendamisesemesse kuuluvate asjaolude osas olid kindlad ja järjepidevad. Seetõttu puudub kohtul alus kahelda nende usaldusväärsuses. Seda enam, et ka menetlusalune isik ise kinnitas tunnistaja A.P ütluste usaldusväärsust väites, et A.P teab teda niivõrd hästi, et tunneb ta ära küll (tl 61). Tunnistaja T.K ütlused kattuvad tunnistaja A.P usaldusväärsete ütlustega, mistõttu pole kohtul alust ka nende usaldusväärsuses kahelda. Eeltoodu alusel loeb kohus tunnistajate A.P ja T.K ütlustega tõendatuks, et 29.12.2005.a täitsid politseiametnikud A.P, T.K ja L.J oma teenistusülesandeid; et politseiametnikud said J.I. Turvateenistuse töötajalt info kahtlase sõidustiiliga sõiduauto Renault kohta; et politseiametnikud peatasid nimetatud sõiduauto Tiigi tänaval, et vaidlustatud otsustes kirjeldatud ajal ja kohas juhtis eelmärgitud sõiduautot U.Paara; et L.J ja A.P andsid U.Paara’le korralduse esitada sõiduki juhtimist õigustavad dokumendid; et U.Paara politseiametnike korraldust ei täitnud; et U.Paara’l olid juures alkoholilõhnad ning et U.Paara keeldus nii alkomeetrisse puhumast kui ka meditsiinilisest joobeekspertiisist;
  1. Liikluseeskirja (LE) § 70 kohaselt mootorsõidukijuhil ja trammijuhil peavad olema kaasas ning ta peab esitama politseiametniku või muu selleks seadustega volitatud isiku nõudel seadusest tulenevalt juhtimisõigust tõendava dokumendi, kohustusliku liikluskindlustuse poliisi või tõendi kindlustuslepingu sõlmimisest vabastamise kohta, sõiduki registreerimistunnistuse ja muud dokumendid, kui seda nõuavad seadused. Eeltoodust tulenevalt oli teenistusülesandeid täitvad politseiametnikud õigustatud nõudma sõiduautot Renault’ juhtinud menetlusaluselt isikult U.Paara’lt nii juhiloa, sõiduki kasutamist õigustavate dokumentide kui ka kohustusliku liikluskindlustuse poliisi esitamist. Menetlusalune isik oli kohustatud nimetatud dokumendid teda kontrollivatele politseiametnikele esitama. U.Paara seda ei teinud, st eiras tööülesandeid täitvate politseiametnike antud seaduslikku korraldust esitada mootorsõiduki juhtimist ja kasutamist õigustavad dokumendid. Teenistusülesandeid täitev politseiametnik on võimuesindaja. Menetlusaluse isiku sellise käitumisega on täidetud KarS § 276 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivne teokoosseis.
  2. Liiklusseaduse (LS) § 20 lg 3 kohaselt ei või juht olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus ei või olla 0,1 milligrammi või rohkem või alkoholisisaldus juhi veres 0,2 promilli või rohkem. LS § 20 lg 5 mõttest tulenevalt kui juht keeldub alkoholisisalduse kontrollimisest tema väljahingatavas õhus või veres või joobeseisundi tuvastamisest, loetakse kirjeldatud tegevus sama paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud nõuete rikkumiseks. Väärteoasi nr 4-06-1125 Tunnistajate A.P ja T.K ütlustega on tuvastatud, et mootorsõidukit juhtinud menetlusalusel isikul esinesid ilmsed joobetunnused. Samas keeldus menetlusalune isik nii alkoholisisalduse kontrollimisest tema väljahingatavas õhus kui ka joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest. Menetlusaluse isiku selline käitumisega on täidetud LS § 7420 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivne teokoosseis. 3
(4)
  1. Asjas uuritud materjalidest ilmneb, et menetlusalune isik omab mootorsõiduki juhtimisõigust. Üldiselt teadaolev on asjaolu, et mootorsõiduki juhtimisõiguse omandamiseks peab isik teadma ja tundma teeliikluses kehtivaid, sealhulgas ka liikluseeskirjas sisalduvaid, nõudeid. Seega teadis menetlusalune isik ja pidi teadma, et mootorsõidukit ei tohi juhtida joobeseisundis, et mootorsõidukit juhtides peavad tal kaasas olema seadustes nõutud dokumendid ning et politseiametniku nõudmisel peab ta need dokumendid esitama. Sellele vaatamata juhtis ta mootorsõidukit ilmsete joobe tunnustega, kuid keeldus joobeekspertiisist, samuti ei esitanud ta politseiametnikule viimase poolt nõutud seadusest tulenevaid dokumente. Eelkirjeldatud asjaolud annavad tunnistust sellest, menetlusalune isik pani vaidlustatud otsustes kirjeldatud teod toime otsese tahtlusega. Seega on täidetud ka mõlema väärteo subjektiivsed teoskoosseisud.
  2. Karistusseadustiku § 276 kohaselt võimuesindaja seadusliku korralduse eiramise eest – karistatakse rahatrahviga kuni kakssada trahviühikut või arestiga. LS § 7420 lg 1 kohaselt mootorsõiduki või trammi ilmsete joobetunnustega juhi kõrvalehoidumise eest joobeseisundit tuvastavast läbivaatusest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Kohus on seisukohal, et karistuste määramisel on kohtuväline menetleja järginud karistuse kohaldamise aluseid. Menetlusalune isik pani õigusvastased teod toime tahtlikult. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Menetlusalune isik on varem korduvalt toime pannud väärtegusid, sealhulgas liiklusalaseid õiguserikkumisi, ja saanud nende eest karistada. Karistuste dünaamika näitab, et menetlusalust isikut on mitme aasta vältel karistatud rahatrahvidega ja seda keskmisest väiksemas ulatuses. Samas ilmneb karistusõienditest, et menetlusalune isik ei ole määratud rahatrahve tasunud, kuid on jätkanud õigusrikkumisi. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades toimepandud õiguserikkumiste suurt ühiskonnaohtlikkust, peab kohus menetlusaluse isikule vaidlustatud otsustega määratud karistusi mõistlikeks.
  3. Kõiki eeltuvastatud asjaolusid arvestades asub kohus seisukohale, et puudub alus Urmas Paara kaebuste rahuldamiseks. Sirje Lahesoo Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.