Väärteoasi nr.4-07-6747 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 26.06.2008.a. Harju Maakohtu kohtunik Merike Allikmäe sekretär Ave Mõistlik kohtuvälise menetleja Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna esindaja Hannes Küünarpuu, kohtuvälise menetleja tunnistus nr 69 kaebuse esitaja Andrus Rebane osavõtul arutas avalikul kohtuistungil 29.05.2008.a Ees – ja perekonnanimi: Andrus Rebane isikukood: 36803020329 Kodakondsus: EV kodanik Emakeel: eesti keel Elukoht: xxx Töökoht: AS B Varem väärtegude korras karistatud Arutas 29.05.2008.a Tallinnas Andrus Rebane kaebust Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse vanemkomissar Marianne Heinmäe poolt 30.10.2007.a.väärteoasjas nr 2314,07,030801 tehtud otsuse peale selle tühistamise nõudes. Vaidlustatud otsusega määrati kaebuse esitajale LS § 74´35 lg 1 alusel rahatrahv 35 trahviühiku ulatuses, s.o. 2100.- krooni. Andrus Rebane palub kaebuses ning kohtuistungil otsuse tühistamist. Kohtuväline menetleja Hannes Küünarpuu leiab, et karistus on määratud õiglaselt ning otsus tühistamisele ei kuulu. A.Rebane palub kaebuses ja kohtuistungil otsusega mõistetud karistuse tühistamist. Kaebuse kohaselt liikusid tema ees sõitnud õppesõiduauto väga aeglaselt ning lisaks pidurdas ootamatult. A. Rebane otsustas nende vahel liikunud sõiduautost ja õppesõiduautost mööduda. Kuna tipptunnil on Kadaka teel väga tihe liiklus, siis ei ole möödasõidu manöövrite sooritamiseks üleliia palju ruumi, kuid mitte mingil juhul ei põhjustanud ta liiklusohtlikku olukorda. Väärteomaterjali 4-07-6747 dokumentaalsed tõendid, mida kohus uuris: - 30.10.2007.a otsust väärteoasjas nr 2314,07,030801 (tl 2) selle kohta, et antud otsusega karistati Andrus Rebast LS § 74’35 lg 1 alusel rahatrahviga 35 trahviühiku ulatuses, s.o 2100 krooni; - 03.10.2007.a väärteoprotokolli nr AB 954685 (tl 3) selle kohta, et see on koostatud Andrus Rebase suhtes, kes 20.03.2007.a kell 16.40 tekitas Kadaka teel sõidukit juhtides liiklusohtliku olukorra, rikkudes seega LE § 128 p 2, väärtegu kvalifitseeritud LS § 74’35 lg 2 järgi; - menetlusaluse isiku A. Rebane ülekuulamise protokolli (tl 11) selle kohta, et Kadaka teel peatus ootamatult tema ees sõitnud s/auto; - saatekirja (tl 13) kriminaalasja nr 97231700834 materjalide saatmisest Põhja PP LJVO-le väärteomenetluse alustamise otsustamiseks A. Rebase suhtes; - kriminaalasja lõpetamise määrust (tl 14-17) selle kohta, et A. K suhtes KarS § 263 p 1 tunnustel 20.03.2007.a alustatud kriminaalasi, milles kannatanuks oli A. Rebane, kuulub lõpetamisele, juhindudes KrMS § 199 lg 1 p 1 - § 200 ja § 206; - konstaabel A. Lillipuu ettekannet (tl 19) selle kohta, et 20.03.2007.a kell 16.50 said nad väljakutse Kadaka tee 42 kõrvale, kus toimus rüselus õppesõiduõpetaja Anton Ke ja teise auto juhi Andrus Rebase vahel. Põhjuseks, et keegi oli kellelegi ette sõitnud ja keegi keskmist sõrme näidanud. A. Rebasel oli nina katki, AK vasak käsi. Erakorralist med. abi keegi ei vajanud; - kannatanu A. Rebase ülekuulamise protokolli (tl 19-20) selle kohta, et 20.03.2007.a kell 16.40 sõitis ta oma autoga Xxx, r/nr xxx Kadaka teel. Tema ees pidurdas ootamatult õppesõiduauto Xxx. Kannatanu sõitis sellest mööda ja kui vaatas tagasi, nägi, et selles istuv meesterahvas näitab talle solvavaid žeste ja annab mõista, et soovib rääkida. Rebane peatas auto, väljus. Õppeautost väljus kõrvalistuja poolt meesterahvas. Meesterahvas ütles kannatanule midagi solvavat ja lõi jalaga kubeme piirkonda ning rusikaga vähemalt üks kord näo piirkonda. Kannatanu püüdis end kaitsta ja ründajat maha suruda, kuid vastu ei löönud. Kannatanu kukkus pikali, ründaja lõi siis teda jalaga vähemalt 1 kord. Kannatanu haaras tal jalast ning temagi kukkus. Võõras mees tuli neid lahutama. Kui kannatanu maast oma asju korjas, lõi rünnanud mees teda uuesti 1 kord jalaga rindkere piirkonda. Kannatanu kutsus politsei kohale. Traumapunktis fikseeriti kannatanu vigastused. Samuti olid määrdunud tema riided, millega tekitati talle materiaalne kahju, summat ei oska hetkel öelda. Traumapunktis makstud 50 krooni osas soovib esitada tsiviilhagi; - patsiendikaarti (tl 22) selle kohta, et 20.03.2007.a kell 17.27 on A. Rebasel tuvastatud ninatrauma, murdu ei ole; - A. Rebase avaldust Lõuna politseiosakonnale (tl 23) selle kohta, et 20.03.2007.a kella 16.40 ründas teda Kadaka teel talle tundmatu isik, lõi kubeme ja näo piirkonda. Pärast lõi korra jalaga rindkere piirkonda. On tekitanud ka varalist kahju; - kannatanu ülekuulamise protokolli (tl 23-24) selle kohta, et soovib varasematele ütlustele lisada, et pärast rüselemist, kui ta korjas põlvili olles maast oma asju. Lõi meesterahvas teda uuesti jalaga rindkere piirkonda. Rebane ei saanud vastupanu osutada, kuna oli põlvili. Meesterahvas astus oma auto poole, olles vahepeal maast võtnud Rebase korterivõtmed, Rebane tema käekella. Ütles meesterahvale, et ta annaks võtmed tagasi, Rebane annaks käekella. Nad tegid asjade vahetuse. 21.
- pöördus ta valude tõttu uuesti arsti poole, kus diagnoositi tal kubeme piirkonna nahaalune hematoom; - patsiendikaarti, ultraheliuuringut (tl 25-26) selle kohta, et 21.03.2007.a A. Rebasel vasakul kubeme piirkonnas nahaaluskoes vähene vedelik, sellest allpool lihasesiseselt väike hematoom; - tunnistaja H. S ülekuulamise protokolli (tl 27-28) selle kohta, et 20.03.2007 kella 16.45 paiku tegi Kadaka teel õppesõitu, õpetajaks oli A K . A. K istus kõrvalistuja kohal. Kiirus oli ca 45 km/tunnis. Ootamatult sõitis õppauto ette s/auto Xxx ja pidurdas ootamatult. Tunnistaja vajutas piduri põhja. Umbes 5 meetri pärast s/auto xxx pidurdas jälle. Sõiduõpetaja vajutas seekord piduri põhja, et otsasõitu vältida. xxx ees hetkel autosid ei olnud. Jäi arusaamatuks, miks ta neid pidurdusi tegi. Sõiduõpetaja näitas xxx juhile rusikat ja nad keerasid tee äärde ning peatusid. Xxx jäi samuti seisma, juht väljus. Sõiduõpetaja väljus samuti selle juhiga rääkima. Nägi sõiduõpetajat mehele midagi seletamas, mõlemad vehkisid kätega. Tunnistaja toetas pea kätele. Kui uuesti vaatas, rüselesid mehed tee ääres murul. Siis jooksis rüselejate juurde keegi mees, nad tõusid siis püsti ja hakkasid midagi rahulikult rääkima. Siis tuli sõiduõpetaja autosse ja ütles, et tuleb politsei kutsuda, mida ta ka tegi. Siis koputas õppeauto aknale keegi naine ja ütles, et nägi kõike pealt ja võib anda tunnistus, tema auto seisis õppeauto taga. 15 min möödudes tuli naine uuesti ja ütles, et ei ole rohkem aega oodata, andis oma kontaktandmed. Tunnistaja otsest löömist ei näinud, kuna oli šokeeritud ja hirmul,
- kuud rase, toetas pea kätel; - tunnistaja K M s ülekuulamise protokolli (tl 29-30) selle kohta, et
- või
- kella 15.3016.30 ajal sõitis ta Kadaka teel. Ees sõitis õppesõiduauto, kiirus ca 40 km/h. Ootamatult sõitis neist mööda tumedat värvi auto, sõitis õppeautole ette ja kohe pidurdas järsult millegipärast. Tunnistaja ka oli sunnitud järsult pidurdama. Selle tumeda auto ees ei liikunud ühtegi autot. Siis liikus ta veel umbes 5 m edasi ja jälle pidurdas äkki. Tunnistaja ka pidi jälle järsult pidurdama. Siis nii tume kui õppeauto jäid tee äärde seisma. Tunnistaja seisis hetkeks, siis hakkas aeglaselt autodest mööduma. Kaks mees juba rüselesid murul. Kes esimesena lõi, seda ta ei näinud; - kahtlustatava A. K ülekuulamise protokolli kriminaalasjas (tl 31-32) selle kohta, et ühel päeval tegi koos õpilasega õppesõitu. Istus kõrvalistuja kohal. Kadaka teel sõitis nende ette tumedat värvi s/a Xxx, pidurdas ootamatult põhjuseta. Sõidurada oli tema ees vabAKpidurdas samuti, et otsasõitu vältida. Siis liikus Xxx mõne meetri edasi ja jälle pidurdas äkki. K pidurdas samuti ootamatult, nii et mootor suri välja. Näitas autost Xxx-i juhile rusikat, ta tekitas äkkpidurdamisega liiklusohtliku olukorra. Õpilane oli väga ehmunud, K juhtis ise oma auto tee äärde, Xxx ka keeras tee äärde. Selle juht väljus, tuli õppeauto juurde. K valjus samuti, Xxxi juht tõukas teda kohe rindu. K lõi teda 1 korra jalaga kõhtu. Siis tekkis nende vahel maas rüselus. Kui K Xxx-i juhi käest pääses, lõi viimast veel korra jalaga vastu kehAKistus autosse, kutsus politsei. Vahepeal käis nende juures üks naisterahvas, kes lubas tunnistusi anda, andis kontaktandmed; - regionaalhaigla teatist, patsiendikaarti (tl 40) selle kohta, et 20.03.2007.a kell 19.44 AKvasaku kõrvalesta põrutus; - taotlust (tl 44) selle kohta, et AK palub kriminaalasja lahendada lühimenetluses; - karistusregistri väljavõtet, kohtuotsust (tl 37-42) selle kohta, et AKon varem kohtulikult karistatud; - kohtueelse menetluse kokkuvõtet (tl 43-44) A. Ke süüdistuses KarS § 263 p 1 järgi; - järelepärimist ja vastust (tl 44-45) selle kohta, et Harju Maakohus vastab Põhja Ringkonnaprokuratuurile, et A. Kele 17.01.2001.a mõistetud rahatrahvi tasumise kohta toimikus andmed puuduvad; - kahtlustatava AK ülekuulamise protokolli kriminaalasjas (tl 45-48) selle kohta, et 20.03.2007.a kella 16.30 paiku Kadaka teel sõidutee juures tüli käigus seoses sõiduki ohtliku juhtimisega AKlõi A. Rebast jalaga kubemesse, rusikaga näkku ja jalaga vastu keha. Kui rabeles tema alt välja ja ajas end jalule, lõi Rebast jalaga kõhu piirkonda, et ta ei püüaks uuesti rünnata, kuna tema eelnev käitumine viitas sellele, et ta ründab uuesti;; - avaldust (tl 51) selle kohta, et A. Rebane palub võimaldada tutvuda kogu väärteodokumentatsiooniga; - õiendit (tl 52) selle kohta, et A. Rebasele varasemalt väärteokorras määratud trahvid on tasutud. A.Rebane selgitas istungil antud liiklusõnnetuse tehiolusid, mille kohaselt on tõendamatu, et tema kallale tungis ja samuti, et tema liiklusohtliku olukorra tekitas. Ta leiab, et 90% õppesõidu autodest sõidab põhjendamatult aeglaselt, õppesõidu auto oli teine osapool. Tema liiklemisest tingituna tekkis tema pidurdamine. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtub, et tema ees sõitev sõiduauto pidurdas ootamatult, mille põhjuseks omakorda oli tema ees olnud õppesõidu auto pidurdamine. Et vältida liiklusohtlikku olukorda, otsustas ta mõlemast autost mööduda. Kuna möödasõidul võis tema liikumiskiirus ületada selles lõigus lubatud kiirust, siis otsustas ta peale möödasõidu lõppu pidurdada. Tunnistaja HSülekuulamise protokollist nähtub, et nende õppesõidu auto kiirus oli umbes 45 km /h Ühel hetkel sõitis ootamatult tema poolt juhitud õppesõidu auto ette sõiduauto XXX, mis pidurdas ootamatult õppesõidu auto ees, nii et ta oli sunnitud pidurid põhja vajutama, et vältida tagant otsa sõitu. Kui nad olid umbes 5 m edasi liikunud, siis ootamatult jälle sõiduauto XXX ees pidurdas. Nüüd vajutas juba nende õppesõidu auto pidurit tema õppesõidu õpetaja Anton, et vältida otsasõitu XXX-ile. Tunnistajate ülekuulamise protokolli kohaselt Katrin Moss
- või 21.03.
- sõitis Kadaka teel ning tema ees õppesõidu auto umbes 40 km/h. Ootamatult sõitis neist mööda tumedat värvi auto ning sõitis õppesõiduautole ette ja koheselt pidurdas. Pidurdamine oli nii järsk, et ta oli sunnitud ka oma auto kiiresti pidurdama. Ta kinnitas, et õppesõidu auto mitte kuidagi ei takistanud liiklust, samuti sai tumedat värvi auto oma möödasõidu manöövri väga hästi sooritatud. Tunnistajate K.M ja H.S ütluste kohaselt toimus õppesõidu auto õpetaja ja möödasõitnud auto juhi vahel rüselus tee ääres murul. Kriminaalmenetlus on AK suhtes lõpetatud (lk 6-9, 10-70), kuna AKtegutses hädakaitseseisundis, mis välistab teo õigusvastasust.. A.Rebase tervislikku seisundit iseloomustavad materjalid (lk 22-26). Kohus uurinud dokumentaalseid tõendeid, kuulanud ära kaebuse esitaja, kohtuvälise menetleja ning tunnistajad leiab, et avariis osalenud juhtide ütlused liikluseeskirjade nõuete rikkumise asjaolude kohta on vastukäivad. Kohtule on vastuoluline kaebuse esitaja selgitus, kuna tema otsustas mõlemast autost mööduda selleks, et vältida liiklusohtlikku olukorda. A.Rebane möönas, et kuna möödasõidul võis tema liikumiskiirus ületada selles lõigus lubatud kiirust, siis otsustas ta peale möödasõidu lõppu pidurdada. Kohus loeb usaldusväärseks tunnistajate ütlused, mille kohaselt tunnistajate Moss ja Sinilind kirjeldasid, mismoodi ootamatult sõitis neist mööda tumedat värvi auto ning sõitis õppesõiduautole ette ja koheselt pidurdas. Pidurdamine oli nii järsk, et Moss oli sunnitud ka oma auto kiiresti pidurdama ning H. Sinilind pidi pidurid põhja põhja vajutama, et vältida tagant otsa sõitu. H.Sinilind seletuse kohaselt nad olid umbes 5 m edasi liikunud, siis ootamatult jälle sõiduauto XXX ees pidurdas. Ta ei näinud Xxxi ees ühtegi takistust. Materjalide kohaselt pidurdas ka AKselleks, et otsasõitu vältida. AKtunnistus ühtib H.Sinilind ja K.Moss tunnistustega, mille kohaselt liikus Xxx mõne meetri edasi ja jälle pidurdas äkki. K pidurdas samuti ootamatult, nii et mootor välja suri. Materjalidest ei nähtu põhjus, millest tingituna oli A.Rebasel liiklusohtlik olukord, mis tingis tema poolt järsu auto pidurdamise. Tõenditest ei nähtu, et enne A.Rebase poolt pidurdamist oleks ootamatult pidurdanud õppesõidu auto nagu on oma kaebuses märkinud A.Rebane. Kohus leiab, et A.Rebase enda poolt öeldud väited selle kohta, et ta mõlemast autost möödud selleks, et vältida liiklusohtlikku olukorda, on kohtu arvates tingitud soovist vabaneda vastutusest ja vähendada oma süüd. Kohus asub tõendeid hinnates seisukohale, et A.Rebane selgitus järsust pidurdamisest ei saa olla tingitud liiklusohtliku olukorra vältimisest paigas, kus eessõitva sõiduki kiirus on 40 km/h. Kohus jõuab järeldusele, et Sinilind-K tegevuses puudus põhjus, et A.Rebane pidanuks järsult pidurdama. AKsõnade kohaselt on juhte, kes kannatavad õppeautosid rohkem, teised ei kannata üldse ning et õppeautod takistavad liiklust. A.Rebase poolt öeldud väiteid järsu pidurdamise tarviduse kohta teised tõendid ei kinnita. Eeldades liikluses kehtivat usalduspõhimõtet ja andes hinnangu kõigi liikluses osalenud isikute tegevusele, leiab kohus, et on tõene, et A.Rebane pani suunatule, vaatas peeglisse ja siis ette ja kõrvale ning möödunud eessõitvast õppesõidu autost ta pidurdas ning mõne meetri järel pidurdas veelkord. Selleks hetkeks nähes takistust jõudis õppesõidu õpilane pidurdada auto ühel korral ja sõiduõpetaja teisel korral et vältida otsasõitu. Samuti pidurdas nende taga sõitnud K.Moss. Kontakte sõidukite vahel ei toimunud, kuid arenes konflikt kaebuse esitaja ja sõiduõpetaja vahel. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. A.Rebasele karistuse mõistmisel on arvestatud kõikide asjaoludega, ka sellega, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et kaebus rahuldamisele ei kuulu. A.Rebase´le kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus vastab teo raskusele. A.Rebase süü väärteo toimepanekus 20.03.2007.a kell 16.40 Tallinnas Kadaka teel liikudes Õismäe poole on kohtus leidnud täielikult tõendamist. Karistuse määramisel on arvestatud, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kaebuse esitaja ei ole tunnistanud oma süüd järsu pidurdamise, kui see polnud vajalik ohutuse tagamiseks, põhjustamises. Materjalide kohaselt kohtuväline menetleja on määranud karistuse LS § 74´ 35 lg 1 alusel 35 trahviühikut, s.o. 2100 krooni, mis on seadusega kooskõlas ja taotluse puudumisel ümberhindamisele ei kuulu. A.Rebane oma süüd ei tunnistanud, ta kinnitas, et tema sõidustaaž on alates 1986 Tallinnas ning antud juhul pidurdamise tingis õppesõidu auto liiklemine. Kohtu arvates on usaldusväärsed AKütlused, mis seonduvad muude asjas kogutud tõenditega ning mida kinnitas tunnistaja K.Moss, kelle sõnade kohaselt oli pidurdus nii järsk, et ka tema oli sunnitud kiirelt pidurdama ja seejärel veelkord pidurdama. Ühe liiklusõnnetuse osapoole vastutuse küsimuse lahendamisel tuleb hinnata ka teise osapoole käitumist. Kohus H.S -AKpoolt liiklusnõuete rikkumist ei tuvastanud, nad järgisid liiklusnõudeid. Süüdistus on formuleeritud õigesti. A.Rebane juhtides mootorsõidukit pidurdas järsult, kui see polnud vajalik ohutuse tagamiseks. Ta rikkus LE § 128 p 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritud LS § 74´35 lg 1 järgi. Liiklusseaduse § 74´ 35 lg 1 kohaselt: Mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-des 741-74 27 või 7430-7432 sätestatud väärteokoosseis - karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Kohus, arvestades õiguserikkumise asjaolusid ja hinnates tõendeid leiab, et rahatrahvi on võimalik vähendada, kuna rikkumisega ei kaasnenud muid raskeid tagajärgi ning mõista A.Rebasele karistus keskmises määras. Väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Ülaltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 132 p 2, § 133, § 134, § 135, kohus o t s u s t a s: Tühistada Andrus Rebase kaebus Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse vanemkomissar Marianne Heinmäe poolt 30.10.2007.a.väärteoasjas nr 2314,07,030801 tehtud otsuse peale osaliselt karistuse mõistmise osas. Määrata Andrus Rebasele LS § 74´35 lg 1 alusel rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses, s.o. 1500.krooni. KarS § 66 lg1 alusel määrata karistuse tasumine ositi, kohustades Andrus Rebast talle määratud rahalist karistust 1500 krooni, tasuma 5 kuu jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest igakuuliselt võrdsete osadena 300.- krooni kuus. Määratud rahatrahv 1500 krooni tasuda Põhja Politseiprefektuuri arvele 10220035022014 EÜP, viitenumber
- Väärteomenetluse seadustiku §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamisest teatatakse maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. Kohtunik Merike Allikmäe