4-07-2650\1

4-07-2650 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-07-2650 (2317,07,002962; 2317,07,003862; 2317,07,003700) Kohtunik Märt Toming Tõlk Valeri Helmar Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähtaeainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Vadim Kolomiets (ik: 37602260251, elukoht: xxx) Kohtuvälise menetleja esindaja Ivo Tamla RESOLUTSIOON
3. Vadim Kolomiets süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 24 (kakskümmend neli) päeva.
4. Määratud arest kuulub ärakandmisele Põhja Politseiprefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6 Tallinnas. Aresti ärakandmise aja algust arvestada alates Vadim Kolomietsi suhtes Harju Maakohtu 09.04.2007 otsusega mõistetud ja ära kandmata ning Harju Maakohtu 13.06.2008 määrusega täitmisele pööratud karistuse ärakandmisest.
5. Vadim Kolomietsilt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 840 (kaheksasada nelikümmend) krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul aresti ärakandmisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Vadim Kolomiets, 4-07-2650, joobe tuvastamise tasu“.
6. Vadim Kolomietsilt välja mõista riiklikus ekspertiisiasutuses ekspertiisi nr AN-019-07/49 tegemisel tehtud kulu 1208 (üks tuhat kakssada kaheksa) krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul aresti ärakandmisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Vadim Kolomiets, 4-07-2650, ekspertiisitasu“.
7. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia
8. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 13.06.
9. Kohtuotsus jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 03.05.2007 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 904382 selles, et 25.12.2006 peeti Mahla 78/80-78 korteris kinni Vadim Kolomiets, kellelt võeti ära väikeses koguses narkootilist ainet amfetamiini kogumassiga 0,21 grammi, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd omas väikeses koguses narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. 31.05.2007 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 702987 selles, et 31.05.2007 peeti Valdeku tänava ja Lootuse pst ristmikul kinni Vadim Kolomiets, kes toimetati Wismari Haiglasse, kus vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr 2252/631 tuvastati menetlusalusel isikul narkootiline joove fentanüülist ja amfetamiinist, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. 29.05.2007 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 893142 selles, et 28.05.2007 peeti Mahla 78/80-78 korteris kinni Vadim Kolomiets, kes toimetati Wismari Haiglasse, kus vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr 2216/594 tuvastati menetlusalusel isikul narkootiline joove fentanüülist ja amfetamiinist, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Kohtuistungil seletas menetlusalune isik, et ned teod on toime pannud. Nüüd ei ole juba 6 kuud tarvitanud. Ei käinud registreerimisel, käis tööl, ei saanud käinud. Vahi alla võeti 04.06.2008 ja ärakandmata karistus pöörati täitmisele. Rahatrahvid on osaliselt tasutud, arestid kantud. On küsitud karistusega nõus. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud, siis menetlusalusele isikule tuleb määrata karistusena arest, kuivõrd varem määratud trahvid on senini tasumata. Menetlusalust isikut on varem karistatud ka korduvalt arestiga, kuid ka see ei ole oodatud mõju avaldanud, mistõttu tuleks määrata arest. Kuivõrd isik on viimasel ajal suutnud kõrvale hoida rikkumistest, siis taotleb aresti 15 päeva ja välja mõista joobe tuvastamise ja ekspertiisi tasu. Aresti ärakandmist arvestada alates vangistuse ärakandmisest. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi väärteoprotokollide koostamisel ja ekspertiisiakti, joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akte ja nende juurde koostatud laboratoorseid analüüse, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine ja omamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud ekspertiisiaktiga, laboratoorsete analüüsidega ja osaliselt süüd tunnistavate ütlustega. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et fentanüüli ja amfetamiini tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem korduvalt karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest rahatrahvide ja arestidega. Senini on rahatrahvid tasumata. Seetõttu leiab kohus, et rahatrahv kui karistusliik ei ole oma mõju avaldanud ning seetõttu tuleb loobuda rahatrahvi määramisest ning kohaldada tuleb aresti, kuivõrd määratud rahatrahvid ei ole sundinud menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude toimepanemisest. Aresti määra valikul lähtub kohus asjaolust, et menetlusalust isikut on varem korduvalt arestiga karistatud, mistõttu peab kohus vajalikuks kohaldada menetlusaluse isiku suhtes pikemaajalist aresti, mis sunniks menetlusalust isikut hoiduma narkootiliste ainete tarvitamisest edaspidi või siis vähemalt aresti kandmise ajal. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka menetlusalusel isikul joobe tuvastamisel ja aineekspertiisi tegemisel tehtud kulutused täies ulatuses. Märt Toming kohtunik