← Eesti

4-08-3359\1

4-08-3359 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. mai
  2. a Tallinn Väärteoasja number 4-08-3359 (2318,08,003144) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Artjom Radioz (ik: 37908150277, elukoht: xxx) Kohtuvälise menetleja esindaja Jelena Ljahhovets RESOLUTSIOON
  3. Artjom Radioz süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 7 (seitse) päeva.
  4. Artjom Radiozile määratud arest kuulub ärakandmisele Põhja Politseiprefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6 Tallinnas ja määratud arest peab olema ära kantud hiljemalt 01.07.
  5. Juhul, kui arest ei ole tähtaegselt ära kantud, kohaldada menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ja aresti ärakandmist arvestada alates menetlusaluse isiku aresti ärakandmisele toimetamisest.
  6. Artjom Radiozilt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 570 (viissada seitsekümmend) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul aresti ärakandmisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Artjom Radioz, 4-08-3359, joobe tuvastamine“.
  7. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 13.03.2008 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 873859 selles, et 13.03.2008 peeti xxx korteris kinni Artjom Radioz, kes toimetati Wismari Haiglasse, kus vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr 994/180 tuvastati menetlusalusel isikul segatüüpi joove fentanüülist ja benzodiasepiinist, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Menetlusalune isik seletas, et tarvitas tablette Radedorm arsti ettekirjutusel. Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi oli kohtukutse kätte saanud allkirja vastu. Kuivõrd menetlusalune isik on asja arutamise ajast ja kohast teadlik ning ei ole esitanud taotlust väärteoasja kohtuliku arutamise edasilükkamiseks, asub kohus seisukohale, et väärteoasja võib arutada menetlusaluse isiku kohalolekuta. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusalusele isikule tuleb määrata karistusena arest 7 päeva, sest eelmised trahvid on tasumata ja varem on teda korduvalt arestidega karistatud. Samuti välja mõista joobe tuvastamisel tekkinud kulu. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti ja selle juurde koostatud laboratoorset analüüsi, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud laboratoorse analüüsiga. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et narkootilise aine tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut viimaste aastate jooksul korduvalt karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest nii rahatrahvide kui ka arestidega. Sellele vaatamata on ta jätkanud väärtegude toimepanemist. Taolised isikuandmed annavad tunnistust sellest, et menetlusalusel isikul puudub legaalne sissetulek ning võimalus trahvi tasuda. Seetõttu leiab kohus, et rahatrahv kui karistusliik ei ole oma mõju avaldanud ega saagi mõju avaldada, sest trahvid jäetakse tasumata, mistõttu tuleb loobuda rahatrahvi määramisest ning kohaldada tuleb aresti. Aresti määra valikul lähtub kohus asjaolust, et menetlusalust isikut on varem korduvalt samalaadsete väärtegude toimepanemise eest lühiajalise arestiga karistatud, mistõttu peab kohus vajalikuks määrata aresti, mis sunniks menetlusalust isikut hoiduma narkootiliste ainete tarvitamisest edaspidi või siis vähemalt aresti kandmise ajal. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka menetlusalusel isikul joobe tuvastamisel tehtud kulutused täies ulatuses. Märt Toming kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.