Obsah (14)

§ 76§ 751§ 75§ 78§ 215§ 199§ 64§ 68§ 74§ 65§ 263§ 63§ 209§ 213

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. august 2008. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-9286 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Sekretär Kristi Suvi Prokurör Alar H

§ 76

lg 4 alusel määrata Ever Kolsarile katseaeg kandmata karistusaja ulatuses kuni 11.08.2010. a.

§ 751

lg-le 3 vastavalt määrata Ever Kolsari elektroonilise valve kestuseks 6 (kuus) kuud. Kohustada Ever Kolsarit katseajal järgima

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1.

elada kohtu määratud alalises elukohas, s.o X X-X, X, X, X;

1. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 1

§ 75lg 2 p-de 2, 4 alusel määrata Ever Kolsarile katseajaks järgmised kohustused: 1.

mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume;

1. mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata;
2. asuda tööle hiljemalt kahe nädala jooksul alates vangistusest ennetähtaegselt vabastamisest;
3. hüvitada esimese töötasu saamisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 1000 (üks tuhat) krooni rahaliste kohustuste katteks. Kohustada Ever Kolsarit elektroonilise valve ajal alluma liikumisvabaduse piirangute täitmise kontrollimisele elektroonilise seadme abil. Määrus Ever Kolsari suhtes kriminaalhoolduse ning elektroonilise valve teostamiseks saata täitmiseks Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonnale.

§ 78

p 2 kohaselt hakata Ever Kolsari katseaega arvestama alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest.

§ 751

lg 4 kohaselt hakata elektroonilise valve tähtaega lugema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse Ever Kolsari keha külge. Vabastada süüdimõistetu Ever Kolsar karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Välja mõista Ever Kolsarilt menetluskuludena määratud kaitsjale makstud tasu 330.40 (kolmsada kolmkümmend krooni 40 senti) krooni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Põlva Maakohtu 10.12.2003. a otsusega tunnistati E. Kolsar süüdi

§ 215lg 2 p 3 järgi ja karistuseks mõisteti 2 aastat 1 kuu vangistust.

Lisaks tunnistati E. Kolsar süüdi

§ 199

lg 2 p 8 järgi ja karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel loeti mõistetud kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat ja 1 kuu vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg (21.04.200323.04.2003 ja 10.09.2003-10.12.2003), s.o 3 kuud ja 3 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks 2 karistuseks loeti 1 aasta 9 kuud 27 päeva vangistust.

§ 74lg-de 1 ja 3 alusel ei pööratud mõistetud karistus täitmisele, kohaldades E.

Kolsari suhtes 1 aasta ja 6 kuu pikkust katseaega. Põlva Maakohtu 15.11.2004. a otsusega tunnistati E. Kolsar süüdi

§ 199

lg 2 p-de 4,7, 8 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta 3 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg (16.02.2004-26.05.2004), s.o 3 kuud ja 10 päeva ning kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 11 kuud 20 päeva vangistust.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Põlva Maakohtu 10.12.2003. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 9 kuud ja 27 päeva.

§ 74alusel ei pööratud mõistetud karistus täitmisele, kohaldades E.

Kolsari suhtes 3 aasta pikkust katseaega. Põlva Maakohtu 12.10.2005. a otsusega tunnistati E. Kolsar süüdi

§ 199

lg 2 p-de 4,7, 8 järgi ja karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust.

§ 65lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti E.

Kolsarile liitkaristus, suurendades Põlva Maakohtu poolt 15.11.2004. a mõistetud karistust, s.o 1 aasta 9 kuud ja 27 päeva, lugedes liitkaristuseks 1 aasta ja 11 kuud.

§ 74lg-de 1 ja 2 alusel ei pööratud mõistetud karistus täitmisele, kohaldades E.

Kolsari suhtes 3 aasta pikkust katseaega. Tartu Maakohtu 07.12.

1. a määrusega pikendati katseaega 6 kuu võrra. Tartu Maakohtu 01.02.
2. a otsusega tunnistati E. Kolsar süüdi

§ 199lg 2 p-de 4, 7 järgi ja karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust.

Lisaks tunnistati E. Kolsar süüdi

§ 263

p 4 järgi ja karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust.

§ 63lg 2 ja 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning E.

Kolsarile mõisteti kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 3 kuud vangistust.

§ 65lg-de 1 ja 2 alusel liideti mõistetud karistusele Põlva Maakohtu 12.10.2005.

a otsusega mõistetud karistus, s.o 1 aasta ja 11 kuud ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti E. Kolsarile 2 aastat 2 kuud vangistust. Tartu Maakohtu 29.03.2007. a otsusega tunnistati E. Kolsar süüdi

§ 199

lg 2 p-de 4,7,8 järgi ja karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg (29.09.2006-23.10.2006), s.o 25 päeva ja kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 3 kuud 5 päeva vangistust.

§ 65lg 1 alusel liideti mõistetud karistusega Tartu Maakohtu 01.02.2007.

a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus 2 aastat 2 kuud vangistust üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 3 kuud vangistust. Tartu Maakohtu 23.04.2008. a otsusega tunnistati E. Kolsar süüdi järgmistes kuritegudes:

§ 199

lg 2 p-de 4 ja 8 järgi ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust;

§ 209

lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust;

§ 213

järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 2 aastat vangistust.

§ 65lg 1 alusel liideti mõistetud karistusega E.

Kolsarile 29.03.

1. a Tartu Maakohtu otsusega mõistetud karistus, s.o 2 aastat ja 3 kuud vangistust, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 1 kuu vangistust. Karistuse kandmise aega hakati arvestama alates 12.07.
2. Tartu Vangla andmetel avanes on Ever Kolsaril võimalus tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks elektroonilise valve alla 22.07.
3. Kinnipeetava karistusaeg algas 12.07.
4. a ja lõppeb 11.08.
5. a. 3 E. Kolsar on varem kriminaalkorras karistatud viiel korral. Väärteokorras on E. Kolsarit varem korduvalt karistatud. E. Kolsar esitas avalduse (II osa tlk 70), milles taotles enda vangistusest vabastamist elektroonilise valve all tingimisi enne tähtaja lõppemist. Kriminaalhooldaja oli nõus E. Kolsari vangistusest tingimisi vabastamisega enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu E. Kolsar seletas, et ta asuks vabanemisel elama X X oma ema juurde. Tööd saaks ta tislerina X X, mis tegeleb puitmööbli valmistamisega. Vastava kvalifikatsiooni omandas ta vanglas. Prokuröri seisukoht oli, et E. Kolsarit ei ole võimalik karistuse kandmiselt ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastada. Teda on vaatamata noorele eale 6 korda karistatud, ta on katseajal toime pannud uusi kuritegusid ja täitmata kriminaalhoolduse nõuded, järelikult pole ta võimeline täitma ka elektroonilise valve nõudeid. Kaitsja leidis, et E. Kolsarit on võimalik karistuse kandmiselt ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastada, kuna tema käitumises on märke paremuse suunas, ta asuks vabanemisel kohe tööle ja oleks ühiskonnale kasulikum. Kohtu seisukoht E. Kolsar mõisteti kohtuotsustega süüdi teise astme kuritegude toimepanemises.

§ 76

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Tartu Maakohtu 23.04.

1. a otsusega mõisteti E. Kolsar süüdi tahtlike teise astme kuritegude toimepanemises, 22.07.
2. a on ta ära kandnud 1/3 talle viimase kohtuotsusega mõistetud karistusest, seega on täidetud formaalsed alused E. Kolsari tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks elektroonilise valve alla. Justiitsministri 22.02.
3. a määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise järelevalve täitmise ja järelevalve korra“ § 4 lg-st 1 lähtuvalt on elektroonilise järelevalve kohaldamise eelduseks see, et süüdimõistetu vabanemisjärgne elukoht sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldaja hinnangul E. Kolsari tulevane elukoht aadressil X X X-X on sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks, mis tähendab, et täidetud on ka elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused. Ever Kolsar on 23 aastane noor inimene, keda on karistatud kokku 6 korda varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Neist ühel korral on ta uued kuriteod toime pannud katseajal. Vanglakaristust kannab Ever Kolsar esimest korda. Süüdimõistetu sõnul on vangla teda mõjutanud nii, et ta ei taha enam seal olla. Samas nähtub vangla materjalidest, et E. Kolsar on käesoleval aastal
4. jaanuaril karistuse kandmise ajal toime pannud ka ühe distsiplinaarsüüteo, mille eest teda karistati noomitusega. Seega risk, et E. Kolsar võib vabaduses jälle kuriteo toime panna, on endiselt olemas. 4 Sellele vaatamata leiab kohtunik, et E. Kolsar tuleb tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastada koos tema allutamisega elektroonilisele valvele. Süüdimõistetu on väljendanud soovi pärast reaalse vanglakaristuse kandmist muutuda ning kohtunik leiab, et seda tuleb igati soodustada. Kriminaalhooldusametnik on leidnud, et E. Kolsar on selleks sobiv isik. Käitumiskontroll ning kriminaalhooldajaga koostöö tagab regulaarse abi tegevuse planeerimisel, tagajärgede ettenägemisel ning käitumisele vajalike piirangute seadmisel. Samuti on tal olemas head eeldused resotsialiseerumiseks. E. Kolsaril on vabanedes olemas kindel elukoht oma ema juures, toetav sotsiaalvõrgustik sugulaste näol. Tal on olemas kokkulepe, et vabanedes asub ta tööle X X. Seega on tal võimalik hakata teenima iseseisvat sissetulekut. Kohtunik leiab, et elektroonilise valve tähtajaks tuleb E. Kolsarile määrata kriminaalhooldaja poolt pakutud 6 kuud, mis tulenevalt

§ 751

lg-st 4 hakkab kulgema alates päevast, mil elektroonilise valve seade kinnitatakse E. Kolsar keha külge.

§ 76lg-le 4 ja § 78 p-le 2 tuginevalt kestab E.

Kolsari katseaeg käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni 11.08.2010. a. Sellel ajal allutatakse E. Kolsar

§ 75lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile.

Selleks, et minimeerida õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb E. Kolsarile lisaks

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks

§ 76

lg 4 ja 75 lg 2 p 2,7 alusel määrata täiendavad kohustused mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata. E. Kolsari paremaks kohanemiseks ühiskonnas ning legaalse iseseisva majandusliku toimetulekuvõime omandamiseks, samuti edasiste kuritegude toimepanemise riski maandamiseks tuleb teda

§ 75

lg 2 p 4 alusel kohustada asuma tööle hiljemalt kahe nädala jooksul alates ennetähtaegselt vabastamisest. Iseseisev sissetulek võimaldab E. Kolsaril hakata hüvitama tema vastu olemasolevaid rahalisi nõudeid, milline kohustus tuleb talle samuti panna kriminaalhooldaja poolt taotletud suuruses. Kui E. Kolsar katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, pöörab kohus

§ 76lg-st 5 tulenevalt kandmata jäänud karistuse osa täitmisele.

Vastavalt

§ 76lg-le 6 viiakse karistuse kandmata jäänud osa täide ka sellisel juhul, kui E.

Kolsar paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega. Menetluskulud Menetluskuludeks on käesolevas asjas vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4 määratud kaitsjale makstud tasu 330.40 krooni, mis tuleb E. Kolsarilt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista. Ingeri Tamm Kohtunik 5